Eilika Mätas: magistriõpingud andsid mulle võimaluse kujuneda valdkonna arendajaks

Tutvusta end lähemalt – kellena töötad ja kuidas valdkonnaga seotud oled olnud?

Alustasin noorsootöös juba pea 20 aastat tagasi. Alguses vabatahtlikuna, siis noortekeskustes. Vahepeal töötasin ka raamatukogus noorsootöötajana ning pärast seda siirdusin Eesti Noorsootöö Keskusesse (uue nimega Haridus- ja Noorteamet) noorsootöötaja kutse koordinaatoriks. Samuti töötasin Eesti Noorsootöötajate Kogus kutse väärtustamise suunajuhina. Praegu tegutsen Eesti Noorsootöötajate Kogu juhatuses ning töötan Loova Tuleviku koolis, kus edendan formaalse ja mitteformaalse õppe lõimumist. Lisaks olen Tartu Ülikoolis noorsootöötaja kutset andval õppekaval õppejõud ainekursusel "Laua- ja rollimängud". 

Miks otsustasid tulla noorsootöö korralduse magistriõppesse ja mis on sinu eesmärk, kuhu soovid erialaselt jõuda?

Tundsin, et just see eriala võiks anda mulle võimaluse edendada tõenduspõhist noorsootööd ning kujuneda noorsootöö õppejõuks ja valdkonna arendajaks. Minu veendumust, et noorsootöö korralduse magistriõpe on see õige suund, kinnistas ka vestlus õppekava juhi Ilona-Evelyn Rannalaga, kes julgustas ning nõustas mind enne sisseastumist.

Õppima asudes oli mu kindel siht õppida, kuidas teha teadustööd noorsootöös. Selle eesmärgi ma ka täitsin. Usun, et magistritöö on kindlasti üks minu seniseid suurimaid saavutusi, kuid loomulikult õpin ma sellel teekonnal veel edasi.

Praegu on minu erialane eesmärk noorsootöötajaid ühendava erialaorganisatsiooni Eesti Noorsootöötajate Kogu juhatuses toetada noorsootöötajate professionaalsust ning uuendada kutse-eetikat. 

Uurisid oma magistritöös noorsootöötaja professionaliseerumist. Räägi sellest lähemalt – mis olid su töös olulisemad avastused ja tulemused?

Uurisin oma magistritöös professionaalseks noorsootöötajaks kujunemist eelkõige läbi Tallinna Ülikooli noorsootöö korralduse magistriõppe. Ma arvan, et mu töö üks olulisemaid tulemusi oli narratiivide kasutamine nii uurimise faasis kui ka analüüsis. See oli väga põnev protsess. 

Minu uurimistöö keskendus sellele, et teada saada, millised viisid professionaaliks õppimisel avalduvad magistriõppes ning kuidas lõpetajad end ise tajuvad. Näiteks tõid mu uurimuses osalejad välja, et neile meeldis õppida eeskujudelt ning õpingute lõpetamise järel kujuneti valdkonna eksperdiks. Samuti moodustub kursusekaaslastest omamoodi praktikakogukond, kellega koos õppida ning üksteisele toetuda.

"Õppima asudes oli mu kindel siht õppida, kuidas teha teadustööd noorsootöös. Selle eesmärgi ma ka täitsin."

Eilika Mätas, noorsootöö korralduse magistriõppe eriala vilistlane

Kuidas sinu hinnangul noorsootöö korralduse magistriõppekava noorsootöötaja professionaliseerumist toetab?

Õpe magistriõppes toimub kollektiivselt ja turvalises keskkonnas, kus arutelud on soositud ja igati soodustatud. Saadud teadmisi saab kohe rakendada praktikasse ning üheks selliseks väljundiks on õppepraktika. Samas on kasu ka töökohast, kus erinevates ainetes saadud teadmisi kohe järgi katsetada. Teadmiste kinnistamine toimub ka läbi uurimistöö praktiseerimise, sest nii saab õppija harjutada tõenduspõhiseid lähenemisi. 

Toetavate teguritena võiks esile tuua eeskujudelt õppimist, sest nende kaudu saab häid praktikaid ning ettekujutuse, milline noorsootöötaja olla tahetakse. 

Professionaaliks kujunemist toetab kindlasti see, kui kursusel valitseb soe ja turvaline õhkkond ning iga liige panustab oma teadmiste ja oskustega. Sellisel viisil moodustubki kursusest professionaalne kogukond. Professionaaliks kujunemisel on oluline, et õppijal oleksid ka endal kindlad eesmärgid ning ta teab, mida ja miks ta tahab õppida. 

Kas või kuidas noorsootöötaja kutse toetab õpetaja kutse omandamist? Kas heast noorsootöötajast võiks saada ka hea õpetaja?

Nii noorsootöötaja kutse kui ka magistriõpingud noorsootöö korralduse erialal toetavad väga edukalt õpetaja kutse saamist. Näiteks oskus viia läbi tegevusuuringuid, suhestuda õpilastega ning märgata nende vajadusi. Samuti toetavad õpingud ka seda, et üliõpilane oskab lõimida erinevaid aineid omavahel ning õppetööd tulemuslikult planeerida.

Noorsootöötaja kutse omandanul on juba olemas teadmised sellest, kuidas koostööd teha, juhendada ning arendustegevusi eestvedada. Õpetaja ja noorsootöötaja elukutsed on paljuski sarnased. Eraldi õppisin ma ise juurde just tunni läbiviimist, töömälu, kolmefaasilist tunnistruktuuri ning hindamise korraldamist. Olen usinasti rakendanud õppetöös ka seda, et õpilane ise oskaks eesmärgistada ja end hinnata.

Mis on kõige väärtuslikum, mille Tallinna Ülikool Sulle andis?

Minu kursusekaaslased, teadmised ja oskused ning enesekindluse. Ülikool andis mulle ka maailma parimad kolleegidest juhendajad Ilona ja Kristi!

---

Tutvu noorsootöö korralduse magistriõppekavaga

Sisseastumine magistriõppesse on avatud! Avalduste esitamise tähtaeg on 1. juuli kell 15!