Eripedagoogika bakalaureuseõppekava

Eripedagoogika

Kas sina väärtustad iga inimese eripära? Kas sa oled valmis pühendama palju aega ja head tahet, et toetada õppimisel neid, kes vajavad kohandusi ja tavapärasest kauem aega? Kas soovid anda oma panuse, et meie ühiskond oleks sallivam? Kui vastasid jaatavalt, siis tule õppima eripedagoogikat!

Õppetase Bakalaureuseõpe

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 70

Õppevorm Päeva- ja sessioonõpe

Eripedagoogika valdkond keskendub sensoorse, füüsilise, vaimse ja hariduslike erivajadustega inimeste arengu ning õppimise toetamisele. Eripedagoogika on interdistsiplinaarne, mitmekülgne ja pidevalt uuenev eriala, mis hõlmab lisaks pedagoogikale ka neuroloogiat, psühholoogiat ja filosoofiat. Eripedagoog aitab üles leida ning tegeleda igaühe tugevuste ja nõrkustega, aitab arendada õppija potentsiaali olemaks iseseisev, vastutav, paindlik ja leidlik. 

Eripedagoogika bakalaureuseõppes on võimalik õppida nii päeva- kui ka sessioonõppes. Õpinguteks saab taotleda ka tasemeõppes osalemise toetust Eesti Töötukassa kaudu.

    Miks tulla meile õppima?

    • Sa valid endale eriala, mida Eesti ühiskond väga vajab.
    • Sa saad teada palju huvitavat inimese psüühika toimimise põhimõtetest, plastilisusest, õppimismehhanismidest ning arengust.
    • Sul on võimalus süüvida erivajaduste keerukatesse põhjustesse.
    • Sul on võimalik tutvuda paljude haridusasutustega ja läbida mitmekülgseid praktikaid. 
    • Sul kujuneb laiaulatuslik ja põhjalik arusaam erivajadustega inimeste õppe- ja rehabilitatsiooniasutuste võrgust ja teenustest.
    • Sa saad õppida Eesti tunnustatud teadlaste ja praktikute juhendamisel
    • Sa saad kasutada võimalust, et inimesena ning professionaalina kogeda ja õppida.

    Õppekava ja -ained

    Eripedagoogika bakalaureuseõppe õppekava on mitmekesine ning võimaldab erinevaid valikuid. Õppekava koostamisel on lähtutud nii kaasaegsetest õppimise ja õpetamise teooriatest kui ka tööturu vajadusest. 

    Õppevormi kirjeldus

    Eripedagoogiks saab õppida nii päeva- kui ka sessioonõppes. Päevaõpe toimub igapäevaselt auditoorse õppetööna ülikoolis ja õppekäikudena. Sessioonõppes toimub õppetöö õppesessioonidena.

    Õppekava ülesehitus

    Õppekava koosneb järgnevatest moodulitest:

    • üleülikoolilised ained 18 EAP; 
    • eri- ja sobitusrühma õpetaja 21 EAP;
    • eripedagoogika teoreetilised alused 36 EAP;
    • eripedagoogilised meetodid 12 EAP;
    • sissejuhatus eripedagoogikasse 24 EAP;
    • teadustöö alused 15 EAP;
    • valdkondlik võõrkeel 6 EAP;
    • õpiabirühma õpetaja 24 EAP;
    • vabaained 18 EAP;
    • lõpueksam 6 EAP.

    Üleülikooliliste ainete moodul on õppekava sissejuhatav moodul, mille käigus õpitakse tundma psühholoogia aluseid ning omandatakse probleemipõhiseid ja interdistsiplinaarseid meeskonnatöös õppimise kogemusi. Mooduli kohustuslikuks aineks on näiteks ELU ehk Erialasid Lõimiv Uuendus. ELU on uutmoodi õppeaine, kus erinevate erialade üliõpilased koostöös juhendajatega viivad läbi mõne põneva projekti – olgu selleks siis sotsiaalse eksperimendi läbiviimine või samblaseina loomine. 

