Intervjuu TLÜ teenetemärgi pälvinud Maia Muldmaga

Kuidas jõudsite Tallinna Ülikooli? 

Tallinna Ülikooli jõudmine oli minu arvates nagu päris loogiline asjade käik. Üldharidusliku kooli muusikaõpetaja eriala omandasin 1974. aastal tolleaegses Tallinna Pedagoogilises Instituudis ning ajaks, mil asusin tööle samas õppeasutus, oli mul õpetaja staaži üle 25 aasta. Teadusmagistri kraad omistati mulle 1998. aastal ja 2000. aasta sügisel alustasin õpinguid doktoriõppes. 

Nii magistri- kui ka  doktoritöö juhendajaks oli äärmiselt nõudlik, alati toetav ja hooliv muusikapedagoogika professor Maie Vikat. Tema nägi minus oma mantlipärijat ja tänu temale sai minust 2001. aasta jaanuaris Tallinna Pedagoogikaülikooli muusikaõpetuse didaktika õppejõud ning kujunes minu töökarjäär ülikoolis. Nominaalajaga kaitsesin 2004. aastal doktorikraadi ning aasta hiljem kvalifitseerusin klassiõpetaja muusikadidaktika dotsendi ametikohale, mis kestis edukalt 14 aastat. Tänaseni loen alushariduse pedagoogi ja klassiõpetaja eriala üliõpilastele muusikakasvatuse aineid. 

Olete olnud ülikoolis pika perioodi õppejõud. Mis on Teie arvates kõige olulisem õppejõu töös?

Õppejõuna väärtustan kõige rohkem üliõpilast kui isiksust kogu tema tugevuste ja nõrkustega. Eeskujudeks ülikooli õppejõududeks on mul olnud prof Maie Vikati kõrval ka algõpetuse prof Leida Talts. Nende pühendunud suhtumine õppejõu töösse innustas ja julgustas mind vastu võtma uusi väljakutseid ja nendega edukalt hakkama saama. 

Aastatepikkuse pedagoogilise kogemuse põhjal veendusin, et musikaalsus on omane kõigile inimestele, seega muusikaliste võimete ja oskuste kujundamisel ja arendamisel toetan üliõpilase usku endasse, lähtudes igaühe individuaalsetest omadustest. Muusikalise kasvatuse kaudu aitan neil tunnetada ja väärtustada ümbritseva maailma terviklikkust.

Õppejõu kõrgete professionaalsete oskuste kõrval pean väga oluliseks inimlikkust, see tähendab olla üliõpilaste suhtes avatud ja vastutustundlik, nõudlik ja õiglane. Aastatepikkuse pedagoogilise kogemuse põhjal veendusin, et musikaalsus on omane kõigile inimestele, seega muusikaliste võimete ja oskuste kujundamisel ja arendamisel toetan üliõpilase usku endasse, lähtudes igaühe individuaalsetest omadustest. Muusikalise kasvatuse kaudu aitan neil tunnetada ja väärtustada ümbritseva maailma terviklikkust.

Kuidas läheb Teie hinnangul õpetajahariduse valdkonnal Eestis?

Arvestades sellega, et õpetajaks soovijaid on igal aastal tunduvalt rohkem, kui suudame vastu võtta, saab järeldada, et kvantitatiivsest vaatevinklist läheb õpetajahariduse valdkonnal väga hästi ja õpetaja amet on Eestis endiselt populaarne. Sisseastunud üliõpilaste kvalitatiivset taset hinnates, võib julgelt kiita nende märkimisväärset õpihimu, motiveeritust, vastutustunnet, iseseisvust ja mobiilsust – eriti tänase päeva keerulises distantsõppe situatsioonis. Kokkuvõtvalt arvan, et Eesti haridusvaldkond on kindlates kätes ja õigel teel.     

Millised on olnud Teie karjääri olulisemad hetked ja suuremad tunnustused tööle?

Pean lugu kõikidest saadud tunnustustest oma tööle ja tegemistele, kuid kõige suuremaks on loomulikult 18. märtsil, Tallinna Ülikooli 16. aastapäeval ülikooli teenetemärgi saamine muusikadidaktika valdkonna arendamise, õpikute ja metoodilise kirjanduse koostamise ning klassiõpetajate õppekava arendamise eest Tallinna Ülikoolis.

Ka eelmisel, 2020. aastal saadud tunnustus – Tallinna Ülikooli Sajandi Vilistlane – on olnud märgiline, sest minu side ülikooliga on kestnud alates 1970. aastast, kokku üle 50 aasta. Minu tööd on tunnustatud mitmete tänukirjadega haridusteaduste instituudi juhtkonna, eeskätt direktori Tiia Õun ja kolleegide poolt.  

Muusikaalase kirjanduse puhul olen kolmel korral võitnud Tallinna Ülikooli auhinna parima üldharidusõpiku kategoorias (2003, 2018, 2019). Neljal korral olen võitnud Kasvatusteaduslike Tööde riikliku konkursi: 2008. aastal didaktilis-rakendusliku töö, 2012. aastal kõrgharidus õpiku ning 2016. ja 2018. aastal üldharidusliku õpiku kategooriates. 

