Eripedagoogika bakalaureuseõppekava

Eripedagoogika

Eripedagoogika on interdistsiplinaarne, mitmekülgne ja pidevalt uuenev eriala, mis hõlmab lisaks pedagoogikale ka neuroloogiat, psühholoogiat ja filosoofiat.

Õppetase Bakalaureuseõpe

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 40

Õppevorm Päevaõpe

Traditsioonilisest seisukohast on eripedagoogika valdkond, mis keskendub sensoorse, füüsilise, vaimse ja hariduslike erivajadustega inimeste arengu ning õppimise toetamisele. Kiiresti muutuv maailm, mis nõuab toimetulekuks uutmoodi oskusi, on endaga kaasa toonud muutuse ka viisis, kuidas käsitletakse õppimist laiemalt – õppimine on kontseptuaalselt inimesekesksem ning isiklikum kui kunagi varem. Tänane maailm vajab inimesi, kes on paindlikud ja leidlikud. Arusaam, kelle hüvanguks on eripedagoogikat rakendada vaja, on muutumas. Ajakohasemast käsitlusest lähtudes võib eripedagoogikat defineerida kui valdkonda, mis võtab arvesse sensoorseid ja kognitiivseid protsesse ning keskkondlikke mõjusid, millele õppimine tugineb, aidates üles leida ning tegeleda igaühe tugevuste ja nõrkustega. Eripedagoogika aitab arendada igaühe potentsiaali olemaks iseseisev, vastutav, paindlik ja leidlik.

Keda ootame õppima?

Eripedagoogika õppekavale on oodatud üliõpilased, kes

  • on empaatilised ning väärtustavad iga inimese isikupära ja erilisust;
  • naudivad teiste abistamist ning toetamist;
  • on valmis süüvima erivajaduste keerukatesse põhjustesse;
  • huvituvad inimese närvisüsteemi toimimise põhimõtetest, plastilisusest, õppimismehhanismidest ning arengust;
  • on valmis pühendama palju aega ning head tahet;
  • soovivad ära kasutada iga võimaluse, et inimesena ning professionaalina kogeda ja õppida;
  • võtavad vastutuse isikliku arengu eest. 

Miks tulla meile õppima?

2016. aastal läbis eripedagoogika bakalaureuseõppekava põhjaliku uuenduskuuri. Lisaks spetsiifilistele erialastele teadmistele ja oskustele, mis on vajalikud hariduslike erivajadustega inimestega töötamiseks, annab uuenenud õppekava ka teoreetilised teadmised bioloogiast, psüühikast ja psühholoogiast. Lisaks saab tudeng laiahaardelise ülevaate keskkonna ja kultuuriruumi rollist õppimises. Meie õppekava on ehitatud üles terviklikkuse printsiibist lähtudes, kus kõik samal perioodil õpitavad ained toetavad üksteist sisuliselt ning aitavad üles ehitada süsteemseid teadmisi inimese arengust ning õppimisest.

Tallinna Ülikoolis õppivatel eripedagoogika üliõpilastel on võimalik tutvuda paljude Põhja-Eesti haridusasutustega ja läbida mitmekülgseid praktikaid. Seeläbi kujuneb laiaulatuslik ja põhjalik arusaam erivajadustega inimeste õppe- ja rehabilitatsiooniasutuste võrgust ja teenustest.

Õppekava ja -ained

2016. aastal läbis eripedagoogika bakalaureuseõppekava põhjaliku uuenduskuuri. Lisaks spetsiifilistele erialastele teadmistele ja oskustele, mis on vajalikud hariduslike erivajadustega inimestega töötamiseks, annab uuenenud õppekava ka teoreetilised teadmised bioloogiast, psüühikast ja psühholoogiast. Lisaks saab tudeng laiahaardelise ülevaate keskkonna ja kultuuriruumi rollist õppimises. Meie õppekava on ehitatud üles terviklikkuse printsiibist lähtudes, kus kõik samal perioodil õpitavad ained toetavad üksteist sisuliselt ning aitavad üles ehitada süsteemseid teadmisi inimese arengust ning õppimisest.

