Muutuse rakendamise näiteid koolieelsetes lasteasutustes

Tulevikukooli metoodikast lähtuva koolieelsete lasteasutuste juhtimise arendusprogrammi kogemusi ja oma muutuste näiteid tutvustavad erinevate lendude esindajad. 

2021-2022 programmis osalejad

1. Tallinna Lasteaed Kikas

Lasteaia meeskond leidis, et õppetegevuse planeerimine on seni toimunud valdavalt õpetajatest lähtuvalt ning lapsed on väga vähesel määral kaasatud käsitletavate teemade kavandamisse. Nii seati sihiks laste huvidest lähtuva projektõppe rakendamine kõigis rühmades. Arendusprogrammi lõpuks jõuti õpetajate ühiste teadmiste ja arusaamadeni projektõppest, muutunud on õpikeskkond ning mitmed rühmad piloteerivad projektõpet.

Direktor Tiina Lall: "Programmis osalemine andis palju häid mõtteid, uusi nippe ja teiste kogemustest ammutamist ning kindlusetunnet muutust oma asutuses läbi viia. Pani mõnda asja teise nurga alt nägema, tuletas meelde või äratas üles vanu teadmisi. Kõige toredam oli vahetu kontakt teistega, teadmiste ja kogemuste jagamine, külaskäigud teistesse lasteaedadesse. Alguses oli enda sees pisut segadust, et aru saada, mida peab täpsemalt tegema, aga kui olid juba protsessis sees, siis hakkas minema. Arutelud teistega, raamidest välja mõtlemine, erinevad koolitajad, väljasõidud – kõik see ju arendabki ja loob hea pinnase muutuste juhtimiseks." 

2. Tallinna Allika Lasteaed

Lasteaias leiti, et lastel pole piisavalt võimalusi õppida ehedas keskkonnas, mis võimaldaks aktiivseid tegevusi ja eri valdkondade lõimimist. Nii seati sihiks uuenduslikku õppimist soodustava, õues õppimise võimalusi pakkuva keskkonna loomine ning selle kaudu laste rahulolu ja keskkonnateadlikkuse tõstmine. Programmi käigus rajati õppeaed, kus rakendatakse õuesõpet ning lapsed on aktiivselt õppeprotsessi kaasatud.

Direktor Kerttu Olesja Kroon: "Osalemine meeskonnaga programmis andis meile ühtse tunde, et töötame selle nimel, et meie  lapsed oleksid õpiprotsessi aktiivselt kaasatud ning õpetajad arendaksid ühiselt uusi lähenemisi õppimisele. Juhid (õpetajad) teaksid, kuidas teha parimaid valikuid. Meie muutust aitas ellu viia osalemine meeskonnaga seminaridel ning meie konsultant Tallinna Ülikoolist Inge Timoštšuk. Meeskonnana saime huvitava ja vajaliku kogemuse, kuidas ideega edasi liikuda ning mis toob positiivse muutuse laste arengusse. Julgustame teisi lasteaedu arendusprogrammiga liituma."

 

3. Tallinna Lasteaed Nõmmekannike

Nõmmekannikese meeskond leidis, et kuigi lasteaias on aastaid rakendatud projektõpet, lähtutakse selle kavandamisel pigem aastaplaanist kui laste huvidest. Õpetajad keskenduvad õppe- ja kasvatustegevuste planeerimisel rohkem erinevatele tähtpäevadele ja nädalateemadele, vähem lähtutakse laste huvist ja initsiatiivist. Nii valiti muutuse eesmärgiks arvestada kõikides rühmades õppe- ja kasvatustegevuste planeerimisel ja läbiviimisel laste huvide ja algatustega, rakendades projektõppe meetodeid. Selleks ühtlustatakse personali teadmisi projektõppest ning toetatakse julgust rakendada projektõppe meetodeid oma igapäevases töös. Laste kaasamiseks ning nende eripärade ja huvidega arvestamiseks toimub laste rahulolu/huvide/arvamuste/ideede kaardistamine ja analüüsimine ning regulaarsed vaatlused. Protsessi toetab koostöö teiste lasteaedadega.

