Kuidas teha teadus puust ja punaseks selgeks ehk kuidas sündis sari "Maailma targem rahvas"
ERRi uus teaduspõhine haridussaade "Maailma targem rahvas" heidab valgust sellele, mis tavaliselt toimub peas ja jääb varjatuks – ehk õppimisele. Neljas koolis üle Eesti tehtud katsetes võeti pulkadeks lahti õppimis- ja õpetamismeetodid, kuidas paremini ning targemini teadmisi omandada ja kuidas seda ei peaks tegema. Rääkisime kahe saates osalenud Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogi Kati Ausi ja Grete Arroga ning uurisime, kuidas selline tore koostöö alguse sai ja millisena näevad oma rolli teadlastena.
Kuidas jõudsite telesaateni "Maailma kõige targem rahvas" ja kuidas selline vahva koostöö üldse alguse sai?
Alguse sai see nii, et kuna Grete on olnud aeg-ajalt nõus minema "Suud puhtaks" saatesse (sest kunagi ei tea, millise kivi all vähk on), siis ajapikku sai ta tuttavaks Urmas Vainoga, kes on uskumatult äge süveneja. Tema pakkus katkukevadel välja õppimisteemalise saatesarja idee ja arutades tekkis ka tunne, et haridusest rääkides võiks vahelduseks lapsed olla fookuses.
Kuna ägedamaid ideed tekivad ja teostuvadki ikka koostöös, siis tegime seda kõike tiimina – Grete Arro, Kati Aus, ning plaanide selginedes ka Kriste Talving ning Marina ja Jüri Kurvits, kes kõik olid kohe paadis ja nende panus osutus epohhiloovaks. Saate enda tiim ei olnud ka just juhuslikud möödakäijad, vaid neile, kes on telekat ka varem näinud, oma tööde kaudu tuttavad tipptegijad – Anne-Mari Müller, Birgit Rae, Tarvo Mölder, kellega koos jaurates leidis kuju lõplik formaat ja hariduslike uurimuste ja eksperimentide ideestik.
Pildil saatesarjas "Maailma targem rahvas" osalenud Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogid Grete Arro, Kati Aus, matemaatika didaktika lektor Jüri Kurvits ja õpikeskkondade arendaja Marina Kurvits. Kaamera taga oli ja pildi tegi õpetajakoolituse arendaja Kriste Talving.
Kuidas teile tundub, kas ja kuidas sellised teadust populariseerivad algatused panevad õppimisest nii lapsevanemaid kui ka õpetajaid teisiti mõtlema või õppimise protsessi ümber mõtestama?
Ette ei osanud arvata, aga praegusest tagasisidest, mis meieni jõudnud on, pigem jah. Usutavasti saime tänu teletegijatest proffidele oma hägused teadussõnumid siiski nii puiselt punaseks, et vaatajal tekkiski võimalus neid iseenesest klassikalisi õppimisega seotud katseid tegeliku koolikogemusega linkida.
"Oleks ju tore see, kui sellised üsna klassikalised, aga ikkagi millegipärast üllatavad teadmised psüühika kohta – et õpilane õpib paremini, kui arvestada mälu jm protsesside seaduspäradega, toetada õpilase oskust õppimisest ise aru saada ning mitte tappa motivatsiooni – oleksidki nii üldteada, et nendest ei peaks enam eraldi rääkima."
Millist tagasisidet olete saatele saanud?
See osa tagasisidest, mis meieni on jõudnud, on valdavalt positiivne ning seda tuleb nii õpetajatelt, kes ka saateid koos vaatavad ja arutavad, kui ka lapsevanematelt, kelle sõnul ka lapsed seda vaatavad ning arutlevad. Urmase sõnul tuleb tagasisidet ka ettevõtluse valdkonnast. On ka spontaanseid avalikus ruumis tänusõnadega pikalijooksmisi. Ent on ka neid meie enda valdkonna spetsialiste, kes on olnud haavunud, et nad saatest midagi uut pole teada saanud. Kuna saade tõesti pole "teadlaselt teadlasele", siis on see nördimus ka mõistetav või pigem isegi ootuspärane, et neid lihtsaid, ent Eesti kooliõpilase eest paraku vahel kiivalt varjatud teadmisi meie enda kolleegid ikka teavad.
Mis on teie enda soovid ja eesmärgid ning milline on teie missioon teadlastena?
Oleks ju tore see, kui sellised üsna klassikalised, aga ikkagi millegipärast üllatavad teadmised psüühika kohta – et õpilane õpib paremini, kui arvestada mälu jm protsesside seaduspäradega, toetada õpilase oskust õppimisest ise aru saada ning mitte tappa motivatsiooni – oleksidki nii üldteada, et nendest ei peaks enam eraldi rääkima. Siis oleks rohkem võimalust mõelda nende õppimisega seotud teemade peale, mida me veel nii hästi ei mõista, ning neid uurida. Ja neid teemasid on! Kas või see, miks matemaatika inimesi hirmu täis ajab või see, miks me ikkagi ehitame selliseid neljarealisi teid, kust konnad üle ei saa, ja oleme selle üle uhked pealegi.