Õppevormi kirjeldus

Õppimine eripedagoogika bakalaureuseõppes toimub päevaõppe vormis. 

Õppekava ülesehitus

Õppekava koosneb järgnevatest moodulitest:

  • üleülikoolilised ained 18 EAP; 
  • eri- ja sobitusrühma õpetaja 21 EAP;
  • eripedagoogika teoreetilised alused 36 EAP;
  • eripedagoogilised meetodid 12 EAP;
  • sissejuhatus eripedagoogikasse 24 EAP;
  • teadustöö alused 15 EAP;
  • valdkondlik võõrkeel 6 EAP;
  • õpiabirühma õpetaja 24 EAP;
  • vabaained 18 EAP;
  • lõpueksam 6 EAP.

Üleülikooliliste ainete moodul on õppekava sissejuhatav moodul, mille käigus õpitakse tundma psühholoogia aluseid ning omandatakse probleemipõhiseid ja interdistsiplinaarseid meeskonnatöös õppimise kogemusi. Mooduli kohustuslikuks aineks on näiteks ELU ehk Erialasid Lõimiv Uuendus. ELU on uutmoodi õppeaine, kus erinevate erialade üliõpilased koostöös juhendajatega viivad läbi mõne põneva projekti – olgu selleks siis sotsiaalse eksperimendi läbiviimine või samblaseina loomine. 

Eri- ja sobitusrühma õpetaja moodul toetab eripedagoogi kompetentside kujunemist ning loob võimalused eri- ja sobitusrühma õpetaja tööks vajalike pädevuste omandamiseks.

Eripedagoogika teoreetiliste aluste moodulis antakse ülevaade arengu- ja kultuuripsühholoogiast. Sellesse moodulisse kuuluvad näiteks ained "Kõne teooria", "Pedagoogiline neuroloogia ja psüühikahäired" ja "Mitmekultuuriline õpikeskkond". 

Moodulis "Eripedagoogilised meetodid" luuakse võimalused eripedagoogile vajalike süsteemsete diagnostika ja eriõppe metoodikate valdamiseks ja omandatud teadmiste rakendamiseks praktilises kutsetegevuses. 

"Sissejuhatus eripedagoogikasse" annab õppijale edasi baasteadmised erialast – räägitakse nii lapse terviklikust arengust ja õppimisest, aga erivajaduste olemusest ja ilmnemisest. 

Teadustöö aluste moodul aitab mõista uurimistöö põhimõtteid – kuidas kavandada, viia läbi, koostada ja kaitsta oma töö edukalt? Suurt tähelepanu pööratakse ka üliõpilase kui iseseisva ja eetilise uurija arengule. 

Valdkondliku võõrkeele moodul toetab tudengi õppimist – tänu võõrkeele valdamisele suudab üliõpilane mõista ja koostada erialaseid võõrkeelseid tekste ning oskab oma seisukohti ka ladusalt väljendada. 

Õpiabirühma õpetaja moodul annab vajalikud teadmised ja oskused tööks õpiabi rühma õpetajana. Muuhulgas saab ülevaate nii kirjutamis-, lugemis- kui ka arvutamisraskustega õpilaste toetamisest. 

Tahad õppida võõrkeeli või omandada uusi nippe arvuti kasutamisel? Vabaainete moodul lubab valida huvipakkuvaid ained erinevatest Tallinna Ülikooli instituutidest.

Bakalaureuseõpingutele tõmbab joone alla bakalaureuseeksam, mis näitab parimast küljest üliõpilase seni omandatud teadmisi ja oskusi. 

