Üliõpilaste kogemused distantsõppest – täiskasvanud õppijate vaade
Tallinna Ülikooli andragoogika eriala üliõpilased Katrin, Mairi ja Hiie panid kirja oma distantsõppe kogemused pärast pikki nädalaid veebi vahendusel õppimist. Aprillis oli neil esimest korda ülikooli õpingute jooksul sessioonõppenädal, mis toimus sedakorda distantsõppe vormis, mille järel koondati kokku peamised tähelepanekud ja soovid edasiseks.
Panime tähele:
- Õppimiseks loodud võimaluste mitmekesisust. Osa sessiooniõppe kohtumisi sai läbida asünkroonselt ja tunniplaanist sõltumata, osad reaalajas.
- Ehkki nimetuse poolest on tegu distantsõppega, tuleme ekraani vahendusel õppides teineteisele hoopis lähemale – ekraani kaudu jõuame teise isiklikku ruumi ehk koju.
- Zoomis õppimine on intensiivne ning tekitab tunde, et aeg liigub teisiti. Ressurssi jätkub pooleteise tunni kaupa. Jaks saab selle aja täitudes otsa nii õppijal, õppejõul kui ka pausile pandud kodusel elul, mis hakkab vahepeal tähelepanu endale tõmbama.
- Õppijaga dialoogi loomiseks on mitmeid võimalusi. Seda saab teha ka audioloengu ja kirjalike õppematerjalidega.
- Nagu klassiruumis, nii paistab ka veebiruumis välja iga õppejõu kordumatus ja pühendumine enda aine õpetamisele.
Tundsime:
- Rollikoorem (tudengite endi rollide variatiivus ja samaaegsus: õpetaja lastele, kokk, koristaja, kommunikatsioonijuht, töötaja, õppija, grupi liige jne) muutus raskemaks ja takistas keskendumist.
- Kaasõppijate nägemine Zoomis oli toetav ning tõi tagasi motivatsiooni õppimisega jätkata.
- Video vahendusel õppes osalemine tekitab tunde, justkui istuksid esimeses pingis.
- Audioloeng on väga hea võimalus enda õppimist sobivale ajale planeerida ja sobivas rütmis läbida. Uuesti kuulamise võimalus on väärtus.
- Suudame õppides infot paremini vastu võtta, kui see on struktureeritud, liigendatud ja tuleb ühest kanalist. Loengu kuulamist toetavad slaidid, mis pole lugemismaterjaliga täidetud, vaid millel on loengut toetavad sõnumid või märksõnad.
- Rühma arutelus on kergem püsida, kui arutelupunktid on ka kirjalikult ette valmistatud.
- Vajame loengu ajal mõtlemiseks ja seoste loomiseks aega, mis peaks olema arvestatud tunni sisse.
- Õppejõu inimlikkus ja huumorimeel paneb loengus kaasa mõtleja ja huvitunult osalema, ning toob õppimisse energiat.
Soovime, et:
- kõik õppeained, mis kevadsemestri õpingukavasse said lisatud, saaksid sooritatud;
- ülesannete sooritamiseks lisanduks soovijatele ajapikendust; eriolukorraga toimetulek jätkub ja pakub kindlasti edasi väljakutseid, kuid just esimesed paar nädalat läksid ülikoolis õppimise vaates kaduma;
- saaksime kaasa rääkida enda õppimises; osade iseseisvate tööde puhul oleks võimalik anda valik, kas teha seda paaris- või rühmatööna või individuaalselt; samuti võimalus vormistada tööd loovalt viisil, mis toob esile õppija teadmise, kuid mis ei võta liigset ressursi vormistamiseks; käsitsi kirjutatu saab pildistada ja arvamuse võib sisse lugeda audiofailina;
- iseseisvate tööde juhend oleks kergesti arusaadav.
Kokkuvõttes oli sel viisil läbitud sessioonõppe nädal põnev ja pakkus palju tähelepanekuid ning huvitavaid arutelusid. Üks kõlama jäänud küsimustest on see, et ehk ongi põhjendatud osa õppeainetest ja kontakttundidest ka edaspidi sessioonõppes veebi vahendusel läbi viia?