2017. aastal võitsin BELMA Parima Euroopa õpiku konkursi 2. kategooria pronksmedali muusikaõpikuga “Muusikamaa lood 5. klassile” (Kirjastus Koolibri).

Kahel korral olen olnud Tallinna Ülikooli Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendiaat: 2005. aastal muusikapedagoogika uurija kategooria laureaat, 2017. aastal koolimuusika edendaja kategooria laureaat.

Olen saanud 2018. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi ministri Mailis Repsi tänukirja pikaajalise tulemusliku töö eest.

Suureks tunnustuseks oma tööle pean üliõpilaste positiivset tagasisidet loengutele ja nende musitseerimisest saadud eduelamust, hindan üliõpilastes tekkinud soovi tegeleda edaspidi muusikaga aktiivsemalt ning rakendada saadud oskusi edasises õpetamise protsessis. Tunnustustuseks on ka igal aastal juhendatud ja edukalt kaitstud muusikateemalised magistri- ja bakalaureuse uurimistööd. 

Suureks tunnustuseks oma tööle pean üliõpilaste positiivset tagasisidet loengutele ja nende musitseerimisest saadud eduelamust, hindan üliõpilastes tekkinud soovi tegeleda edaspidi muusikaga aktiivsemalt ning rakendada saadud oskusi edasises õpetamise protsessis. 

Mida tähendab Teile Tallinna Ülikool?

Tallinna Ülikool on minu jaoks polüfunktsionaalne, suurte valikuvõimalustega, võimas ja hästi toimiv organism, kuhu on koondunud erinevad erialad koos nende koolitajate ja koolitatavatega, et aidata luua püsiväärtustest lähtuv Eesti tulevikuühiskond.

Kuidas meeldib Teile vaba aega veeta? Mis on Teie lemmiktegevused?

Põhitöö kõrval on mul olnud isegi kaks lemmiktegevust: muusikaalase õppe- ja metoodilise kirjanduse koostamine ning kunstivaldkonnas – maalimine. 

Toetudes dissertatsiooni uurimustulemustele, sai mulle selgeks, et muusika saab toetada kultuuride dialoogi kujundamist integratsiooniprotsessis. Selle teadmisega võtsin plaanipäraselt ette vene õppekeelega koolidele muusika õppekirjanduse koostamise, mille üheks eesmärgiks oli pakkuda teadmisi ja oskusi eesti rahva muusikakultuuri kohta. 

Alates 1999. aastast, kui kirjastuses Koolibri ilmus minu esimene muusikaõpik, kuni tänaseni olen süsteemselt ja järjekindlalt koostanud muusikaõpetuse komplekte (õpik, töövihik ja muusika kuulamise valik). Aastatega panin kokku uudse lähenemisega muusikamaterjali kogu põhikooli õpilaskonnale, üheagselt tõhustades eesti lauluvara põhjal riigikeele õpetamist. 

2009. aastal alustasin uue riikliku õppekava põhjal muusika õppekirjanduse koostamist eesti koolile ning sel kevadel ilmub „MUUSIKAMAA” sarja juba 7. klassi õppekomplekt. Kirjanduse koostamisel olen teinud koostööd tublide ja loominguliste kooli muusikaõpetajatega. Miks pean seda mahukat ja aeganõudvat tööd lemmiktegevuseks? Võlu seisneb selles, et iga uue muusikaõpiku tegemine on mulle uus väljakutse, põnev otsingute protsess, loominguline elamus, mis turgutab vaimu ja annab positiivseid emotsioone.

Kunstivaldkonnaga on seotud minu üle 20 aasta kestnud teine lemmikharrastus – maalimine. Kuna esimeste õpikute illustraatoriks oli Eesti maalikunstnik Oleg Võssotski, siis hiljem sai temast ka minu kunstipedagoog. Õppisin nägema ja märkama ümbritsevat maailma uue ja avarama pilguga. Leidsin kinnitust arusaamale, et muusika ja kunst on reaalselt omavahel seotud. Kuigi kunsti väljendusvahenditeks on värvid ja nendevaheline kooslus ning muusikat aitavad väljendada helilaad, dünaamika, tämber ja tempo, valitsevad mõlemas kunstiliigis rütmid, kompositsioon ja vorm. Neis sünnivad teosed kujutlusvõime, fantaasia ja inspiratsiooni abil.

Mulle meeldib maalimise protsess, saan katsetada ja sobitada eri stiile ja tehnikaid, kasutades enamasti elurõõmsaid kirkaid värve. Alates 2011. aastast on toimunud minu personaalnäitused: päris mitu näitust Tallinna Ülikoolis, Tallinna Nordea Kontserdimajas, Dolores Hoffmani galeriis (Kateriina käik), Saku Vallaraamatukogus, Kohila Angerja Issanda Taevaminemise kiriku Tornigaleriis, Sutlema mõisas ja iga-aastased näitused minu elukohas Kiisal Vabajakeskuses. Kusjuures ma ei ole ühelegi näitusele ennast pakkunud, kõik need võimalused „tulid” minu juurde ise ning mina võtsin nad rõõmu ja tänuga vastu.