Õppejõud

"Olen õppinud eripedagoogikat Tallinna Ülikoolis (BA, 2003), kognitiivset neuroteadust Amsterdami Ülikoolis Hollandis (Universiteit van Amsterdam; MSc, 2006) ning kaitsnud oma doktorikraadi Leuveni Ülikoolis Belgias (KU Leuven; PhD, 2012). Pärast doktorikraadi kaitsmist olen olnud Leuveni Ülikooli eripedagoogika teaduskeskuses (Parenting and Special Education Research Unit) järeldoktorant. Alates 2016. aasta sügisest töötan TLÜ-s külalislektorina ning olen Eesti Noorte Teaduste Akadeemia üks asutajaliikmetest."

"Minu peamiseks teadushuviks on lugemine üleüldiselt, spetsiifilisemalt punktkirja (Braille kiri) lugemine. Olen uurinud erinevate kognitiivsete osaoskuste seoseid punktkirja lugemise omandamise ning lugemisraskustega - näiteks, kuidas seostub heli sagedusemuutuste taju kõnetajuga, seeläbi häälikutajuga ning kuidas nende protsesside omavahelised interaktsioonid mõjutavad lugemiskiirust ning täpsust. Uuringute käigus koostasin esimese eestikeelse kõnetaju testi (Estonian words-in-noise), mis mõõdab inimese funktsionaalset kuulmist. Test on kasutusele võetud mitmes Eesti kõrvakliinikus. Mu viimane teadusprojekt keskendub punktkirja lugejate sõrmede jälgimisele (finger-tracking) kõrge ruumilise ja temporaalse resolutsiooniga (100 Hz) aparaadiga, mille andmete täpsus lubab testida oletusi selle kohta, kuidas punktkirja lugejate aju lingvistilist informatsiooni protsessib ning tähemärkidest sõna tähenduseni jõuab."

"Hindan üliõpilasi, kellel on uudishimu ja järjepidevust oma küsimustele vastuste otsimises, ise seeläbi pidevalt õppides ning enda seisukohti proovile pannes. Hindan inimesi, kes näevad ja mõistavad iseenda vastutust oma hariduse kvaliteedis ning selles, millisteks spetsialistideks nad kujunevad. Olen valinud eripedagoogika, sest tahan elada maailmas, kus kõigil on võrdne võimalus arendada oma potentsiaal maksimumini ning olla parim versioon iseendast."

"Annan loenguid nii bakalaureuseastmes ("Pedagogical developmental- and cultural psychology") kui ka magistris ("Typical and atypical cognitive development")."

Anneli Veispak Researchgate´is


"Alates 1989. aastast olen töötanud logopeedina. Tallinna Ülikooli tõi tee mind 2006. aastal ning töötan siin eripedagoogika lektorina. Lisaks ülikoolile olen töötanud ka koolis, lasteaias, rehabilitatsiooni- ja nõustamiskeskuses. 2015. aastal kaitsesin TLÜ-s ka oma doktoritöö „Erineva sotsiaalse tagapõhjaga Eesti noorte kirjaoskus“, mille raames töötasin välja täiskasvanute kirjaoskuse hindamiseks sobiva testi."  

Ene Varik-Maasik Eesti Teadusinfosüsteemis


"Olen töötanud juba 32 aastat logopeedina – seda nii lasteaias, koolis, haiglas, rehabilitatsioonikeskuses kui ka erapraksises. Tallinna Ülikooliga olen seotud aastast 2009. Minu huvide hulka kuuluvad kõne, õpi- ja lugemisoskuse areng; kõnepuuded, õpiraskused, lugemisraskus; keskkonna ja õppe kohandamine ning erivajadustega õpilaste õpetamine." 

"Õpetan bakalaureusetaseme õppekaval erivajaduste väljaselgitamise ja õpetamisega seotud aineid. Magistritasemel õpetan sissejuhatavat kursust eripedagoogikat varem mitte õppinud üliõpilastele."

