Eripedagoogika
Kas sina väärtustad iga inimese eripära? Kas oled valmis pühendama palju aega ja head tahet, et toetada õppimisel neid, kes vajavad kohandusi ja tavapärasest kauem aega? Kas soovid anda oma panuse, et meie ühiskond oleks sallivam? Kui vastasid jaatavalt, siis tule õppima eripedagoogikat!
Eripedagoogika valdkond keskendub sensoorse, füüsilise, vaimse ja hariduslike erivajadustega inimeste arengu ning õppimise toetamisele. Eripedagoogika on interdistsiplinaarne, mitmekülgne ja pidevalt uuenev eriala, mis hõlmab lisaks pedagoogikale ka neuroloogiat, psühholoogiat ja filosoofiat. Eripedagoog aitab üles leida ning tegeleda igaühe tugevuste ja nõrkustega, aitab arendada õppija potentsiaali olemaks iseseisev, vastutav, paindlik ja leidlik.
Eripedagoogika bakalaureuseõppes on võimalik õppida nii päeva- kui ka sessioonõppes. Eripedagoogika bakalaureuseõppe järel saad töötada mitmesugustel ametikohtadel erivajadustega laste ja noortega, kuid eripedagoogi kutse saamiseks on vajalik magistrikraad. Bakalaureuseõpingute lõppedes oled oodatud magistriõppesse.
Õpinguteks saab taotleda ka tasemeõppes osalemise toetust Eesti Töötukassa kaudu.
400 eurone õpetajakoolituse ja tugispetsialistide erialastipendium.
Miks tulla meile õppima?
- Sa valid endale eriala, mida Eesti ühiskond väga vajab.
- Sa saad teada palju huvitavat inimese psüühika toimimise põhimõtetest, plastilisusest, õppimismehhanismidest ning arengust.
- Sul on võimalus süüvida erivajaduste keerukatesse põhjustesse.
- Sul on võimalik tutvuda paljude haridusasutustega ja läbida mitmekülgseid praktikaid.
- Sul kujuneb laiaulatuslik ja põhjalik arusaam erivajadustega inimeste õppe- ja rehabilitatsiooniasutuste võrgust ja teenustest.
- Sa saad õppida Eesti tunnustatud teadlaste ja praktikute juhendamisel
- Sa saad kasutada võimalust, et inimesena ning professionaalina kogeda ja õppida.
Õppekava ja -ained
Eripedagoogika bakalaureuseõppe õppekava on mitmekesine ning võimaldab erinevaid valikuid. Õppekava koostamisel on lähtutud nii kaasaegsetest õppimise ja õpetamise teooriatest kui ka tööturu vajadusest.
Õppevormi kirjeldus
Eripedagoogiks saab õppida nii päeva- kui ka sessioonõppes. Päevaõpe toimub igapäevaselt auditoorse õppetööna ülikoolis ja õppekäikudena. Sessioonõppes toimub õppetöö sessioonidena – viiel korral semestris toimub õpe nädalase õppesessioonina (esmaspäev–laupäev) ning kuni kahel korral semestris kahepäevase õppesessioonina (esmaspäev–teisipäev); õppetöö graafikuga saab tutvuda siin.
Õppekava ülesehitus
Õppekava koosneb järgnevatest moodulitest:
- üleülikoolilised ained;
- eri- ja sobitusrühma õpetaja;
- eripedagoogika teooria ja metoodika;
- teadustöö alused;
- valdkondlik võõrkeel;
- õpiabirühma õpetaja;
- erialased valikained;
- praktika;
- vabaained;
- lõpueksam.
Üleülikooliliste ainete moodul on õppekava sissejuhatav moodul, mille käigus õpitakse tundma psühholoogia aluseid ning omandatakse probleemipõhiseid ja interdistsiplinaarseid meeskonnatöös õppimise kogemusi. Mooduli kohustuslikuks aineks on näiteks ELU ehk Erialasid Lõimiv Uuendus. ELU on uutmoodi õppeaine, kus erinevate erialade üliõpilased koostöös juhendajatega viivad läbi mõne põneva projekti – olgu selleks siis sotsiaalse eksperimendi läbiviimine või samblaseina loomine.