    Eri- ja sobitusrühma õpetaja moodul toetab eripedagoogi kompetentside kujunemist ning loob võimalused eri- ja sobitusrühma õpetaja tööks vajalike pädevuste omandamiseks.

    Eripedagoogika teoreetiliste aluste moodulis antakse ülevaade arengu- ja kultuuripsühholoogiast. Sellesse moodulisse kuuluvad näiteks ained "Kõne teooria", "Pedagoogiline neuroloogia ja psüühikahäired" ja "Mitmekultuuriline õpikeskkond". 

    Moodulis "Eripedagoogilised meetodid" luuakse võimalused eripedagoogile vajalike süsteemsete diagnostika ja eriõppe metoodikate valdamiseks ja omandatud teadmiste rakendamiseks praktilises kutsetegevuses. 

    "Sissejuhatus eripedagoogikasse" annab õppijale edasi baasteadmised erialast – räägitakse nii lapse terviklikust arengust ja õppimisest, aga erivajaduste olemusest ja ilmnemisest. 

    Teadustöö aluste moodul aitab mõista uurimistöö põhimõtteid – kuidas kavandada, viia läbi, koostada ja kaitsta oma töö edukalt? Suurt tähelepanu pööratakse ka üliõpilase kui iseseisva ja eetilise uurija arengule. 

    Valdkondliku võõrkeele moodul toetab tudengi õppimist – tänu võõrkeele valdamisele suudab üliõpilane mõista ja koostada erialaseid võõrkeelseid tekste ning oskab oma seisukohti ka ladusalt väljendada. 

    Õpiabirühma õpetaja moodul annab vajalikud teadmised ja oskused tööks õpiabi rühma õpetajana. Muuhulgas saab ülevaate nii kirjutamis-, lugemis- kui ka arvutamisraskustega õpilaste toetamisest. 

    Tahad õppida võõrkeeli või omandada uusi nippe arvuti kasutamisel? Vabaainete moodul lubab valida huvipakkuvaid ained erinevatest Tallinna Ülikooli instituutidest.

    Bakalaureuseõpingutele tõmbab joone alla bakalaureuseeksam, mis näitab parimast küljest üliõpilase seni omandatud teadmisi ja oskusi. 

    Tutvu õppekavaga

    Õppejõud

    "Alates 1989. aastast olen töötanud logopeedina. Tallinna Ülikooli tõi tee mind 2006. aastal ning töötan siin eripedagoogika lektorina. Lisaks ülikoolile olen töötanud ka koolis, lasteaias, rehabilitatsiooni- ja nõustamiskeskuses. 2015. aastal kaitsesin TLÜ-s ka oma doktoritöö „Erineva sotsiaalse tagapõhjaga Eesti noorte kirjaoskus“, mille raames töötasin välja täiskasvanute kirjaoskuse hindamiseks sobiva testi."  

    Ene Varik-Maasik Eesti Teadusinfosüsteemis


    "Olen töötanud juba 32 aastat logopeedina – seda nii lasteaias, koolis, haiglas, rehabilitatsioonikeskuses kui ka erapraksises. Tallinna Ülikooliga olen seotud aastast 2009. Minu huvide hulka kuuluvad kõne, õpi- ja lugemisoskuse areng; kõnepuuded, õpiraskused, lugemisraskus; keskkonna ja õppe kohandamine ning erivajadustega õpilaste õpetamine." 

    "Õpetan bakalaureusetaseme õppekaval erivajaduste väljaselgitamise ja õpetamisega seotud aineid. Magistritasemel õpetan sissejuhatavat kursust eripedagoogikat varem mitte õppinud üliõpilastele."

