Helin Kask: kirjutasin doktoritööd iga päev, kasvõi natuke

Kuidas jõudsid õpingute jooksul oma uurimisteema juurde?

Sotsiolingvistika laiemalt hakkas mind huvitama juba bakalaureuseõppes. Suhtlusvõrgustikud, keelekasutus, keelevariandid, keelevarieerumine. See tundus põnev maailm, millest oleks tahtnud veel ja veel teada saada. Seetõttu olin ma väga rahul, et Tallinna Ülikooli magistriõppes olid ained keelekontaktide, kakskeelsuse, keelepoliitika, keele varieerumise jms kohta. Täpsema uurimisteemani jõudsin magistriõppe viimasel aastal. Minu juhendaja prof Anna Verschik luges meile ainet keelekontaktidest. Enne ühte loengut tuli juttu Eesti sotsiolingvistilisest olukorrast, keelemaastikest, keelekontaktidest, eriti vene-eesti omadest. Jutu käigus tuli välja, et inglise-eesti keelekontakte ei ole eriti uuritud ja minus tekkis silmapilk äratundmine, et tahaksin seda uurida. Haarasin kohe sõnasabast ning kirjutasin juba samal päeval juhendajale. Sealt algaski meie koostöö. Doktoritöö kasvas sujuvalt välja magistritööst.

Doktoritöö kirjutamine on suur töö ja vajab kindlasti pidevat enese motiveerimist. Millised olid selle teekonna jooksul Sinu nii-öelda nipid, kuidas järjepidevalt oma tööga tegeleda, et edukalt lõpptulemuseni jõuda?

Analüütilise ülevaate kirjutamise ajal utsitas mind tohutult tagant minu hea sõber, TLÜ doktorant Elina Bone. Meil oli kokkulepe, et tema torgib ja küsib, kuidas kirjutamine edeneb. Piinlik ju vastata, et ei ole midagi teinud. Hiljem kui veel viimaseid parandusi tegin, siis igal õhtul enne arvuti kinnipanemist kirjutasin viimase asjana Elinale ja andsin aru, mida tol päeval teinud olin. Tekkis vahva hasart ja nüüd saan talle samasuguse vastuteene teha.

Kui trenni tegemise kohta öeldakse, et kõige raskem on teekond diivanilt ukseni, siis doktoritöö kirjutamise puhul on piltlikult öeldes kõige raskem teekond diivanilt arvutini. Väikeste laste ja pereelu kõrvalt on raske leida seda aega, millal rahulikult süveneda ja kirjutada. Mina seadsin endale lihtsa eesmärgi - iga päev tegelen doktoritööga vähemalt pool tundi. Kui kirjutamistuhinat ei ole, korrastan kas või kasutatud kirjanduse loetelu. Kui juba arvuti taga oled, siis ei märkagi, et poolest tunnist on saanud tund ja siis juba kaks. Kokkuvõttes toimis minu jaoks kõige paremini see, et kirjutada iga päev - kas või natukene. 

Üks asi jääb siiski kripeldama. Minu vaat et kõige suurem kaasaelaja oli mu vanaema. Ta oli minu üle tohutult uhke ja päris iga kord, kuidas doktoritöö kirjutamine edeneb. Kui töö ametlikult lõppkaitsmisele esitasin, helistasin esimese asjana vanaemale, et talle tähtsat rõõmusõnumit teatada - ta lausa juubeldas. See jäi aga meie viimaseks vestluseks, sest nädal pärast seda ta lahkus, täiesti ootamatult. Sageli tundubki, et aega ju on, küll see töö kunagi valmis saab. Aga vanarahval on õigus - mis täna tehtud, see homme hooleta.

Kirjelda mõnda meeldejäävat või naljakat seika, mis teadustöö kirjutamise jooksul juhtus.

Toredaid hetki oli palju, aga kõige meeldejäävamad on olnud konverentsid. Need lühikesed intensiivsed perioodid  - olla teadusest läbi imbunud keskkonnas, vestelda silmast silma tunnustatud teadlastega, kuulata nende ettekandeid, arutleda süvitsi - on väga rikastavad ja tohutult inspireerivad. Kõige eredamalt on meeles üks seik, kui üks tunnustatud ja hinnatud kontaktlingvist tuli konverentsil mu ettekannet kuulama. Nähes seal aga üht teist tuntud kontaktlingvisti, hakkas esimene teisega pahandama: "Minu ettekannet sa ei tulnud kuulama, aga siia tulid?!" Hiljem aga kiitis mu ettekannet.

Kuidas muudab Sinu uurimistöö maailma?

Kas see just maailma muudab, aga ma loodan, et mul õnnestus eestlaste jaoks inglise-eesti keelekontakte teisest vaatenurgast avada. Minu töö kirjeldab inglise-eesti keelekontakte hinnanguid andmata ning analüüsib peamisi põhjuseid, miks noored inglise keelt kasutavad. Oleme harjunud, et enamasti räägitakse inglise keele mõjust peamiselt keelekorralduslikus võtmes: missugused on inglise keele (negatiivsed) mõjud eesti keelele ning kuidas neid vältida. Räägitakse noorte poolkeelsusest ja inglise keele lembusest ning eesti keele püsimajäämisest. Tegelikult ei ole mitmekeelsus eestlaste jaoks midagi uut, näiteks olid Eestis 20. sajandi esimeses pooles lisaks eesti keelele olulised ka saksa ja vene keel. Eesti keel on kõigest hoolimata püsima jäänud. Olulised on inimeste hoiakud, identiteet ning soov eesti keelt edasi anda. 

Millised on Sinu elus kõige olulisemad väärtused ja tõekspidamised, mille järgi elada?

Neid on palju, näiteks hoia oma lähedasi, ole inimlik ja empaatiline, tunne rõõmu väikestest asjadest, hoia oma tervist. Kõige olulisem on aga - ole aus, alati ja igas olukorras, aga ennekõike iseenda vastu.  

Räägi ühest viimasel ajal loetud raamatust, mida soovitad lugeda ka teistel. Miks seda teisele soovitad?

Mardipäeva tõttu lugesin raamatut "Eesti vanasõnad ja mõistatused". Meelelahutuslik ja hariv korraga.