Eri- ja sobitusrühma õpetaja moodul toetab eripedagoogi kompetentside kujunemist ning loob võimalused eri- ja sobitusrühma õpetaja tööks vajalike pädevuste omandamiseks. Sellesse kuuluvad näiteks ained "Sotsiaalne kompetentsus koolieelses eas" ning "Arengu ja erivajaduste hindamine". Mooduli läbimisele järgneb praktika koolieelses lasteasutuses.
Eripedagoogika teooria ja metoodika moodulis antakse ülevaade arengu- ja kultuuripsühholoogiast, erivajadustest ja suurema toe vajadusega laste õpetamisest. Sellesse moodulisse kuuluvad näiteks ained "Psüühika alused", „Erivajaduste vormid“, „Kaasav haridus ja õppimist toetav keskkond“ ja „Suhtlemis-, nõustamis- ja koostööpädevused“.
Teadustöö aluste moodul aitab mõista uurimistöö põhimõtteid – kuidas kavandada, viia läbi, koostada ja kaitsta oma töö edukalt? Suurt tähelepanu pööratakse ka üliõpilase kui iseseisva ja eetilise uurija arengule.
Valdkondliku võõrkeele moodul toetab tudengi õppimist – tänu võõrkeele valdamisele suudab üliõpilane mõista ja koostada erialaseid võõrkeelseid tekste ning oskab oma seisukohti ka ladusalt väljendada.
Õpiabirühma õpetaja moodul annab vajalikud teadmised ja oskused tööks õpiabi rühma õpetajana. Muuhulgas saab ülevaate nii kirjutamis-, lugemis- kui ka arvutamisraskustega õpilaste toetamisest.
Praktika moodul sisaldab kolme praktika ainet. Kõik üliõpilased sooritavad eripedagoogika praktika lasteaia eri- või sobitusrühmas, samuti õpiabirühma õpetaja praktika koolis. Soovijatel on võimalik osaleda välispraktikal.
Erialaste valikainete moodul võimaldab teha valikuid ja süveneda hariduse valdkonna ainetesse, mis just sulle huvi pakuvad. Sellesse moodulisse kuuluvad ained „Multimeediumi loomine ja meediakasvatuse rakendamine õppeprotsessis“ ja „Mitmekultuuriline ja -keeleline õpikeskkond“.
Tahad õppida võõrkeeli või omandada uusi nippe arvuti kasutamisel? Vabaainete moodul lubab valida huvipakkuvaid ained erinevatest Tallinna Ülikooli instituutidest.
Bakalaureuseõpingutele tõmbab joone alla bakalaureuseeksam, mis näitab parimast küljest üliõpilase seni omandatud teadmisi ja oskusi.
Õppejõud
"Alates 1989. aastast olen töötanud logopeedina. Tallinna Ülikooli tõi tee mind 2006. aastal ning töötan siin eripedagoogika lektorina. Lisaks ülikoolile olen töötanud ka koolis, lasteaias, rehabilitatsiooni- ja nõustamiskeskuses. 2015. aastal kaitsesin TLÜ-s ka oma doktoritöö „Erineva sotsiaalse tagapõhjaga Eesti noorte kirjaoskus“, mille raames töötasin välja täiskasvanute kirjaoskuse hindamiseks sobiva testi."
Ene Varik-Maasik Eesti Teadusinfosüsteemis
"Olen töötanud juba 32 aastat logopeedina – seda nii lasteaias, koolis, haiglas, rehabilitatsioonikeskuses kui ka erapraksises. Tallinna Ülikooliga olen seotud aastast 2009. Minu huvide hulka kuuluvad kõne, õpi- ja lugemisoskuse areng; kõnepuuded, õpiraskused, lugemisraskus; keskkonna ja õppe kohandamine ning erivajadustega õpilaste õpetamine."
"Õpetan bakalaureusetaseme õppekaval erivajaduste väljaselgitamise ja õpetamisega seotud aineid. Magistritasemel õpetan sissejuhatavat kursust eripedagoogikat varem mitte õppinud üliõpilastele."
