Miriam Anne McIlfatrick-Ksenofontov: mul oli võimalus koos perega „köögiseminari“ pidada

Kuidas jõudsite õpingute ajal doktoritöö teemani?

Hakkasin lugeja, kirjaniku ja luuletõlkijana uurima loovuse teooriaid ja tõlkepoeetikat, sest vajasin seda enda tõlkeoskuste parandamiseks ning olen alati uskunud, et sellest oleks kasu ka teistele tõlkijatele. Minu uurimisteekonda ajendas ja ilmselt ka utsitas minu luulekogemus, mille sain ajal, mil kasvasin üles Iirimaal. Luule on seotud hääle, esituse ja jagatud elukogemusega. Iirimaa luuletajad on olnud pikka aega avaliku elu tegelased, lausa kõrgelt hinnatud, ning ühtlasi tavakodanikud, kes räägivad meile ja meiega meie keskel. Minu töö on väljavõte kahest õppimise ja tegutsemise suunast või nagu ma püüan näidata, siis õppimine tegutsemise toel: nii tõlkijana kui ka tõlkeuurijana.

Doktoritöö kirjutamine on kahtlemata ülesanne, mis nõuab pidevat motivatsiooni. Millised nipid aitasid teid sellel teekonnal võiduka lõpuni?

Mul on vedanud, sest mu uurimisobjekt ehk luule on iseenesest pidev ja ammendamatu inspiratsiooni- ja põnevusallikas. Aga kui juhtus, et ma ei suutnud mõnda ideed arendada või väljendada, oli mul võimalus perega „köögiseminari“ pidada. Ma ei usu, et iirlased on ainukesed, kes suudavad tassikese tee kõrvalt probleemile lahendust leida või vähemalt rohkem selgust majja tuua! Mul vedas ka seetõttu, et mul oli kaks juhendajat, kes suhtusid eelarvamusteta minu katsesse süveneda millessegi väga uude. Nad annavad mulle ka eeskuju oma teadustööga ning pühendumusega piiritletud tööle ja avastusteekonnale, mida teaduslik uurimistöö endast kujutab.

Kirjeldage mõnda meeldejäävat või naljakat seika, mis juhtus doktoritöö kirjutamise ajal.

Doris Kareva valitud luuletuste tõlke „Days of Grace“ (Bloodaxe) esitlus Coroneti teatris Londonis 2018. aastal, mille käigus anti tunniajane etendus elavale publikule. See oli märkimisväärne verstapost minu tõlkeloomingus ja kinnitus sellele, et minu lähenemine loomingulisele tööle on tõlketöödes praktiline.

Kuidas muudab teie uurimus maailma?

Kõik, mida teeme, mõjutab meie ühist kultuurilist evolutsiooni. Minu uurimistöö avaldub praktikas Eesti luule tõlgetes, mida on loetud ja esitatud väljaspool Eestit, jõudes uute lugejate ja mõtlejateni uutes kohtades. Doktoritöö uurib, kuidas tõlkida luuletust kui luuletust ehk teisisõnu, kuidas anda edasi luuletaja kogemust tõlgitud luuletusena, mis väljendab algset vaatepunkti. See on algusest lõpuni meeli mõjutav tegevus, alates esmasest äratundmisest luuletaja mõtetes tema ajas ja kohas kuni luuletuse uuestisõnastamiseni lugejate ja kuulajate mõtetes teises kohas ja ajas.

Kui väga võetakse meie ühiskonnas kuulda teadlasi ja noorteadlasi?

Saan rääkida ainult oma teadusliku valdkonna kohta. Olen tänulik sellistele ühendustele nagu Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsioon. See annab võimaluse noortele ja kogenud, kohalikele ja rahvusvahelistele kirjandus- ja kultuuriuuringute teadlastele tutvuda ning jagada ideid ja leide nii näost näkku kui ka publikatsioonides.

Millised on tähtsaimad väärtused ja uskumused, millest juhindute?

Meie maailmas ja ühiskondades valitseb praegu segadus. Ainult siis, kui pöörame tähelepanu kogemuste ja maailmavaadete mitmekesisusele ning oleme neile avatud, saame ühendada jõupingutused, et loovalt lahendada kaugeleulatuvad probleemid, mis meid ees ootavad.

Kirjeldage raamatut, mida olete hiljuti lugenud ja soovitate ka teistele. Miks te seda soovitate?

Kipun soovitama raamatuid, mida olen äsja lugenud. Praegu on see raamat Max Porteri „Lanny“. Porter on ühtlasi nii luuletaja kui ka proosakirjanik ja paistab, et ta oskab puudega rääkida! Ta oskab väljendada seotust maailma mateeria ja selle mateeria vahel, mis on osa nii meist ehk inimestest kui ka mitteinimestest, kui sellist eristust saab üldse teha.