Kadi Lukanenok Eesti Teadusinfosüsteemis


 

"Juba keskkooli lõpetades teadsin, et tahan saada õpetajaks, kuid erivajadustega laste õpetamine tundus eriti huvitava väljakutsena. Olen õpetanud erivajadustega lapsi nii lasteaias kui ka koolis; töötanud nii logopeedi kui ka eripedagoogina. Õppejõuna alustasin 25 aastat tagasi Tallinna Pedagoogilises Seminaris. Mind on aastaid huvitanud laste käitumisraskused, nende põhjused, ennetamis- ja sekkumisvõimalused. Sel põhjusel olen omandanud magistrikraadi ka kasvatusteadustes ning lõpetanud ka pereteraapia õpingud. Minu uurimisvaldkondade alla kuuluvad näiteks mängu roll erivajadustega laste arengus, koostöö erivajadustega laste vanematega, erivajadustega lapse sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid ning erivajadustega laste koolivalmidus."

"Mina hindan eelkõige aktiivseid üliõpilasi, kes näevad raskusi arenguliste väljakutsetena ning ei piirdu minimaalsete nõuete täitmisega. Õpetan nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe üliõpilasi. Minu loetavad ained seostuvad eelkõige käitumisraskuste ja positiivse käitumise kujundamise valdkondadega ning lapsevanemate nõustamisega. Ühtlasi juhendan ka uurimisseminare ja praktikaid."

Lii Lilleoja Eesti Teadusinfosüsteemis


"Olen lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogia eriala doktoriõppe ning täiendanud end nii Maastrichti Ülikoolis, Toronto Ülikoolis kui ka University College London’is. Tallinna Ülikoolis töötan alates 2016. aasta sügisest – olen haridusteaduste instituudis eripedagoogika õppesuunal laste neuropsühholoogia dotsent. Minu jaoks on olulisel kohal ka teadustöö, olen avaldanud mitmeid teadusartikleid rahvusvaheliselt eelretsenseeritud erialaajakirjades. Minu uurimisteemade hulka kuuluvad näiteks neuroloogiliste häiretega laste kognitiivsed võimed, sotsiaalne kompetentsus ja neurorehabilitatsioon." 

"Lisaks õppe- ja teadustegevusele töötan ma ka Tallinna Lastehaigla neuroloogia ja taastusravi osakonnas psühholoogina ja oman kliinilise psühholoogi ja neuropsühholoogi kõrgeimat kvalifikatsiooni (tase 8). Hetkel loen eripedagoogika bakalaureuseõppes kursuseid "Pedagoogiline bioloogia ja neuroloogia", "Pedagoogiline kognitiivne ja neuropsühholoogia" ja "Pedagoogiline neuroloogia ja psüühikahäired". Loovteraapiate magistrantidele loen ainet "Psühhosotsiaalne ja neuropsühholoogiline rehabilitatsioon". Oma loengutesse ootan eelkõige laste arengu toetamisest huvitunud üliõpilasi."

Mari-Liis Kaldoja Eesti Teadusinfosüsteemis


"Olen töötanud eripedagoogi ja logopeedina üle 30 aasta nii tava- kui eriõppeasutustes, sealhulgas näiteks lasteaias ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. 2009. aastal kaitsesin Tallinna Ülikoolis oma doktoritöö ning samal aastal asusin ülikoolis ka tööle. Minu doktoritöö teemaks oli väikelaste kõne areng ja selle seotus kasvukeskkonna tingimustega. Tänasel päeval huvitavad mind eelkõige teemad, mis on seotud nõustamise ja võrgustikutööga."

"Mulle sümpatiseerivad üliõpilased, kes julgevad küsida ja oma arvamust avaldada; kes lähenevad teemadele oma huvivaldkonnast lähtuvalt. Väga oluliseks pean ka oskust planeerida ja väärtustada nii iseenda kui ka õppejõu aega. Tallinna Ülikoolis koordineerin ja õpetan tudengeid nii bakalaureuse- kui ka magistriõppekavadel."