Kadi Lukanenok Eesti Teadusinfosüsteemis
"Juba keskkooli lõpetades teadsin, et tahan saada õpetajaks, kuid erivajadustega laste õpetamine tundus eriti huvitava väljakutsena. Olen õpetanud erivajadustega lapsi nii lasteaias kui ka koolis; töötanud nii logopeedi kui ka eripedagoogina. Õppejõuna alustasin 25 aastat tagasi Tallinna Pedagoogilises Seminaris. Mind on aastaid huvitanud laste käitumisraskused, nende põhjused, ennetamis- ja sekkumisvõimalused. Sel põhjusel olen omandanud magistrikraadi ka kasvatusteadustes ning lõpetanud ka pereteraapia õpingud. Minu uurimisvaldkondade alla kuuluvad näiteks mängu roll erivajadustega laste arengus, koostöö erivajadustega laste vanematega, erivajadustega lapse sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid ning erivajadustega laste koolivalmidus."
"Mina hindan eelkõige aktiivseid üliõpilasi, kes näevad raskusi arenguliste väljakutsetena ning ei piirdu minimaalsete nõuete täitmisega. Õpetan nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe üliõpilasi. Minu loetavad ained seostuvad eelkõige käitumisraskuste ja positiivse käitumise kujundamise valdkondadega ning lapsevanemate nõustamisega. Ühtlasi juhendan ka uurimisseminare ja praktikaid."
Lii Lilleoja Eesti Teadusinfosüsteemis
"Olen lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogia eriala doktoriõppe ning täiendanud end nii Maastrichti Ülikoolis, Toronto Ülikoolis kui ka University College Londonis. Tallinna Ülikoolis töötan alates 2016. aasta sügisest – olen haridusteaduste instituudis eripedagoogika õppesuunal laste neuropsühholoogia dotsent. Minu jaoks on olulisel kohal ka teadustöö, olen avaldanud mitmeid teadusartikleid rahvusvaheliselt eelretsenseeritud erialaajakirjades. Minu uurimisteemade hulka kuuluvad näiteks neuroloogiliste häiretega laste kognitiivsed võimed, sotsiaalne kompetentsus ja neurorehabilitatsioon."
"Lisaks õppe- ja teadustegevusele töötan ma ka Tallinna Lastehaigla neuroloogia ja taastusravi osakonnas psühholoogina ja oman kliinilise psühholoogi ja neuropsühholoogi kõrgeimat kvalifikatsiooni (tase 8). Hetkel loen eripedagoogika bakalaureuseõppes kursuseid "Pedagoogiline bioloogia ja neuroloogia", "Pedagoogiline kognitiivne ja neuropsühholoogia" ja "Pedagoogiline neuroloogia ja psüühikahäired". Loovteraapiate magistrantidele loen ainet "Psühhosotsiaalne ja neuropsühholoogiline rehabilitatsioon". Oma loengutesse ootan eelkõige laste arengu toetamisest huvitunud üliõpilasi."
Mari-Liis Kaldoja Eesti Teadusinfosüsteemis
"Olen töötanud eripedagoogi ja logopeedina üle 30 aasta nii tava- kui eriõppeasutustes, sealhulgas näiteks lasteaias ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. 2009. aastal kaitsesin Tallinna Ülikoolis oma doktoritöö ning samal aastal asusin ülikoolis ka tööle. Minu doktoritöö teemaks oli väikelaste kõne areng ja selle seotus kasvukeskkonna tingimustega. Tänasel päeval huvitavad mind eelkõige teemad, mis on seotud nõustamise ja võrgustikutööga."
"Mulle sümpatiseerivad üliõpilased, kes julgevad küsida ja oma arvamust avaldada; kes lähenevad teemadele oma huvivaldkonnast lähtuvalt. Väga oluliseks pean ka oskust planeerida ja väärtustada nii iseenda kui ka õppejõu aega. Tallinna Ülikoolis koordineerin ja õpetan tudengeid nii bakalaureuse- kui ka magistriõppekavadel."
Vastuvõtutingimused
Kandidaadil peab olema keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon.
Vastuvõtueksam 100% (riigieksamid ei ole nõutud, vastuvõtulävend on 65 palli) koosneb järgmistest osadest.
