Andragoogika – teekond iseendani
„Andragoogika on valdkond, mis arendab inimest mitte ainult professionaalselt, vaid annab sügavama arusaama ka iseenda identiteedist,“ ütleb andragoogika eriala magistriõppe üliõpilane Maria Torm.
Kiiresti muutuv maailm suurendab vajadust elukestva õppe järele. See omakorda toob fookusesse täiskasvanu õppimise. „Oleme täiskasvanuid õpetanud samamoodi nagu lapsi. Täiskasvanud vajavad aga hoopis teistsugust lähenemist. Vajadus inimeste järele, kes mõistavad, kuidas täiskasvanu õpib, muutub järjest suuremaks,“ selgitab Maria.
Andragoogika õppimisel on vältimatud kriitiline mõtlemine ja analüüsioskus, seda eriti magistritasemel. Eriala sobib kõigile, kes on valmis ja avatud koostööks ning enesearenguks. “See on pidev uue teadmuse loomine ja enda ning kaasõppijate kogemustest õppimine.“
Tee andragoogika juurde
Maria ise ei jõudnud andragoogikani kohe. „Olin 25 aastat klaverit mänginud, ent ei näinud ennast selles valdkonnas elu lõpuni. Hakkasin otsima uut väljundit. Kuna mulle on alati huvi pakkunud õppimine, vaatasin ülikooli poole.“
Esialgu asus ta tööle täienduskoolituse spetsialistina ning tutvus andragoogikaga Tallinna Ülikooli avatud õppes. „Hakkasin aru saama elukestva õppe valdkonna olulisusest. Järgmisel aastal kandideerisin magistriõppesse andragoogika erialale.“
Teekond täiskasvanuhariduse ja andragoogika valdkonnas on pakkunud põnevaid avastusi. Andragoogika annab Maria sõnul väga laia silmaringi, toetades nii isiklikku kui professionaalset arengut. Andragoog saab küll koolitaja kutse, kuid ta ei ole ainult koolitaja. „Ta on inimese kui terviku arengu toetaja, võimaluse ja ruumi looja ning protsesside suunaja.“
Maria rõhutab, et teiste õpetamiseks on vaja eelkõige iseendas selgusele jõuda. „See haridus on väga mitmekihiline – esimene poolaasta oli iseenda tundmaõppimise ning enda ja oma identiteedi lahtimõtestamise aeg.”
Individuaalaine raames osales Maria rahvusvahelisel konverentsil ja õppejõududele suunatud koolitusel. „See avardas minu arusaamist enda erinevatest rollidest ning toetas oluliselt professionaalse identiteedi ja erialaste kompetentside arengut. Koolitusel läbitud refleksiooni mudelid ja tõhusa õppimise põhimõtted aitasid mõtestada õppimise, koolitamise ja minu kui koolituskorraldaja kogemusi.”
Refleksioon ja individuaalne areng on andragoogikas olulisel kohal. “Refleksioon pole lihtsalt kokkuvõtete tegemine, vaid praktiline tööriist, mis võimaldab sügavuti mõista ennast, mõtestada kogemusi ja õpitut ning analüüsida selle kõige mõju tulevastele tegevustele.”
Dialoogilise Mina Teooria ja identiteet
Juunis 2024 Tallinna Ülikoolis toimunud 12. rahvusvaheline konverents Dialogical Self tõi kokku teadlasi ja praktikuid üle maailma. Dialoogilise mina teooria looja, psühholoog Hubert Hermans, esitas sügavalt mõtlema paneva ettekande „Count Your Contradictions“, mis põhineb tema uuel raamatul “Entering the moral middle ground: Who is afraid of the grey wolf?”.
„Konverentsil osalemine ja Dialoogilise mina teooria sügavam mõistmine aitasid mul korrastada oma mina-positsioone ning tugevdada professionaalset identiteeti,“ selgitab Maria.
Inspireeriv oli ka teine esineja - professor Reinekke Lengelle -, kes andis ülevaate teaduse, isikliku kogemuse ja teooria ühendamisest. “Lengelle inspireeris mind mõtlema, kuidas dialoogid - eelkõige iseendaga - mängivad võtmerolli enese mõtestamises, identiteedi analüüsis ning arengus.”
Andragoogika annab oskuse mõtestada enda olemuse sügavamaid kihte ja arengut, seetõttu peaksid andragoogika õppeained Maria sõnul olema iga täiskasvanu baashariduses. “Eneseanalüüs ja enese mõistmine on kiiresti muutuvas maailmas üha olulisemad, seda nii isikliku arengu kui ka meeskonnatöö seisukohast. Need oskused tulevad kasuks igas organisatsioonis ja töökeskkonnas.“