Haridusblogi

Miks õppida eripedagoogiks?

Tauno Mihklepp on Tallinna Ülikoolis haridusteaduste instituudis eripedagoog-nõustaja eriala magistrant. Hetkel viibib ta vahetusüliõpilasena Tšehhis Masaryki Ülikoolis ja jagas Haridusblogis kogemusi nii oma praktikast kui ka õpingutest Tallinna Ülikoolis.

Tauno välispraktikal
Kuidas jõudsid Tallinna Ülikooli eripedagoog-nõustaja eriala juurde? Milline on Sinu varasem erialane taust?

Hakkasin tööle koolis juba ülikooli esimese aasta kevadel, õpetasin ühte algklassiõpilast üks-ühele õppes. Bakalaureuses õppisin humanitaarpedagoogikat ja kõrvaleriala oli eesti filoloogia. 

Sel ajal, kui õpetasin oma esimest õpilast, kes vajas koolis paremini toimetulemiseks rohkem tuge, hakkasin huvituma eripedagoogikast. Töötasin edasi samas koolis väikeklassi õpetajana ja otsustasin astuda magistriõpesse eripedagoog-nõustaja erialale, et end rohkem täiendada.

Millised olid Sinu ootused ja erialased eesmärgid magistriõpingutega alustades? Kas ja kuidas need on teiseks õppeaastaks muutunud?

Minu ootused olid saada palju kogemuslugusid kursusekaaslastelt ja ka õppejõududelt koos teooria toega. Ootused on täitunud ja tunnen end veelgi enesekindlamana eripedagoogina ja õpetajana töötades.

Viibid hetkel Erasmusega Masaryki Ülikoolis Tšehhis. Räägi sellest kogemusest? Milliseid teadmisi sealt kaasa võtad? 

Seoses enda välisõpingutega teen ka praktikat kohalikus põhikoolis ja osaliselt ka huviharidusega tegelevas keskuses. Olen saanud külastada erinevaid koole ja vaadelda tunde, mis on olnud väga huvitavad. 

Esmapilgul paistis Tšehhi haridussüsteem ja koolid sarnased Eesti omale, kuid erinevused on tegelikult suured. Võin öelda, et Eesti on mitmes valdkonnas paremal kohal.

74572379_1129584847247199_442990872598937600_o.jpg
Tauno viimas läbi tundi kohalikus Brno põhikoolis 6. klassile 

Millisel ametikohal töötad oma õpingute kõrval? Kas ja kuidas oled oma õpingute jooksul omandatud  teadmisi saanud tööl praktikas rakendada ja kuidas õpingud Sind erialast tööd toetavad? 

Töötan väikeklassi õpetaja ja klassijuhtajana, kaks viimast aastat olen olnud ka HEV-koordinaator. 

Minu töötamisele on ülikoolis saadud teadmised vägagi kasuks tulnud, lisaks ka kogemused ja teadmised, mida olen saanud nii õppejõududelt kui ka kursusekaaslastelt. Kindlasti on saadud kogemused minu teadmisi koolis töötades kinnistanud.

Kes on Sinu arvates professionaalne eripedagoog? Kuidas tema professionaalsust toetada? Mida saab ta ise teha ja kuidas saab nt kooli või lasteaia juhtkond teda oma töös toetada? 

Professionaalne eripedagoog peab olema meeskonnamängija ja kandma vastutust tugiliikmena kogu koolis. Eripedagoog peaks olema oma valdkonna liider koolis töötades ja tegema ka midagi selleks, et rohkem teadvustada aineõpetajatele ja klassijuhatajatele eripedagoogikat kui eraldi valdkonda. 

Professionaalne eripedagoog saab olla koolisisenene ekspert tuge vajavate õpilaste aitamisel, lapsevanemate ja ka koolipere toetamisel.

Mida tähendab Sinu jaoks kaasav haridus? Kuidas toetada õpilasi klassis ja kuidas kõiki kaasata? 

Kaasav haridus on minu jaoks kogu kogukonda haarav haridus. Kaasava hariduse raames saame toetada lapsi, perekondi, koole ja seal töötavaid õpetajaid ning muid töötajaid. 

Minu soovitus on, et parim viis õpilaste toetamiseks on nendega tuttavaks saamine. Kool on minu jaoks ühtne pere, kus teineteist teatakse, kuulatakse ja toetatakse. Soovin, et kaoksid autoritaarsuse elemendid meie koolidest ja igaüks tunneks end hästi kooli tulles ja sealt lahkudes.

Millised erialased väljakutsed ootavad ees magistrikraadiga eripedagoog-nõustajat?

Võib tulla ette, et Sind kui eripedagoogi peetakse inimeseks, kellel on võluvits, kes lahendab hetkega kõik mured ja raskused, mis võivad koolis ette tulla. 

Tiitel ERIpedagoog annab kui erilise staatuse koolis töötades. Aga tasub meeles pidada, et positiivsed muutused võtavad aega ja kiireid lahendusi pole olemas. 

Mis on Sinu soovitus neile, kes plaanivad sama eriala õppima tulla?

Soovitan kõikidele üliõpilastele, kes soovivad end siduda haridusvaldkonnaga, alustada töötamist koolis juba õpingute ajal, esialgu väikses mahus. Nii saab kiirelt aimu kooli kui sotsiaalse keskkonna toimimisest ja pärast õpinguid oled Sa juba omandanud teadmisi ja kogemusi koolis töötamise osas.