    Kadi Lukanenok Eesti Teadusinfosüsteemis


     

    "Juba keskkooli lõpetades teadsin, et tahan saada õpetajaks, kuid erivajadustega laste õpetamine tundus eriti huvitava väljakutsena. Olen õpetanud erivajadustega lapsi nii lasteaias kui ka koolis; töötanud nii logopeedi kui ka eripedagoogina. Õppejõuna alustasin 25 aastat tagasi Tallinna Pedagoogilises Seminaris. Mind on aastaid huvitanud laste käitumisraskused, nende põhjused, ennetamis- ja sekkumisvõimalused. Sel põhjusel olen omandanud magistrikraadi ka kasvatusteadustes ning lõpetanud ka pereteraapia õpingud. Minu uurimisvaldkondade alla kuuluvad näiteks mängu roll erivajadustega laste arengus, koostöö erivajadustega laste vanematega, erivajadustega lapse sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid ning erivajadustega laste koolivalmidus."

    "Mina hindan eelkõige aktiivseid üliõpilasi, kes näevad raskusi arenguliste väljakutsetena ning ei piirdu minimaalsete nõuete täitmisega. Õpetan nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe üliõpilasi. Minu loetavad ained seostuvad eelkõige käitumisraskuste ja positiivse käitumise kujundamise valdkondadega ning lapsevanemate nõustamisega. Ühtlasi juhendan ka uurimisseminare ja praktikaid."

    Lii Lilleoja Eesti Teadusinfosüsteemis


    "Olen lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogia eriala doktoriõppe ning täiendanud end nii Maastrichti Ülikoolis, Toronto Ülikoolis kui ka University College Londonis. Tallinna Ülikoolis töötan alates 2016. aasta sügisest – olen haridusteaduste instituudis eripedagoogika õppesuunal laste neuropsühholoogia dotsent. Minu jaoks on olulisel kohal ka teadustöö, olen avaldanud mitmeid teadusartikleid rahvusvaheliselt eelretsenseeritud erialaajakirjades. Minu uurimisteemade hulka kuuluvad näiteks neuroloogiliste häiretega laste kognitiivsed võimed, sotsiaalne kompetentsus ja neurorehabilitatsioon." 

    "Lisaks õppe- ja teadustegevusele töötan ma ka Tallinna Lastehaigla neuroloogia ja taastusravi osakonnas psühholoogina ja oman kliinilise psühholoogi ja neuropsühholoogi kõrgeimat kvalifikatsiooni (tase 8). Hetkel loen eripedagoogika bakalaureuseõppes kursuseid "Pedagoogiline bioloogia ja neuroloogia", "Pedagoogiline kognitiivne ja neuropsühholoogia" ja "Pedagoogiline neuroloogia ja psüühikahäired". Loovteraapiate magistrantidele loen ainet "Psühhosotsiaalne ja neuropsühholoogiline rehabilitatsioon". Oma loengutesse ootan eelkõige laste arengu toetamisest huvitunud üliõpilasi."

    Mari-Liis Kaldoja Eesti Teadusinfosüsteemis


    "Olen töötanud eripedagoogi ja logopeedina üle 30 aasta nii tava- kui eriõppeasutustes, sealhulgas näiteks lasteaias ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. 2009. aastal kaitsesin Tallinna Ülikoolis oma doktoritöö ning samal aastal asusin ülikoolis ka tööle. Minu doktoritöö teemaks oli väikelaste kõne areng ja selle seotus kasvukeskkonna tingimustega. Tänasel päeval huvitavad mind eelkõige teemad, mis on seotud nõustamise ja võrgustikutööga."

    "Mulle sümpatiseerivad üliõpilased, kes julgevad küsida ja oma arvamust avaldada; kes lähenevad teemadele oma huvivaldkonnast lähtuvalt. Väga oluliseks pean ka oskust planeerida ja väärtustada nii iseenda kui ka õppejõu aega. Tallinna Ülikoolis koordineerin ja õpetan tudengeid nii bakalaureuse- kui ka magistriõppekavadel."

    Tiiu Tammemäe Eesti Teadusinfosüsteemis

    Vastuvõtutingimused

    Vastuvõtueksam (100%), mis koosneb alljärgnevatest osadest.

