Tehisintellektist ja tulevikuharidusest
10.–12. novembrini toimub Tallinna Ülikoolis gobaalne häkaton "EdTech Hack 2023", mis toob kokku osalejad kokku 36 riigist ja kus otsitakse innovaatilisi lahendusi hariduse uuendamiseks. Lisaks astuvad üritusel üles inspiratsioonikõnelejad eri valdkondadest. Nende seas räägib TalTechi professor ja IT-teaduskonna dekaan Gert Jervan häkatonil lähemalt tehisintellektist ning tulevikuharidusest.
Uurisime talt lähemalt, millist rolli mängib tehisintellekt hariduses praegu ja tulevikus, kuidas peaks haridus uuenema ning mida ta arvab tänasest Eesti digiharidusest.
Millist rolli Teie hinnangul mängib tehisintellekt tuleviku hariduses?
Tehisintellektil saab olema tuleviku haridusele samasugune mõju nagu paljudele teistele eluvaldkondadele. See saab olema ülisuur ning päris kindlasti ei oska me hetkel isegi mitte hinnata selle tehnoloogia täielikku potentsiaali. Tabavalt on öeldud – tehisintellekti tulek omab ühiskonnale samasugust mõju nagu omal ajal trükipressi leiutamine. Meie roll on sellest tehnoloogiast maksimum võtta ja see oma hüvanguks tööle panna.
Kui oluliseks peate (digi)hariduse teemaliste häkatonide rolli haridusvaldkonna innovatsionis? Kuidas peaks Teie hinnangul haridus uuenema?
Häkatonid on ideaalsed keskkonnad uute ideede katsetamiseks ning tagasiside saamiseks. Samas on häkatonid üks väga väikene samm innovatsioonis ja peab olema järjekindel, et häkatonidel lendu läinud ideed ka lõpuks realiseeruksid.
Haridus on valdkond, kus on vaja väga palju ja väga radikaalseid uuendusi. Me oleme endiselt suuresti kinni tööstusrevolutsiooni aegses haridusmudelis, kus koolide käes oli tõe monopol. Interneti ja nüüdne tehisintellekti tulek on seda pilti väga kõvasti muutmas. Peame kiiremas korras kasutama tehnoloogiliste uuenduste täit potentsiaali ja oma haridusmudeli tõsiselt läbi mõtestama.
Mida arvate tänasest Eesti digiharidusest ning millisena näete meie digihariduse väljavaateid ja väljakutseid?
Eesti digihariduse suurim väljakutse on selle ebaühtlane tase. Meil on fantastilisi eestvedajaid, evangeliste ja progressiivseid arendajaid. Kuid kahjuks ei ole digiharidus levinud kõikjale ja kõigini. Ühiskonnas on inimeste oskuste vahel suured erinevused. Ülikooli jõuavad tudengid väga erinevate pädevustega. Peame hoolega mõtlema, kuidas arendada nii meie tippusid kui ka järgi aidata keskmist taset.