Kas lahendame kriisi või loome tulevikku?

Tulevikukooli arendusprogrammi koolid analüüsisid üheskoos oma igakuisel kohtumisel koolide seniseid kogemusi ja mõtestasid neid juhtimise perspektiivist. Ühiselt otsiti kitsaskohtadele ka lahendusi.  

Teravalt torkas aruteludes silma paljukasutatud ütlus – kriisis nähakse hoopis võimalust. Kiirete ümberkorralduste järel tehtud analüüside põhjal on tõdetud, et just nüüd on hea aeg rakendada neid muutusi, mis varem on pigem sõnade tasandile jäänud. Reaalsuseks on saamas õppimist eestvedav juhtimine, õpetajate õppimise ja motivatsiooni toetamine ning õpetajate terav vajadus teha koostööd.

Tutvu Tulevikukooli programmiga ja liitu Tulevikukoolidega

Juhtide tegevusfookuses on õppimisprotsess ja õppimist eestvedav juhtimiskultuur 

Distantsõppe perioodil on juhtide tähelepanu enam koondunud ühiste eesmärkide seadmisele ja kokkulepete sõlmimisele. Oluline on sealjuures, et igaüks võtaks vastutuse eesmärkide suunas liikumisel ja juhtimist kogetaks kui jagatud ja kaasavat tegevust.

Õppimist eestvedavat juhtimiskultuuri iseloomustatakse järgnevalt: 

• juhid käituvad loovalt ja julgustavalt, taotletakse sügavaid uuendusi, mille eelduseks on pikaajalised visioonid ja muutused käitumismustrites; 
• õppimise eestvedamisel on loodud tingimused õpetajatele oma tegevuse analüüsimiseks ja enesehindamiseks, et kavandatavad sammud oleksid tõenduspõhised ja põhjendatud kõigile osapooltele; 
• mõistetakse, et õppimine on sotsiaalne protsess, töötatakse meeskondades või võrgustikes, toimub vastastikune teadmiste jagamine ja üksteiselt õppimine ning kaasatakse kooliväliseid partnereid. 

Millised on Tulevikukoolide kogemused?

• Kooli põhiväärtustest lähtutakse ka kriitilistel hetkedel. Näiteks, kui põhiväärtuseks on kohalolu, siis praeguses eriolukorras tähendab see õpetajatele ja õpilastele virtuaalse kohaolemise võimaluse loomist. Selleks sobib näiteks suhtluskeskkond Discord, mis on justkui virtuaalne koolimaja, kus saab luua alagruppe nii klassidele, lendudele kui ka huvitegevustele. 
• Juhtkonna tööülesanded on ümber kujunenud – iganädalaselt kohtutakse virtuaalses ruumis ainetoimkondadega ja klassijuhatajatega kas kooliastmeti, paralleelklassiti jne.
• Juhtkonna ülesanne on ka suhtlus lastevanematega ja nende probleemide lahendamine. Vanematele tehakse lapse õppimisest sisulisi vahekokkuvõtteid kord nädalas.
• Igapäevaselt teeb juhtkond ülevaate õppeprotsessist, märksa rohkem kasutatakse andmeid, et analüüsida õppeprotsessi.
• Arendustegevustest on saanud põhifookuseks õpilaste iseseisva õppimise toetamine, et õppijad analüüsiks oa õppimist, oleksid algatusvõimelised ja mõistaksid, miks midagi õpivad. 
• Varasemad hommikutervitused koolimajas on asendunud direktori tervitusega mõnes virtuaalses keskkonnas/koolimajas.

Loe lisaks õppimise eestvedamisest: 

• OECD. 2013. Leadership for 21st Century Learning. Educational Research and Innovation, OECD Publication.

Ebakindlas olukorras on vaja pakkuda kindlustunnet – juhtimine tähendab õpetajate pädevuste arendamise ja motivatsiooni toetamist

Muutuste keerises pannakse veelgi teravamalt proovile õpetajate motivatsioon. Juhtide võimestav käitumine (empowering leadership), mis toetab õpetajate motivatsiooni ja valmidust panustada arengusse, tähendab eelkõige visiooni loomist – kuidas kujundame õppeprotsessi ümber distantsõppeks, vastutuse jagamist, arengu toetamist ja pingutuse tunnustamist.

