Õpi ja õpeta: täiskasvanute koolitaja koolitustegevuse arendaja ja õppimise toetajana
Kuidas koolitajana luua täiskasvanutele tingimusi õppimiseks ja kuidas rikastada õppimist? Sellest ja muustki olulisest räägivad kogenud täiskasvanukoolitajad Cynne Põldäär ja Kaire Povilaitis, kes Tallinna Ülikoolis viivad läbi ka koolituskursuse "Õpi ja õpeta: täiskasvanute koolitaja koolitustegevuse arendaja ja õppimise toetajana".
Millele teie arvates peaks täiskasvanuõppes koolitustegevusi planeerides ja neid ellu viies kõige enam tähelepanu pöörama? Millest kõige esimesena alustada?
Cynne Põldäär:
Täiskasvanutele koolitustegevusi planeerides on esmatähtis ruumi loomine, et inimene saaks õppida. Koolitaja on ruumi looja ning ruumi moodustavad nii suhted, usaldus, eesmärgipärane liikumine, vabadus, meetodid, vastutuse jagunemine ning kindlasti ka mängulisus ja paindlikkus.
Täiskasvanutele koolitustegevusi planeerides on esmatähtis ruumi loomine, et inimene saaks õppida.
Täiskasvanu puhul on tegemist õppijaga, kellel on oma kogemused, oskused, teadmised, mis tuleb uutega siduda. Koolitajana on oluline mõista, kus iga üksik õppija ning grupp parajasti koolituse kontekstis asub ja vastavalt sellele oma tegevusi kohandada.
Kaire Povilaitis:
Ma arvan, et iga koolitust või mistahes õppeprotsessi ette valmistades peaks koolitaja esitama endale küsimuse: mida ma pean tegema selleks, et toimuks õppimine? Mis on selle õppimise eesmärk? Nendele küsimustele vastuseid otsides saabki ehitada üles sellise õppimise ruumi, kus keskmes on õppija ja tema areng.
Kas ja kuidas tehnoloogia aitab õpetamist ja õppimist rikastada ning kuidas see üldse õppimist mõjutab? Millega peaks koolitaja tehnoloogilisi abivahendeid kasutades kindlasti arvestama, nt e-õppe puhul?
Cynne Põldäär:
Tehnoloogial on tänasel päeval õppimises väga suur roll. Ühelt poolt annab see võimalusi, teiselt poolt kitsendab neid. Tehnoloogia kasutamisel on minu jaoks märksõnaks julgus – julgus katsetada, proovida, mitte karta eksida ja aega kulutada.
Tehnoloogiat kasutades õpime alati midagi lisaks ka tehnoloogiale – õpime ennast paremini tundma, end uues olukorras proovile panema ning kindlasti kohanema. Tehnoloogilisi abivahendeid kasutades peab arvestama mitme iseärasusega. Siin tuleksin tagasi esimese punkti juurde, sest ka siin peab esmalt õppimiseks sobiva ruumi looma. Peab läbi mõtlema, kas ja kuidas õppija end tunneb, mis on tema võimalused ja vajadused. Siin pööraksin enam tähelepanu ka koolitajale endale. Ei tohiks end selles ruumis ära kaotada, võib teha vastavad kokkulepped ning valida sellised meetodid, mis ei lase end üksi tunda ja võimaldavad energiavahetust õppijatega.
Kaire Povilaitis:
Oleme jõudnud uude normaalsusesse, kus tehnoloogia on loomulik osa õppeprotsessist ning see esitab koolitajale suuremaid nõudmisi. Iga koolitaja peab nüüd olema n-ö haridustehnoloog, tal peab olema varuks suurem hulk tööriistu, mis aitavad toetada õppimist, olenemata sellest, millises keskkonnas see õppija on, kas füüsiliselt koolitusruumis kohal või virtuaalselt ekraani taga. Muidugi mõista tasub alati mõelda, kas see tehnoloogia just alati rikastab seda õppimist :) mõnikord on vähem parem. Tehnoloogiliste lahenduste kasutusele võtmisel tuleks taaskord esitada endale küsimusi, kuidas see toetab õppimist, kas õppija on õppeprotsessis kaasas. Tema vajadusi ei tohi ära unustada.
Kuidas koolitajana veenduda ja hinnata seda, kas õppija ka tegelikult midagi õppis?
Cynne Põldäär:
Seda saab teha erinevate hindamismeetoditega, samas ma ei alahindaks oma tundeid, mõtteid, emotsioone. Refleksioon peale kohtumist on mõlemale poolele alati abiks.
Kaire Povilaitis:
Vot see ongi üsna trikiga küsimus. See on alati väljakutseks koolitajale. Kas toimus arusaamine ja kas inimene seda arusaamist ka pikemal ajaperioodil kasutab? Selleks on olemas meetodid, millest räägime ka koolitusel.
Koolitus: "Õpi ja õpeta: täiskasvanute koolitaja koolitustegevuse arendaja ja õppimise toetajana"
Toimumisaeg: 3–19 kell 10.00–15.15
Koolitajad: Cynne Põldäär ja Kaire Povilaitis