     

    • Akadeemiline test (25% vastuvõtueksamist). Akadeemilise testiga hinnatakse üliõpilaskandidaadi võimekust õppida ülikoolis. Akadeemiline test koosneb kolmest osast: lingvistilised ülesanded, matemaatilis-loogilised ülesanded ning kultuuriliste ja erialaste teadmistega seotud ülesanded.
    • E-etteütlus (10%).
    • Kutsesobivusvestlus (65%). Kutsesobivusvestlus koosneb enese esitlemisest, eriala valiku põhjendusest ja orienteerumises aktuaalsetes eripedagoogika küsimustes. Kandidaat vastab komisjoni küsimustele ühiskonna, hariduse, tervise ja eripedagoogika päevakajalistel teemadel. Kandidaat peab olema tutvunud eripedagoogika õppekavaga. Kutsesobivusvestlusele tuleb võtta kaasa motivatsioonikiri (1 lk trükitult), milles tuleb välja tuua varasem haridustee, rahvusvaheline õpi- või töökogemus, eelnev kokkupuude eripedagoogika valdkonnaga, eriala valiku põhjendus.

    NB! Kutsesobivusvestlusele pääsevad 48 kandidaati päevaõppesse ja 48 kandidaati sessioonõppesse pingerea alusel (e-etteütluse ja akadeemilise testi punktide summa).

    Vastuvõtueksamile palume kaasa võtta isikut tõendav dokument ja kirjutusvahend (pastapliiats). Kui kandidaat kandideerib mitmele haridusteaduste instituudi erialale, sooritab ta akadeemilise testi, teadusallikatel põhineva arutlusülesande ja keeletesti üks kord sisseastumisnimekirjades märgitud ajal ja ruumis, tulemust arvestatakse mõlemal erialal. Küsimuste korral palume pöörduda: vastuvott.haridus@tlu.ee.

    Lisapunktid vabatahtliku töö eest

    Ühiskondlikult aktiivsetel kandidaatidel on võimalik taotleda vastuvõtueksamile lisapunkte vabatahtliku töö eest (mahus minimaalselt 8 tundi). Selleks tuleb vastuvõtueksamile kaasa võtta täidetud avaldus. Avaldus esitatakse organisatsiooni ametlikult banketil ning organisatsiooni juhi poolt allkirjastatult (kas digiallkiri või paberkandjal). Vastuvõtueksamil on võimalik ühekordselt arvestada lisaks 4 punkti erialase vabatahtliku töö või 2 punkti mitteerialase vabatahtliku töö eest.

    Vastuvõtueksamite ajakava

    Kuhu edasi?

    Bakalaureuseõppe lõpetanud eripedagoogidel on võimalus töötada õpetaja assistendina lasteaias või koolis, tugiisikuna, lapsehoidjana, laste- või õpilaskodu kasvatajana. 

    Eripedagoogi kutse saamiseks on vajalikud õpingud magistritasemel, mis annavad suurepärase ettevalmistuse tööks tava-  ja erikoolides, koolieelsetes lasteasutustes, nõustamis- ja rehabilitatsioonikeskustes, samuti hariduspoliitika suunamiseks ning Eesti haridusmaastiku kujundamiseks laiemalt.

    Edasiõppimisvõimalused

    Eripedagoogika eriala bakalaureusekraadiga lõpetanutele on kõige loomulikum jätk eripedagoog-nõustaja magistriõppekava Tallinna Ülikoolis. Kandideerida saab ka pedagoogilist haridust nõudvatele osaliselt avatud õppekavadele ning kõikidele avatud magistriõppekavadele.

    Miks haridusteaduste instituut?

    Haridusteaduste instituut koondab enda alla õpetajahariduse ja kasvatusteaduse, kaasava hariduse, elukestva ja mitteformaalõppe ning haridusjuhtimise ja -innovatsiooni, pakkudes ülevaatliku ja laiahaardelise pildi Eesti haridusmaastikust. Nii hariduse vajaduse kui hariduslike erivajadustega inimeste osakaal ühiskonnas suureneb pidevalt. Eesti vajab spetsialiste, kes oskaksid ja tahaksid anda oma panuse haridussüsteemi, mis kaasab ja väärtustab ning suunab ühiskonna arengut tervikuna.