Tiiu Tammemäe Eesti Teadusinfosüsteemis

Vastuvõtutingimused

Vastuvõtueksam (100%), mis koosneb alljärgnevatest osadest:

  • Akadeemiline test (25% vastuvõtueksamist). Akadeemilise testiga hinnatakse üliõpilaskandidaadi võimekust õppida ülikoolis. Akadeemiline test koosneb kolmest osast: lingvistilised ülesanded, matemaatilis-loogilised ülesanded ning kultuuriliste ja erialaste teadmistega seotud ülesanded.
  • E-etteütlus (10%).
  • Motivatsioonikiri (10%). Motivatsioonikiri tuleb kutsesobivusvestlusele kaasa võtta. Vormi leiad siit
  • Kutsesobivusvestlus (55%). Kutsesobivusvestlus koosneb enese esitlemisest, eriala valiku põhjendusest ja orienteerumises aktuaalsetes eripedagoogika küsimustes. Rühmatöö vormis toimub diskuteerimine päevakajalistel ühiskonna, hariduse, tervise ja eripedagoogika teemadel. Kutsesobivusvestlusele tulekuks määratakse kandidaadile individuaalne aeg SAIS-is, arvestatakse 20 minutit 4-liikmelisele rühmale. Palume kohale tulla 20 minutit enne kokkulepitud aega.

2018. aasta sisseastumise vastuvõtueksamite täpse info (kuupäevad, kellaajad, ruumid) leiad siit

Sisseastumiseksamile on vaja kaasa võtta isikut tõendav dokument.

NB! Kutsesobivuseksamile pääsevad pingerea (e-etteütluse ja akadeemilise testi punktide summa) 80 esimest kandidaati.

Lisapuntkid vabatahtliku töö eest

Ühiskondlikult aktiivsetel kandidaatidel on võimalik taotleda vastuvõtueksamile lisapunkte vabatahtliku töö eest (mahus minimaalselt 8 tundi). Selleks tuleb vastuvõtueksamile kaasa võtta täidetud avaldus. Avaldus esitatakse organisatsiooni ametlikult banketil ning organisatsiooni juhi poolt allkirjastatult (kas digiallkiri või paberkandjal). Vastutvõtueksamil on võimalik ühekordselt arvestada lisaks 4 punkti erialase vabatahtliku töö või 2 punkti mitteerialase vabatahtliku töö eest.

Kuhu edasi?

Bakalaureuseõppe lõpetanud eripedagoogidel on võimalus töötada õpetaja assistendina lasteaias või koolis, tugiisikuna, lapsehoidjana, laste- või õpilaskodu kasvatajana. Kõrvaleriala läbinutel on võimalus töötada õpiabirühma õpetajatena.

Eripedagoogi kutse saamiseks on vajalikud õpingud magistritasemel, mis annavad suurepärase ettevalmistuse tööks tava-  ja erikoolides, koolieelsetes lasteasutustes, nõustamis- ja rehabilitatsioonikeskustes, samuti hariduspoliitika suunamiseks ning Eesti haridusmaastiku kujundamiseks laiemalt. Eripedagoogiline haridus annab mahuka ja mitmetahulise teadmistepagasi, millele toetudes jätkata õpinguid doktorantuuris ning osaleda inimese arengut uurivas teadustöös. 

Edasiõppimisvõimalused

Eripedagoogika eriala bakalaureusekraadiga lõpetanutele on kõige loomulikum jätk eripedagoog-nõustaja magistriõppekava kas Tallinna või Tartu Ülikoolis. Kandideerida saab ka pedagoogilist haridust nõudvatele osaliselt avatud õppekavadele ning kõikidele avatud magistriõppekavadele. 

Miks haridusteaduste instituut?

Haridusteaduste instituut koondab enda alla õpetajahariduse ning kasvatusteadused, elukestva ja mitteformaalõppe ning hariduse tugiteenused, pakkudes ülevaatliku ja laiahaardelise pildi Eesti haridusmaastikust. Nii hariduse vajaduse kui hariduslike erivajadustega inimeste osakaal ühiskonnas suureneb pidevalt. Eesti vajab spetsialiste, kes oskaksid ja tahaksid anda oma panuse haridussüsteemi, mis kaasab ja väärtustab ning suunab ühiskonna arengut tervikuna.

