Liisa-Henriette Cooperi välispraktika Austraalias
Sooritasin välispraktika Austraalias Queenslandi erikoolis Clifford Park Special School, mille eesmärk on pakkuda toetavat õpikeskkonda koos haridustulemustega, mis aitaksid õpilasi üleminekul koolist koolijärgsesse ellu.
Kõigil kooli 170 õpilastel on diagnoositud intellektuaalne puue ja on ka õpilasi mitme puudega (füüsiline või sensoorne, autismispektri häire jm). Õpilased saavad kasutada kaasaegset tehnoloogiat (internet, interaktiivsed tahvlid, iPadid, sülearvutid), soojendusega basseini, batuuti ja sensoorset mänguväljakut.
Õppetööd viivad läbi eripedagoogid. Koolis on olemas ka psühholoog, logopeed, tegevusterapeut, õde ja füsioterapeut. Kooli tugimeeskond teeb koostööd teiste koolidega, et suurendada suutlikkust luua turvaline ja toetav keskkond. Igapäevaselt pannakse palju rõhku positiivsele õpikäitumisele (PBL ehk Positive Behaviour for Learning).
Jäin välispraktikaga väga rahule. Õppisin palju, tutvusin erinevate erivajadustega õpilaste ning erineva kogemusega eripedagoogidega ning sain ülikoolis õpitud teooriat praktikas rakendada. Lahkusin praktikalt soojade emotsioonide ja tööpakkumisega.
Ühes klassis õpib enamasti 6–8 õpilast. Lisaks eripedagoogile on igapäevaselt klassis ka 2 abiõpetajat. Sügavamate puuetega õpilaste korral on abiõpetajaid klassis rohkem. Igapäevatöös kasutatakse aktiivselt alternatiivse kommunikatsiooni vahendeid:
- PODD (Pragmatic Organisation Dynamic Display),
- ACC (Augmentative and Alternative Communication),
- ALD (Aided Language Display).
Enamus õpilasi on individuaalsel õppekaval, mis on kohandatud Austraalia õppekava alusel vastavalt õpilase võimekusele.
Õhkkond on klassiruumis rahulik. Kui kõik õpilased on klassi jõudnud, algavad hommikutervitused. Õpilastelt ei nõuta minuti pealt täpset kohalejõudmist. Tihti valmistavad abiõpetajad lastele hommikusöögi, koos vaadatakse lõbusaid kasside videosid ning visatakse nalja. Pärast kerget õppetööd on esimene paus ehk morning tea. Tagasi klassi jõudes antakse õpilastele palju kohanemisaega.
Õppetöös pööratakse suurt tähelepanu tagasiside andmisele ning tehtud töö eest tunnustamisele. Klassis ei kasutata väljendeid "õige" ja "vale", vaid esitletakse versiooni, kuidas õpetaja/abiõpetaja oleks lause kirjutanud/ülesande lahendanud. Tunnustussüsteem on klassis välja töötatud like'ide abil. Tehtud töö või positiivse käitumise eest koguvad lapsed like-märke. Koolis on eraldi like-ruum, kus õpilased reedeti ostlemas käivad. Nädala jooksul kogutud like'ide eest saab endale “osta” veepudeleid, kõrvarõngaid, kõrrejooke, mahlapulkasid, McDonaldsi kokteile jms. Osa klassides pidavat selline süsteem väga hästi toimima. Meie klassis oli see pigem tore meelelahutus.
Õppetöö on eripedagoogi poolt detailselt ette planeeritud. Erinevates ainetes kasutatakse tihti sama tunnikava, mis kohandatakse vastavalt tunni sisule. Olenevalt tegevusest saadetakse osa õpilasi koos abiõpetajaga õue individuaalset tööd tegema. Eripedagoog kasutab lisaks kõnele ka aktiivselt AAC-d.
Austraalia ja Eesti haridussüsteemi võrdlus
Austraalia haridussüsteemis on lasteaiad tasulised, mistõttu ei ole lasteaia teenus nii kättesaadav kui Eestis. See-eest lähevad aga lapsed varem kooli – 5-aastastena – ning 1. klassi asemel algab prep ehk preparation klass.
Vastavalt lapse erivajaduse/puude tasemele on lapsevanematel võimalik saada toetust lisakulude – nagu teraapia, spetsialistid, abivahendid – hüvitamiseks. Autismispektrihäire korral on igakuine toetus 840 AUD, aga sügava puude korral võib aastane toetus olla ligikaudu 100 000 AUD. Võrreldes Eestiga, on toetused märkimisväärselt suuremad.
Austraalia haridussüsteemis on tavaklassides abiks üks abiõpetaja, eriklassides enamasti kaks abiõpetajat ning klassides, kus on sügava puudega õpilased, on abiõpetajaid rohkem. Võrreldes Eestiga, on erivajadustega õpilastele individuaalne tugi igapäevaselt kättesaadavam.
Austraalia haridussüsteemis ei paista olevat nii suurt puudust eripedagoogidest kui Eestis. Samas on eripedagoogika valdkond Austraalias ka kauem toiminud – alates 1860ndatest. Seda on muuhulgas näha rohkete õppematerjalide olemasolus ja kättesaadavuses.
Kokkuvõte
Jäin välispraktikaga väga rahule. Õppisin palju, tutvusin erinevate erivajadustega õpilaste ning erineva kogemusega eripedagoogidega ning sain ülikoolis õpitud teooriat praktikas rakendada. Lahkusin praktikalt soojade emotsioonide ja tööpakkumisega, mis lisas tulevikuks enesekindlust ning andis motivatsiooni õpingutega jätkata.
Liisa-Henriette Cooper,
Eripedagoogika BA III kursuse tudeng