HTI silmavaistev vilistlane Karmen Paul: tulevikukool on suunatud uue katsetamisele

Rääkige lühidalt enda töö- ja karjäärielust. Kuidas on Teie õpingud viinud Teie praeguse elukutseni ja töökohani ja miks otsustasite oma professionaalset teekonda alustada just Tallinna Ülikoolist?

Ma omandasin oma esimese kõrghariduse Tartu Ülikoolis. Kümme aastat hiljem otsustasin taaskord läbida magistriõpingud organisatsioonikäitumise erialal Tallinna Ülikoolis.
 
Läksin kooli õpetajaks väikese koormusega juba 19-aastasena. See oli pisike külakool Püünsis, Viimsi vallas. Mul oli seal suurepärane võimalus koos kolleegide ja õpilastega õpetajaks õppida. Ülikooliõpingute kõrval oli hea õpitut kohe ka praktiseerida.
 
Püünsi Koolis sai minust õppealajuhataja ning sealt edasi liikusin juba suuremasse kooli Viimsi vallas, toonasesse Viimsi Keskkooli. Täistsüklikool pakkus rohkem arengu ja enda proovile panemise võimalusi. 2012. aastal sai minust Viimsi Keskkooli direktor.

Uuendusi ja põnevaid võimalusi tuleb iga päev. Oluline on analüüsida nende tähendust ja vajalikkust.

Koolijuhina tundsin just puudust teoreetilisest baasist, millele toetuda. Seetõttu otsustasin õppida organisatsioonikäitumist. Olin teadlik õppija, sest ammutasin teadmisi just oma kooli ja iseenda tarbeks. Taaskord nautisin oma õpingute ajal seda, et sain koheselt kõike praktikas katsetada.
 
2017. aastal haarasin kinni võimalusest luua päris uus kool – Viimsi Gümnaasium. See on olnud väga põnev teekond. Oma magistritöös uurisin juhi võimestava käitumise, õpetajate psühholoogilise võimestatuse seoseid muutunud õpikäsitusega. Sisuliselt baseerub uue kooli kontseptsioon väga suurel määral just mu enda magistritööl. Läbi selle uurimuse leidsin enda jaoks palju põnevat, mida veel täiendavalt lugeda ja uurida. Mul on hea meel, et mu magistritöö nii praktilise väljundi leidis ja sellest annab palju veel edasi arendada. Lisaväärtusena andis see mulle endale võimaluse juhina peeglisse vaadata ja oma tegevust juhina analüüsida.

Kas ja kuidas olete olnud veel seotud Tallinna Ülikooliga? 

Olen praeguseni Tallinna Ülikooliga seotud  oma kooli – Viimsi Gümnaasiumi kaudu läbi erinevate projektide. Osalesime mõni aeg tagasi suuremahulises kooliuuringu programmis ja nüüd ka haridusteaduste instituudi Tulevikukooli programmis. Lisaks on meil moodulõppe raames koostöö Kaarel Zilmeri ja BFM-ist Katrin Sigijanega.

Viimsi Gümnaasium liituski just sel suvel TLÜ haridusteaduste instituudi Tulevikukooli programmiga, mis on seadnud eesmärgiks arendada osalevate koolide võimekust juhtida kooli pidevat arengut. Millised ootused Teil selle programmi osas on?

Meil on väga suured ootused selle programmi raames just iseendale. Meie kooli üks eripäradest on õpilaste mentorsüsteem, kus õpilased ei ole jagatud tavapärastesse klassidesse, vaid väiksematesse mentorgruppidesse. Meie mentorsüsteemi laiem eesmärk on toetada õppija enesejuhtimise ja 21. sajandi oskuste (koostöö, suhtlemine, loovus ja ettevõtlikkus, kriitiline mõtlemine ja probleemi lahendamine) arengut.
 
Soovime läbi Tulevikukooli programmi ja kriitilise sõbra toel oma mentorsüsteemi veelgi tõhustada. Esimesed kokkusaamised on selles osas olnud väga tõhusad ja usun, et jõuame oma oodatud tulemusteni.

Viimsi Gümnaasium avati vaid napilt aasta tagasi. Millised on olnud Teie jaoks suurimad väljakutsed ja õnnestumised seoses uue kooli käivitamisega?
 
Eelmise aasta suurim väljakutse oli õppetöö alustamine tingimustes, kus koolimaja hoonet me kasutada ei saanud. Uue käivitamine nii vormis kui ka sisus on energiamahukas, aga meil on tõeliselt vedanud inimestega. Meie meeskond on selle kooli kandejõud. See ongi üks kõige suurem õnnestumine.
 
Lisaks võib õnnestumisena esile tuua õpilaste ja õpetajate kohanemise nii koolimajaga kui ka uuenenud õppekorraldusega. Oleme ise leidnud ja meid on leidnud toredad partnerid: Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiukõrgkool, Sisekaitseakadeemia, Noored Kooli programm, justiitsministeerium jne.

Kui räägime õpetajaharidusest, siis mida peate selle juures kõige olulisemaks? 

Oma kogemuse pinnalt toon esile just teooria ja praktika lõimingu. Kui ma ei eksi, siis on Belgias selline süsteem, kus kolm päeva on üliõpilane ülikoolis ja kaks päeva koolis kohe õpitut rakendamas.
 
Suurim murekoht on muidugi õpetajate järelkasv, ka meie tahame oma panuse sellesse anda ja oleme oma koolis loonud "Õpetaja kui juht" mooduli, et tekitada rohkem huvi õpetajaameti vastu.

Kuidas toetada noort ja alustavat õpetajat? 

Nii Viimsi koolis kui ka Viimsi Gümnaasiumis on ka õpetaja tugisüsteem. On väga oluline, et igal alustaval õpetajal on kõrval mentor-tugiisik, kes on heaks peegliks ja kriitiliseks sõbraks.

Alustavale õpetajale ei tohi anda liigselt suurt koormust ega keerulisi gruppe. Nii saab esimesel aastal kasvada enesekindlus ja turvatunne ka suuremate väljakutsete vastuvõtmiseks.

Alustavale õpetajale ei tohi anda liigselt suurt koormust ega keerulisi gruppe.

Nii saab esimesel aastal kasvada enesekindlus ja turvatunne ka suuremate väljakutsete vastuvõtmiseks.

Mida tähendavad Teie jaoks tulevikukool ja tulevikuharidus? Kuhu suunas peaks kool ja Eesti haridus liikuma ning mida peate suurimaks väljakutseks sellel teel?

Tulevikukool ja tulevikuharidus on suunatud edasiarendusele läbi toimiva tõhustamise ja uue katsetamise.
 
Uuendusi ja põnevaid võimalusi tuleb iga päev. Oluline on analüüsida nende tähendust ja vajalikkust. Mida uus parendab ja millest me ilma jääme, kui me seda ei tee või sellega kaasa ei lähe?
 
Öeldakse, et ma saame õpetada just neid õpilasi, kes meil on. Kes nad on? Kuidas nad õpivad? Me peame sellega arvestama ja otsima uusi lahendusi, kuidas õpilase õppimisele avaldatavat mõju maksimeerida.
 
Suurim väljakutse üldse hariduses on õpetajate järelkasv. Ma arvan, et ideedest ja teotahtest puudust ei tule. Üks, mis koolis ei muutu kunagi, on see, et õpilane tahab õppida ja õpetaja õpetada. Jah, rõhuasetused on selles kontekstis küll muutunud, õpetamiselt on suund õppimisele ja õpetajalt mentorile/juhendajale. 
 
Kool on ja jääb. See on väga oluline sotsiaalne õppekeskkond.