Millised on Tulevikukoolide kogemused?

• Õpetajatel on abiks tugimeeskond, kuhu kuuluvad nii eripedagoog, psühholoog kui ka sotsiaalpedagoog, et nüüd veelgi teravamalt esilekerkivate erivajadustega toime tulla.
• Eraldi tuge pakutakse neile õpetajatele, kes ennast digivahenditega kodukontoris koduselt ei tunne.
• Nii direktoril kui ka õppejuhil on õpetajatega personaalsed videovestlused, et aidata igaühel muutustega toime tulla ja tagada kooli tugi.
• Loodud on distantsõppe virtuaalne keskkond õpetajatele (nt Google Drive, Google Classroom), kus kavandatakse iga nädala fookused, otsused ja korduma kippuvad küsimused.
• Märksa selgemalt on teadvustatud õpetajate vaimne pinge ja vajadus emotsionaalse toe järgi. Selleks jälgitakse üksteise vaimset tervist ja hoitakse tihedat sotsiaalset sidet, et toetada üksteist.

Loe lisaks õpetajate võimestatuse ja motivatsiooni teemal:

• Lee, A. N., & Nie, Y. (2014). Understanding Teacher Empowerment: Teachers' Perceptions of Principal's and Immediate Supervisor's Empowering Behaviours, Psychological Empowerment and Work-Related Outcomes. Teaching and Teacher Education, 41, 67–79.

• Ryan, R. M., & Deci, E. L. (2000). Intrinsic and Extrinsic Motivations and New Directions, Contemporary Educational Psychology 25, 54–67.

Koos on tulemuslikum – õpetajate koostöö saab uue tähenduse

Muutuste protsessis on kolleegide kogemuste jagamine väärtus omaette ja koos kavandatud muutused rakenduvad tulemuslikumalt. 

Õpilaste õppepäev ja nädal on vaja tervikuks kujundada. Õppeülesanded peavad toetama üksteist ja ootused õpilastele vajavad kooskõlastust. Meeskonnatöö, õpiringid, mis mõnel juhul võisid näida tüütu lisakohustusena, on distantsõppe puhul muutunud hädavajalikuks ja loomulikuks töö osaks. 

Millised on Tulevikukoolide kogemused?

• Koos kavandatakse laiemat pilti – juhtkonna toel on õpetajad aina enam loomas loominguliste lahenduste ning pikemaajaliste projektidega süsteemi, mis tagaks ainealaste ja üldpädevuste saavutamise.
• Kõik mõistavad, et hetkel ei saa teisiti ning koostöine planeerimine aitab oluliselt paremini sujuvale õppetööle kaasa. Õpetajad tajuvad, et koormus on oluliselt tõusnud, kuid pigem on aega koostööks juurde tulnud.
• Loodud on digitaalne õpetajatetuba (nt Facebookis vm), mis võimaldab saada kolleegidelt tuge ning sealjuures on võimalik probleeme arutada laiemas ringis. Laiendatud arutelud võimaldavad õpetajatele paremaid võimalusi koosloomeks, et jagada oma õnnestunud praktikaid ning arendada uusi metoodikaid.
• Tavapäraseks on saamas, et ühe klassi õpetajate töökavasid jagatakse omavahel ja arutatakse ühiselt läbi (nt Google Drive’is või mõnes muus keskkonnas), et õpilase õppeülesanded moodustaksid terviku.

Loe lisaks õpetajate koostöö teemal:

• LP-mudel. Õppekeskkond ja pedagoogiline analüüs. (2016). Tartu: Tartu Linnavalitsuse haridusosakond.

• Vanblaere, B., & Devos, G. (2016). Relating school leadership to perceived professional learning community characteristics: A multilevel analysis. Teaching and Teacher Education, 57, 26–38.

• Vangrieken, K., Grosemans, I., Dochy, F., & Kyndt, E. (2017). Teacher autonomy and collaboration: A paradox? Conceptualising and Measuring Teachers’ Autonomy and Collaborative Attitude. Teaching and Teacher Education, 67, 302–315.

Tutvu Tulevikukooli programmiga ja liitu Tulevikukoolidega