- Sisseastumistest (50%) sisaldab 45 ülesannet, mis hindavad eesti keele ja loetu mõistmise oskust, matemaatilis-loogilisi võimeid, üldist informeeritust, ruumilist mõtlemist ja ingliskeelse teksti mõistmise oskust. Testiga ei hinnata kutsesobivust, vaid akadeemilise õppe jaoks vajalikke oskusi ja võimed. Test sooritatakse ülikooli arvutiklassis Moodle keskkonnas (vajalik konto olemasolu), testi täitmiseks on aega 45 minutit, iga õige vastus annab ühe punkti, valed vastused miinuspunkte ei anna. Tutvu näidistestiga siin;
- Kutsesobivusvestlus ja motivatsioonikiri (50%) vestluse eesmärgiks on selgitada üliõpilaskandidaadi varasem õpi- ja töökogemus, vabatahtlik tegevus ning motivatsioon õpinguteks ja erialaseks tööks. Vestlusel kandidaat tutvustab ennast, oma eelnevat õpi- ja karjääriteed ning õpinguteks vajalikke üldpädevusi. Kandidaat vastab komisjoni küsimustele ühiskonna, hariduse, tervise ja eripedagoogika päevakajalistel teemadel. Kandidaat peab olema tutvunud eripedagoogika õppekavaga ja eripedagoogi kutsestandardiga. Motivatsioonikiri (1 lk trükitult) tuleb kaasa võtta kutsesobivusvestlusele. Motivatsioonikirjas tuleb välja tuua varasem haridustee, rahvusvaheline õpi- või töökogemus, eelnev kokkupuude eripedagoogika valdkonnaga, eriala valiku põhjendus.
Kõik kandidaadid sooritavad sisseastumistesti. Päevaõppes pääseb kutsesobivusvestlusele pingerea alusel 55 esimest kandidaati. Sessioonõppes pääseb kutsesobivusvestlusele pingerea alusel 75 esimest kandidaati. Kui kandidaat pääseb edasi nii päeva- kui sessioonõppes, valib ta enda jaoks eelistatuma õppevormi kutsesobivusvestluse aja. Vastuvõtueksamile palume kaasa võtta isikut tõendav dokument ja kirjutusvahend (pastapliiats). Kui kandidaat kandideerib mitmele haridusteaduste instituudi bakalaureuseõppe erialale, sooritab ta sisseastumistesti üks kord SAISi avaldusel märgitud ajal ja ruumis, tulemust arvestatakse mõlemal erialal. Küsimuste korral palume pöörduda vastuvott.haridus@tlu.ee.
Vastuvõtueksamite ruumid ja kellaajad:
- sisseastumistest sooritatakse ülikooli arvutiklassis, testi täpse algusaja ja ruumi saab kandidaat valida SAISis avaldust esitades;
- kutsesobivusvestlusele lubatud kandidaatide nimekirjad saadetakse SAISi kaudu hiljemalt 3. juulil kell 14.00.
Kui kandidaadil on erisoov kutsesobivusvestluse aja osas, palume see edastada hiljemalt 1. juulil kell 15.00 vastuvott.haridus@tlu.ee pärast SAISis avalduse esitamist. Võimalusel arvestatakse sooviga väljakuulutatud eksamiaja piires.
Vastuvõtueksamile palume kaasa võtta isikut tõendav dokument ja kirjutusvahend (pastapliiats). Kui kandidaat kandideerib mitmele haridusteaduste instituudi bakalaureuseõppe erialale, sooritab ta sisseastumistesti üks kord SAISi avaldusel märgitud ajal ja ruumis, tulemust arvestatakse mõlemal erialal. Küsimuste korral palume pöörduda vastuvott.haridus@tlu.ee.
Kuhu edasi?
Bakalaureuseõppe lõpetanuna on Sul võimalus töötada õpetajana lasteaias või assistendina koolis, tugiisikuna, laste- või õpilaskodu kasvatajana.
Eripedagoogi kutse saamiseks on vajalikud õpingud magistritasemel, mis annavad suurepärase ettevalmistuse tööks tava- ja erikoolides, koolieelsetes lasteasutustes, nõustamis- ja rehabilitatsioonikeskustes, samuti hariduspoliitika suunamiseks ning Eesti haridusmaastiku kujundamiseks laiemalt.
Edasiõppimisvõimalused
Eripedagoogika eriala bakalaureusekraadiga lõpetanutele on kõige loomulikum jätk eripedagoogi magistriõppekava Tallinna Ülikoolis. Kandideerida saab ka pedagoogilist haridust nõudvatele osaliselt avatud õppekavadele ning kõikidele avatud magistriõppekavadele.
