Haridusblogi

Kaks suvekuud välispraktikat Oslo lasteaias

Tänavu suvel osales alushariduse pedagoogi õppekava magistrant Anette Avvald välispraktikal Norras Oslo lasteaias. Oma põnevast kogemusest kirjutab ta instituudi haridusblogis.

lasteaialapsed matkal

Juunis ja juulis 2019 oli mul võimalus tänu Erasmus+ välispraktikale tutvuda lähemalt Norra lasteaiakultuuriga. Välispraktika toimus Oslo, lasteaias nimega Myrertoppen.

Tegemist on eralasteaiaga, milles oli kokku viis rühma. Norras alustavad lapsed oma lasteaiateed 1-aastaselt ning lähevad kooli 6-aastaselt. Minu rühmas oli 16 koolieelikut vanuses 5–6, kellega tegelesid igapäevaselt rühmaõpetaja ning kaks pedagoogilist töötajat (assistenti). Muusika- ja liikumisõpetajaid lasteaias ei olnud, kuid sellest hoolimata lauldi palju ning kord nädalas toimus lastel pikem jalutuskäik.

Positiivse üllatusena selgus, et Norras on lasteaialastele ette nähtud 20 kohustuslikku puhkusepäeva, millest kolm nädalat tuleb puhata suvel. Sellele lisanduvad veel viis päeva aastas, mil lasteaed on suletud ning õpetajatel on pedagoogilise töö planeerimise päev. 

Norras ei ole lastele lõunane puhkeaeg kohustuslik. Lasteaias, kus praktikal viibisin, ei olnud isegi voodeid. Lõunaund magasid kõige nooremad (1–1,5-aastased) õues oma vankrites. Kui mõni vanem laps ära väsis ning soovis päeva jooksul puhata, sai ta seda teha rühmaruumis oleval madratsil.

Aktiivne õuesõpe lasteaias ja tervislik toidulaud

Lapsed veetsid suure osa oma päevast õuealal, mis pakkus palju võimalusi aktiivseks liikumiseks. Nii näiteks oli õuealal pallimängu- ja jalgpalliplats, ronimissein, võimalus sõita tõukeratastega, erinevad ronimiskonstruktsioonid ja palju muud põnevat. Kord nädalas toimus pikem õppekäik või jalutuskäik lasteaia ümbruses. Õppekäigule tulid lapsed oma matkakottidega, milles olid toidunõud, mõned snäkid, joogipudel, vahetusriided, istumisalune ning vahetusriided. 

Süüa said lapsed kolm korda päevas – hommiku- ja lõunasöök ning pealelõunal puuviljaamps. Lasteaed on suhkruvaba, mis väljendus selles, et lapsed jõid toidukordade kõrvale vett ning lõunaajal magustoitu ei pakutud. 

Projektõpe lasteaias 

Myrertoppeni lasteaias lähtutakse Reggio Emilia tegevuskultuurist ning sealne õppetöö toimub projektõppena. Ühe projekti pikkuseks on orienteeruvalt üks kuni kaks kuud, kuid iga projekt kujuneb välja jooksvalt, lähtudes laste huvidest ning ettepanekutest.

Projekti käigus kujundatakse rühmaruum ehk lapsi ümbritsev keskkond. Läbi selle muudetakse õpiprotsess nähtavaks. Lapsi ümbritseval keskkonnal on väga suur osa ning Reggio Emilia tegevuskultuuris kutsutakse keskkonda kolmandaks õpetajaks.

Projekti käigus kujundatakse rühmaruum ehk lapsi ümbritsev keskkond. Läbi selle muudetakse õpiprotsess nähtavaks. Lapsi ümbritseval keskkonnal on väga suur osa ning Reggio Emilia tegevuskultuuris kutsutakse keskkonda kolmandaks õpetajaks.

Iseseisvuse arendamine lasteaias

Veel pööratakse rõhku laste iseseisvuse arendamisele. Näiteks on üheks laste ülesannetest söögilaua katmine ning lõunasöögi toomine köögist rühmaruumi.

Selleks valiti igal hommikul kaks abilist ning alati oli mitmeid vabatahtlikke.
Laste päeva põhiosaks on siiski mäng ja selleks antakse neile piisavalt aega ning pakutakse mitmekülgseid mänguvahendeid. Lapsi nähakse võrdväärsete partneritena, kelle mõtteid kuulatakse ning keda kaasatakse kõikidesse igapäevastesse tegevustesse.

Nii kasvavad lastest iseseisvad ja julged mõtlejad ning aktiivsed kodanikud.


Blogipostituse autor: Anette Avvald, alushariduse pedagoogi õppekava magistrant