Haridusblogi

Õpetaja kui õppimise ekspert ja ekspertõppija

Õpetaja elukutse on väga põnev ja pidevalt väljakutseid pakkuv. Samas ei ole see sirge, üksnes ülesmäge kulgev tee, vaid pigem käänuline teekond, mis on täis üllatusi ja avastamisrõõmu, aga ka kukkumisi. Seega, kui oled inimene, kes soovib sel rajal olla teejuhiks, avastada ja õppida koos laste ja noortega, siis on õpetaja elukutse just sulle!

Õppimine
Milline on hea õpetaja? 

Kõige lihtsam vastus on: õpetaja, kes hoolib. Kui mõtled tagasi enda kooliajale ja õpetajatele, siis ilmselt meenuvad esimesena need õpetajad, kes on meie mälestustes seotud teatud emotsioonidega. Need võivad olla positiivsed, aga ka negatiivsed, sest meile jäävad enam meelde sündmused, mis on seotud tugevate emotsioonidega. Viibib ju noor inimene suurema osa oma päevast haridusasutuses, ja see, millised suhted seal valitsevad ning kuidas ta toime tuleb, mõjutab tema heaolu ning õppimist oluliselt ka edaspidi.  

Tartu Ülikooli teadlaste Kadri Soo ja Dagmar Kutsari uurimus, kus koguti täiskasvanute retrospektiivseid lugusid koolikogemustest, tõi samuti välja suhete ja hoolimise tähtsuse. Analüüsist selgus, et positiivne ja turvaline koolikliima on õppijate kõrge enesehinnangu, heaolu ja kooliga ühtekuuluvustunde allikaks. Teisalt aga on eakaaslaste kiusamine, õpetajate toimetulematus keerukate probleemide lahendamisega ning negatiivne õhkkond klassiruumis need aspektid, mida noored veel täiskasvanueaski negatiivsetena meenutasid.

Õpetamise keskmes on õppija

Seega tuleb õpetamise asemel fookusesse seada õppija ja õppimine. Õpetajana loome keskkonna õppimiseks ja teeme seda eelkõige läbi suhtlemise. Iga õppija tahab tunda, et ta on oluline ning tema mõtted ja arvamused lähevad õpetajale korda. Seetõttu on suhted, oskus õpilast kuulata ja kuulda igasuguse koostöö ja ka õppimise alus. Selleks, et õpilase õppimist ning arengut toetada, vajab õpetaja lisaks headele suhtlemis- ja koostööoskustele ning aineteadmistele ka teadmisi sellest, kuidas õppimine toimub ja mil viisil neid teadmisi parimal moel enda ainevaldkonda integreerida. 

Kõiki neid oskusi õpetatakse Tallinna Ülikooli õpetajakoolituses. Õpetajakoolituse esmaõpe on suunatud eelkõige õpetaja professionaalse identiteedi ja tegevusvõimekuse kujundamisele. On selge, et me ei suuda kunagi valmistada õpetajat ette kõigiks koolis ja klassiruumis ette tulevateks situatsioonideks, küll aga saame talle kaasa anda mõtteviisi, oskused ja tööriistad, mis aitavad tal õppida ja töötada välja alternatiivseid lahendusi koostöös kolleegidega. 

Õpetaja kui õppimise ekspert

Õpetaja enda õpioskused on seega üliolulised, et pidevalt muutuvas maailmas toime tulla. Hea õpetaja on ekspertõppija, kes oskab ise õppida ja oskab ka teiste – nii õppijate kui ka kolleegide õppimist toetada. Just kolleegide vahelisest ja koostöisest õppimisest koolikeskkonnas saavad alguse muutused nii koolikultuuris kui ka õpetamispraktikates. 

Tasub meeles pidada, et õpetajaharidus on tervik, mille moodustavad esmaõpe, kutseaasta ja elukestev professionaalne areng. Vaadates nende etappide ajalist kestust on selge, et esmaõpe ülikoolis annab õpetajale kaasa vaid esmased kutseoskused ning nende põhiline arendamine ja õpetaja õppimine toimub tegelikult ikkagi edaspidise töökarjääri vältel. Seetõttu ongi oluline, et iga õpetaja oleks ise ekspertõppija ning kujuneks õpingute käigus õppimise eksperdiks.


Tallinna Ülikool pakub mitmekülgseid võimalusi õppimiseks nii neile, kes juba töötavad õpetajatena, kui ka neile, kes sellele karjäärile mõtlevad. Endale sobivaima õpetajaks õppimise teekonna leidmiseks tasub uurida infot esmaõppe õppekavade kohta. Teatud pädevuste täiendamist või lisapädevuste omandamist pakuvad ka mitmed Tallinna Ülikooli mikrokraadid. Uurida tasub ka täienduskoolitusvõimaluste kohta. 

Õpi õpetajaks Tallinna Ülikoolis

Tutvu haridusteaduste instituudi õppekavadega

õpi õpetajaks tallinna ülikoolis