Riin Seema: digirohkes keskkonnas elades pole terve ja haige käitumise piiri lihtne tõmmata
Tallinna Ülikooli päeval tunnustasime tänavusi ülikooli silmapaistvaima publikatsiooni, õpiku ja loomingulise projekti laureaate. Parima sotsiaalteaduste-alas artikli kategoorias pälvis tunnustuse teiste seas ka TLÜ haridusteaduste instituudi pedagoogilise nõustamise dotsent Riin Seema. Uurisime Seemalt tema uurimustöö ja digisõltuvuse kohta.
Oma uuringus lõite skaala, mille põhjal hinnata noorte digisõltuvust. Milles see skaala seisneb?
Digivahendid avaldavad mõju inimese aju dopamiinisüsteemile ja sellest tekib vajadus neid üha rohkem ja rohkem kasutada.
Lõime küsimustiku, mis uurib digivahendite kasutamisega seotud digisõltuvuse sümptomite esinemise sagedust. Skaala kirjeldab digiseadmete kasutamise viise ja kasutaja enesetunnet. Vastaja hindab, kuivõrd sageli tal kirjeldatud olukordi esineb.
Näidisküsimused:
Olen pahur, kui ei saa digiseadmeid kasutada.
Kasutan digiseadet kauem, kui algselt plaanisin.
Kasutan digiseadet söömise ajal.
Kas noorte digisõltuvus on tõesti epideemia?
Digisõltuvuse korral võib epideemiast rääkida vaid ülekantud tähenduses. Tegelikult inimene arvutist mingit viirust ei saa, ehk digisõltuvus pole nakkushaigus.
Küll aga õpivad lapsed eeskujude kaudu - seega täiskasvanute ja kaaslaste käitumine on „nakkav“. Digisõltuvuse mehhanism on siiski teistsugune kui nakkushaigusel. Tegmist pole ka mingi aine sõltuvusega, nagu on see alkoholi- või tubakasõltuvuse korral.
Digisõltuvus on käitumuslik sõltuvus. Inimene sooritab digivahenditega seotud tegevusi, sest see pakub lühiajaliselt kasu, vaatamata digivahendite liigse kasutamise negatiivsele pikaajalisele mõjule. Digivahendid avaldavad mõju inimese aju dopamiinisüsteemile ja sellest tekib vajadus neid üha rohkem ja rohkem kasutada.
Teglikult ei kuulu digisõltuvus ametlikult haiguste klassifikatsiooni - see pole veel ametlikult haigus ega diagnoos. Elame digirohkes keskkonnas ja selle keskkonnaga seotud terve ja haige käitumise vahele polegi nii lihtne piiri tõmmata. Siiski paistab, et terve ja ebaterve digivahendite kasutamise piir läheb sealt, kus koos rohke digiajaga kaasnevad igapäevaeluga toimetuleku raskused.
Meie uuring näitas, et digisõltuvus on 19% Eesti teismelistel ja samas tervislikult kasutab digivahendit vaid 25% õpilastest. Ülejäänud õpilased jäävad nende nende kahe äärmuse vahele.
Koolipäeval kuni 3 tundi digivahendite kasutamist väljaspool kooli teismeliste heaolule halvasti ei mõju, kuid 5 tundi on juba liiast. Liigkasutamisega kaasnevad meeleoluhäired ja õpiraskused.
Digisõltuvus on probleem, millega laps üksinda toime ei tule ja on tarvis kaasata võrgustik.
Te kogusite ühe osa uuringutulemusi enne koroonaviiruse algust ja osa pärast. Kuivõrd süvendas distantsõpe ja sotsiaalsete kontaktide vähenemine noorte digisõltuvust?
Me kogusime andmed 2020 aasta kevadel ja see oli läbilõikeuuring. See ei võimaldanud muutust uurida. Sõltuvuse süvenemisest rääkides peaks käitumist jälgima ja mõõtma pikema perioodi jooksul.
Millistele „sümptomitele“ peaks tähelepanu pöörama, kui kahtlustad, et noorel (või endal) on digisõltuvust?
Digisõltuvuse süptomid on järgmised:
• tähelepanu köidavad peamiselt digivahendid ehk inimene on neile orienteeritud;
• tunneb ilma digivahenditeta ärevust ja soovib oma vahendeid pidevalt kontrollida;
• kogeb vahetpidamata hirmu jääda sotsiaalmeedias millestki ilma;
• tunneb tugevaid negatiivseid emotsioone kui püütakse internetis oleku aega piirata;
• ei suuda oma aega digivahendites reguleerida;
• vajab üha rohkem aega, et olla digivahendites;
• kasutab digivahendeid päeva jooksul väga erinevates kohtades, nagu söögilauas, tänaval, voodis jne.
Kas ja kuidas ravida digisõltuvust?
Teismeliste digisõltuvus muutub probleemiks, kui see takistab koolis edasijõudmist, sest liigse digimängmise või sotsiaalmeedia sõltuvuse tõttu jäävad koolitööd tegemata, saab häiritud uni, tähelepanu ning meeleolu.
Kuna digisõltuvus on uus probleemide valdkond, on arendamisel erinevaid sekkumisi. Eestis pakutakse digisõltuvusega toimetulekuks teraapiat Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus.
Digisõltuvuses lapsi ja noori püüavad aidata ka teised psühholoogid. Digisõltuvus on probleem, millega laps üksinda toime ei tule ja on tarvis kaasata võrgustik.