    Miks tulla meile õppima?

    • Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudil on saja-aastane kogemustepagas õpetajate koolitamisel.
    • Meie instituudis õpetatakse erialasid, mille mõju Eesti tulevikule on suur ja sügav.
    • Meil õpetatavad erialad on ühed praktilisemad ülikoolis – õppetöö on tihedalt põimunud praktikaga nii Eestis kui ka välisriikides.
    • Haridusteaduste instituudis on 18 rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava, mis annavad võimaluse teha tulevikuks mitmekesiseid valikuid.
    • Meie instituudis on avatud, sõbralik ja õppimist soodustav õhkkond.
    • Me väärtustame nii õpetamisel kui ka õppimisel individuaalsust, mängulisust, nõudlikkust ja kõrgeid sihte.
    • Meie õppejõud on oma ala tipud ja tänase Eesti hariduselu kujundajad, kes lisaks innustavale õpetamisele tegelevad ka maailmatasemel teadustööga.
    • Meie instituudil on palju partnereid üle terve maailma, mis võimaldab sul oma õpingute käigus ka väljaspool kodumaad kogemusi koguda ja end igakülgselt täiendada.
    • Sind ootavad ees ligi 1400 õpingukaaslast, kellega koos saad õppida kõigil kolmel kõrghariduse astmel.
    • Haridusteaduste instituudis aitad haridusel uueneda – meie juurest saad võimaluse viia tänapäevane õppimise ja õpetamise kogemus Eesti haridusasutusse.

    Eriala omandamist toetav õppekeskkond

    Tallinna Ülikool on kaasaegse õpikeskkonna ja õpikäsitlusega rahvusvahelistuv ülikool, mille üks olulisi eeliseid on tema asukoht. Tallinn on Eesti võimukeskus, kus on avarad võimalused haridustee ühendamiseks erialase töö või praktikaga, uurimistöö läbiviimiseks või oma kontaktibaasi laiendamiseks arvukatel konverentsidel, seminaridel ja muudel üritustel. 

    Lisaks võimaldab ülikool end proovile panna erinevates praktilistes koostööprojektides. Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa. 

    Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus!

    Võta ühendust!

    PostiaadressUus-Sadama 5, 10120 Tallinn

    Telefon+(372) 6199 700

    Sarnased erialad

    Alushariduse pedagoog

    Haridusteaduste instituut

    Kas sina usud, et iga lapse individuaalsust peab toetama? Kas arvad, et laps peaks õppima loovalt ja läbi mängu? Kui jah, siis tule ja aita luua Eesti lastele kõige paremad võimalused kasvamiseks ja õppimiseks; tule ja ole muutuste looja, kes toetab laste heaolu, turvalist lapsepõlve ja sisukaid õppetegevusi; tule ja õpi alushariduse pedagoogiks!

    Bakalaureuseõpe
    Eesti keel
    60
    Päeva- ja sessioonõpe
    Vaata eriala

    Klassiõpetaja

    Haridusteaduste instituut

    Kas teadsid, et Eesti kool on maailma üks parimaid? 2015. aasta PISA testi tulemused näitavad, et Eesti on Euroopa parim loodusteadustes (bioloogia, keemia, füüsika, geograafia), maailmas oleme kolmandad. Selle edu taga seisavad eelkõige klassiõpetajad. Tule ja anna sinagi oma panus uue põlvkonna edule – õpi klassiõpetajaks!

    Integreeritud õpe
    Eesti keel
    30
    Päevaõpe
    Vaata eriala

    Noorsootöö

    Haridusteaduste instituut

    Läbi noorsootöö saad omandada eluks vajalikke oskusi ning kujundada enda väärtusi. Noorsootöö arendab individuaalseid teadmisi, oskusi, hoiakuid ning aitab luua suhtlusvõrgustikku ja sotsiaalset kapitali.

    Rakenduskõrgharidus
    Eesti keel
    30
    Sessioonõpe
    Vaata eriala