Miks haridusteaduste instituut?
Haridusteaduste instituut koondab enda alla õpetajahariduse ja kasvatusteaduse, kaasava hariduse, elukestva ja mitteformaalõppe ning haridusjuhtimise ja -innovatsiooni, pakkudes ülevaatliku ja laiahaardelise pildi Eesti haridusmaastikust. Nii hariduse vajaduse kui hariduslike erivajadustega inimeste osakaal ühiskonnas suureneb pidevalt. Eesti vajab spetsialiste, kes oskaksid ja tahaksid anda oma panuse haridussüsteemi, mis kaasab ja väärtustab ning suunab ühiskonna arengut tervikuna.
Miks tulla meile õppima?
- Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudil on saja-aastane kogemustepagas õpetajate koolitamisel.
- Meie instituudis õpetatakse erialasid, mille mõju Eesti tulevikule on suur ja sügav.
- Meil õpetatavad erialad on ühed praktilisemad ülikoolis – õppetöö on tihedalt põimunud praktikaga nii Eestis kui ka välisriikides.
- Haridusteaduste instituudis on 19 rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava, mis annavad võimaluse teha tulevikuks mitmekesiseid valikuid.
- Meie instituudis on avatud, sõbralik ja õppimist soodustav õhkkond.
- Me väärtustame nii õpetamisel kui ka õppimisel individuaalsust, mängulisust, nõudlikkust ja kõrgeid sihte.
- Meie õppejõud on oma ala tipud ja tänase Eesti hariduselu kujundajad, kes lisaks innustavale õpetamisele tegelevad ka maailmatasemel teadustööga.
- Meie instituudil on palju partnereid üle terve maailma, mis võimaldab sul oma õpingute käigus ka väljaspool kodumaad kogemusi koguda ja end igakülgselt täiendada.
- Sind ootavad ees ligi 1400 õpingukaaslast, kellega koos saad õppida kõigil kolmel kõrghariduse astmel.
- Haridusteaduste instituudis aitad haridusel uueneda – meie juurest saad võimaluse viia tänapäevane õppimise ja õpetamise kogemus Eesti haridusasutusse.
Eriala omandamist toetav õppekeskkond
Tallinna Ülikool on kaasaegse õpikeskkonna ja õpikäsitlusega rahvusvahelistuv ülikool, mille üks olulisi eeliseid on tema asukoht. Tallinn on Eesti võimukeskus, kus on avarad võimalused haridustee ühendamiseks erialase töö või praktikaga, uurimistöö läbiviimiseks või oma kontaktibaasi laiendamiseks arvukatel konverentsidel, seminaridel ja muudel üritustel.
Lisaks võimaldab ülikool end proovile panna erinevates praktilistes koostööprojektides. Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa.
Loengutevälist tudengielu aitab organiseerida haridusteaduste instituudi üliõpilasnõukogu - KÜN ning ülikooli üliõpilaskond. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda pealinna väga vilkas kultuurielus!
Sarnased erialad
Alushariduse pedagoog
Haridusteaduste instituut
Kas sina usud, et iga lapse individuaalsust peab toetama? Kas arvad, et laps peaks lasteaias õppima loovalt ja läbi mängu? Kui jah, siis tule ja aita luua Eesti lastele parimad võimalused kasvamiseks ja õppimiseks. Tule ja ole muutuste looja, kes toetab kuni 7-aastaste laste heaolu, turvalist lapsepõlve ning sisukaid õppe- ja kasvatustegevusi – tule õpi alushariduse pedagoogiks!
Klassiõpetaja
Haridusteaduste instituut
Kas teadsid, et Eesti kool on maailma üks parimaid? 2018. aasta PISA testi tulemused näitavad, et Eesti on Euroopas esimesel kohal. Selle edu taga seisavad ka klassiõpetajad. Tule ja anna sinagi oma panus uue põlvkonna edule – õpi klassiõpetajaks!
Noorsootöö
Haridusteaduste instituut
Läbi noorsootöö saad omandada eluks vajalikke oskusi ning kujundada enda väärtusi. Noorsootöö arendab individuaalseid teadmisi, oskusi, hoiakuid ning aitab luua suhtlusvõrgustikku ja sotsiaalset kapitali.