Miks tulla meile õppima?

  • Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudil on ligi saja-aastane kogemustepagas õpetajate koolitamisel.
  • Meie instituudis õpetatakse erialasid, mille mõju Eesti tulevikule on suur ja sügav.
  • Meil õpetatavad erialad on ühed praktilisemad ülikoolis – õppetöö on tihedalt põimunud praktikaga nii Eestis kui ka välisriikides.
  • Haridusteaduste instituudis on 17 rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava, mis annavad võimaluse teha tulevikuks mitmekesiseid valikuid.
  • Meie instituudis on avatud, sõbralik ja õppimist soodustav õhkkond.
  • Me väärtustame nii õpetamisel kui ka õppimisel individuaalsust, mängulisust, nõudlikkust ja kõrgeid sihte.
  • Meie õppejõud on oma ala tipud ja tänase Eesti hariduselu kujundajad, kes lisaks innustavale õpetamisele tegelevad ka maailmatasemel teadustööga.
  • Meie instituudil on palju partnereid üle terve maailma, mis võimaldab sul oma õpingute käigus ka väljaspool kodumaad kogemusi koguda ja end igakülgselt täiendada.
  • Sind ootavad ees ligi 1400 õpingukaaslast, kellega koos saad õppida kõigil kolmel kõrghariduse astmel.
  • Haridusteaduste instituudis aitad haridusel uueneda – meie juurest saad võimaluse viia tänapäevane õppimise ja õpetamise kogemus Eesti haridusasutusse.

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Tallinna Ülikool on kaasaegse õpikeskkonna ja õpikäsitlusega rahvusvahelistuv ülikool, mille üks olulisi eeliseid on tema asukoht. Tallinn on Eesti võimukeskus, kus on avarad võimalused haridustee ühendamiseks erialase töö või praktikaga, uurimistöö läbiviimiseks või oma kontaktibaasi laiendamiseks arvukatel konverentsidel, seminaridel ja muudel üritustel. 

Lisaks võimaldab ülikool end proovile panna erinevates praktilistes koostööprojektides. Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa. 

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus!

Võta ühendust!

PostiaadressUus-Sadama 5, 10120 Tallinn

Telefon+(372) 6199 700

Sarnased erialad

Alushariduse pedagoog

Haridusteaduste instituut

Kas sina usud, et iga lapse individuaalsust peab toetama? Kas arvad, et laps peaks õppima loovalt ja läbi mängu? Kui jah, siis tule ja aita luua Eesti lastele kõige paremad võimalused kasvamiseks ja õppimiseks; tule ja ole muutuste looja, kes toetab laste heaolu, turvalist lapsepõlve ja sisukaid õppetegevusi; tule ja õpi alushariduse pedagoogiks!

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Klassiõpetaja

Haridusteaduste instituut

Kas teadsid, et Eesti kool on maailma üks parimaid? 2015. aasta PISA testi tulemused näitavad, et Eesti on Euroopa parim loodusteadustes (bioloogia, keemia, füüsika, geograafia), maailmas oleme kolmandad. Selle edu taga seisavad eelkõige klassiõpetajad. Tule ja anna sinagi oma panus uue põlvkonna edule – õpi klassiõpetajaks!

Integreeritud õpe
Eesti keel
Vaata eriala

Noorsootöö

Haridusteaduste instituut

Läbi noorsootöö saad omandada eluks vajalikke oskusi ning kujundada enda väärtusi. Noorsootöö arendab individuaalseid teadmisi, oskusi, hoiakuid ning aitab luua suhtlusvõrgustikku ja sotsiaalset kapitali.

Rakenduskõrgharidus
Eesti keel
Vaata eriala