Katrin Soika: „Sukeldusin maailma, mis oli uus ja huvitav ja ainult minu päralt“

Kuidas jõudsid õpingute jooksul oma uurimisteema juurde?
Töö teema juurde jõudsin seetõttu, et olen kogu enda teadliku elu olnud huvitatud õppimisest ja õpetamisest. Kuna mind köidavad loodusained, siis oli minu jaoks oluline uurida midagi, mis võiks edendada nende ainete mõistmist. Tunnetan lapsevanema ja klassijuhatajana, et sageli on õpilaste hindamisprotsess koolis liigset stressi tekitav. Sageli jääb kõlama mõte või küsimus, miks nii... Mõistekaartideni juhatas mind minu juhendaja – enne ei olnud seda meetodit hindamisvahendina kasutanud. Olin vaid teadlik, et selline meetod on olemas.

Doktoritöö kirjutamine on suur töö ja vajab kindlasti pidevat enese motiveerimist. Millised olid selle teekonna jooksul Sinu nii-öelda nipid, kuidas järjepidevalt oma tööga tegeleda, et edukalt lõpptulemuseni jõuda?
Minu kõige suurem motivatsiooniallikas, aga samas ka selle võtja, oli minu perekond. Abikaasa utsitas pidevalt küsimusega – noh, kas kaitsed ära või läheb asi hapuks. Samas on kolme lapse ja õpetajatöö kõrvalt sageli keerukas leida vaba aega. Mõneti tundsin enda uurimistööga tegelemise ajal vabanemistunnet, sest sukeldusin maailma, mis oli uus ja huvitav ja ainult minu päralt, seda siis uurimise hetkel. Artiklite publitseerimise ootamine oli väsitav ja mõnikord ruineeriv. Sellest emotsioonist vabanemiseks oli vaja lisamotivatsiooniallikat perest või koolitööst. Motivatsiooni leidmiseks ning uute ideede kogumiseks on mõnikord hea enda töö lihtsalt unustada ja tegutseda koos endale kallite inimestega või silitada kassi.

Kirjelda mõnda meeldejäävat või naljakat seika, mis teadustöö kirjutamise jooksul juhtus. 
Hetkel naljakaid seiku ei meenu. Meeldejäävad seigad on seotud minu viimase lapse väikelapse eaga, kui mõne artikli kirjutamiseks vajalikku infot mõtestasin lapsega mängimise ajal. Sel hetkel seostusid mõistekaartidega ponid, ükssarvikud ja nukud. Kui pidin artiklis mõnda seisukohta selgitama, siis oli raske viia ennast välja kujutelmast, kus interdistsiplinaarsete ja distsiplinaarsete loodusteaduste põhiste mõistete asemel figureerisid mänguasjad ja teeõhtud.

Kuidas muudab Sinu uurimistöö maailma?
Kindlasti ei saa üks uurimistöö muuta hetkeliselt tervet maailma. Minu uurimistöö on andnud tõuke minu mõttemaailma muutmiseks. Seeläbi on muutunud minu hindamisstiil ja õpiprotsessi mõtestamine koolis. Proovin neid ideid anda edasi ka enda üliõpilastele. Ehk ka nemad muudavad läbi minu mõtete veidi keemia õpetamise maailma. Seega ajapikku võib uurimistööst saadud tõdemuste abil toimunud muutustest kujuneda tõesti muutus, mis mõjutab teataval määral ka maailma, kuid see võtab aega. 

Kui hästi on teadlaste ja noorteadlaste hääl ühiskonnas kuulda?
Kõigepealt oleks tarvis mõtestada, kes on teadlane. Kas teadlaseks võiks pidada iga inimest, kes tegeleb mingi uue protsessi/teadmiste/vahendi jmt uurimisega? Sellisel juhul olen kindel, et kõikide hääl ei ole kuuldav kogu ühiskonnas. Samas seda uurijat ümbritsevas keskkonnas (nt sõpruskonnas) on üldiselt kuuldavad kõik uued mõtted ja ideed

Millised on Sinu elus kõige olulisemad väärtused ja tõekspidamised, mille järgi elada? 
Arvesta teistega ning hooli endast ja sellest, mis Sind ümbritseb.

Räägi ühest viimasel ajal loetud raamatust, mida soovitad lugeda ka teistel. Miks seda teisele soovitad?
Lugesin viimati raamatut "Keemia alused: teekond teadmiste juurde". See raamat on kogu aeg minu voodi kõrval – suur, mahukas ja tulvil minu jaoks olulist infot, millest kõiki nüansse ei mõista täielikult praeguse hetkeni. Eriti toredat mõttetegevust pakuvad mõtisklused, kuidas teatud abstraktsete teemade nüansse viia õpilasteni. Teistele soovitaksin seda raamatut seetõttu, et keemia on kõikjal meie ümber ning hea on mõista neid protsesse, mis kulgevad meid ümbritsevas keskkonnas või meis enestes. Olen täheldanud, et ka füüsikud võivad nautida antud raamatu selgitusi.