Tallinna Ülikooli rahvusvahelisel seminaril arutleti professionaalseks noorsootöötajaks kujunemise üle
Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi ning Haridus- ja Noorteameti noorteprogrammide keskuse koostöös korraldatud seminar keskendus noorsootöötajaks kujunemise teekonnale.
Ühiselt prooviti leida vastuseid küsimustele, kas ja kuidas kavandada professionaalset arengut noorsootöötajana ning millistele teadmistele noortevaldkonna spetsialistina oma töös tugineda.
Seminaril astusid inspireerivate ettekannetega üles rahvusvaheliselt tuntud noorsootöö uurijad ja õppejõud Iirimaalt ja Austraaliast: Trudi Cooper (Edith Cowani Ülikooli noorsootöö kaasprofessor), Hilary Tierney (Maynooth Ülikooli noorsootöö kaasprofessor) ning Tim Corney (Victoria Ülikooli professor).
Avaettekande pidas Trudi Cooper, kes keskendus noorsootöötajaks kujunemise erinevatele teekondadele ning tõi välja kõikide õpiradade tugevused ja nõrkused – nii informaalse (töö käigus õppimine), mitteformaalse (koolitused) kui ka formaalse (tasemeharidus) õpitee puhul.
Trudi ettekandest jäi kõlama mõte, kui oluline ning rikastav on erinevatelt teekondadelt võtta kaasa just see parim. Olgu selleks mentorluskogemus töö käigus õppimisest või teooria ja praktika sidumine tasemeõppest. Oluline on, et noorsootöötaja õpiks ja areneks ikka ja koguaeg edasi. Noorsootöö valdkonna kompetentsipõhisel hindamisel on aga ka oma risk – mugav on astuda sellisele teele, kus pärast noorsootöötaja kutse taotlemist võib jääda kõlama: "Kuna ma juba tõendasin oma pädevust, siis järgmise viie aasta jooksul juurde õppima ei pea". Nii arutlesid seminaril osalejad pärast esmaettekannet grupitööde käigus ka oma järgmise õpiteekonna kavandamise üle.
Järgmise ettekande teinud Hilary Tierney jagas innustavaid mõtteid noorsootööst kui hariduslikust praktikast, mille tuumaks on mitte ainult õppimine, vaid koos noortega inimeseks olemise ja kasvamise eriline viis. Ilma noorsootöötajata ei oleks ka noorsootööd. Nii on seega noorsootöötaja ise noorsootöö peamine n-ö tööriist ja see tööriist peab olema hea ning hooldatud – arenev, ennast analüüsiv ning õppiv. Pärast Hilary peetud ettekannet arutleti hoolimise, empaatia, usalduse loomise, mõistmise vajalikkuse üle töös noortega pidevalt muutuvas ühiskonnas, mis on täis kriise.
Tim Corney esitas oma esitluse käigus rea mõtlemapanevaid küsimusi – nii väärtuste kohta, mis noorsootöös on olulised, väärtuskonfliktide lahendamise kohta kui ka teadmiste (teooria) ning praktika sidumise teemal.
Viimases ühises aruteluringis, kus räägiti võimu jagamisest noortega ning täiskasvanute mõjust noorte üle läksid diskussioonid kohati üsnagi tuliseks.
Tõdeti, et noored ei otsusta tänases ühiskonnas paraku just liiga palju ning nende õigused ei ole ka alati tagatud. See teeb noorsootöötajast noorte jaoks eestkõneleja – põhirõhk on noorte võimestamisel ka muutuste loomisel. Noorsootöö ei ole seega väärtuste mõttes kunagi neutraalne ja noorsootöötajal on lisaks teadmistele ning oskustele vaja ka tublit annust õigeid hoiakuid, sh julgust kaasa rääkida ning muutuseid juhtida. Noorsootöötaja töö on kompleksne ja noorsootöötajaks kujunetakse sammhaaval – õppides ise, koos kolleegidega ja kindlasti ka koos noortega.
Seminaril osalesid noorsootöö valdkonna spetsialistid ja praktikud ning noorsootöö eriala üliõpilased. Tegu oli jätkuüritusega 2022. aastal toimunud samanimelisele foorumile. Seminari juhtis Tallinna Ülikooli noorsootöö korralduse dotsent Ilona-Evelyn Rannala.