Arendusprogrammi lõpuks jõuti pilootrühmas projektõppe täieliku rakendamiseni ning minnakse edasi projektõppe töörühma arendamisega, kaasates sinna teisi rühmi.

 

2020-2021 programmis osalejad

1. Tallinna Tuule Lasteaed

Tallinna Tuule Lasteaed on Lasnamäe alguses asuv 215 lapsega lasteaed. Nendest lastest 66,4% on muukeelsed lapsed. Pered on oma lapsed pannud meie lasteaeda eesmärgiga, et lapsed õpiksid eesti keelt ning saaksid haridust omandada eesti keeles.

Sellest tulenevalt seadsime eelmisel õppeaastal endale sihiks pakkuda igale lapsele lisatuge tema keele ja kõne paremaks arendamiseks. Saime aru, et samamoodi me edasi minna ei saa ning samas teistmoodi oma muutuse alguses veel tegutseda ei osanud.

Me seadsime eesmärgi, et hakkame otsima ja piloteerima enda lasteaiale, lastele ja õpetajatele sobivat keeleõppe mudelit. Alguses sõnastasime oma väljakutseks, et meil on palju muukeelseid lapsi, kuid muutuse käigus saime selgelt aru, et tegelikult on asi hoopiski meie endi pädevustes ja ressurssides ning tuleb hakata mõtlema ja tegutsema nii, et me tõesti toetaksime maksimaalselt iga lapse keele ja kõne arengut.

Kõigepealt kaardistasime olukorra piirkonna teiste eestikeelsete lasteaedadega, arutlesime teema üle erinevate spetsialistide ja Tallinna Haridusametiga. Lõpuks leidsime Tallinna Ülikooli muutuste juhtimise programmi, mille abiga sündis tõeliselt põhjalikul analüüsil põhineb tegevuskava.

Kaardistasime hetkeolukorra, laste keele oskuse, enda pädevused ja ka lapsevanemate ootused ning senised tulemused keeleõppes. Saime kinnitust, et mure on kõigil sama ning keeleõpe vajab lisatuge, sest rühmaõpetaja ei jõua enam individuaalselt nii suure hulga muukeelsete lastega rühmas piisavalt tegeleda. Tutvusime ka seni olemasolevate käsitlustega keele õppimisest ning kaasasime spetsialiste.

Alustasime muutuse juhtimise töörühmaga, edasi tegutses eesti keele õppe töörühmaks ning tegelikult kaasasime muutusse kõigi aiarühmade personali. Lõpuks kaasasime isegi lapsevanemad, sest nemad saavad kogu protsessi toetada kodust.

Peamine õppetund oli see, et kõige tähtsam on leida üles päris probleem, mis on asja põhjus, mitte tegeleda ainult tagajärjega. Meie puhul oli probleemiks enda oskuste ja ka ressursside puudus. Edasi tuli aru saada, et iga muutus võtab väga pikalt aega, tagasilöögid on alati olemas  ning muutus peab toimuma ideetasandil absoluutselt iga inimese sees. Selle kõige juures on kõige tähtsam ikkagi laps, tema peab jääma tegevuste fookusesse ja samas ei saa lapsi ka üle koormata. Muukeelsete lastega hakkasid täiendavalt tegelema kaks eesti keele õpetajat ning rühmaõpetaja saab samal ajal individuaalsemalt ja põhjalikumalt tegeleda eestikeelsete laste keele ja kõne arendamisega.

Praegu on me ikka veel õpime ja avastame ning teeme pidevaid parandusi, kuid oleme aru saanud, et individuaalne lisatugi töötab. Laste keeleoskus on sügisega, kui lisategevustega alustasime, võrreldes paranenud ning oleme saanud head tagasisidet nii peredelt, õpetajatelt kui ka lastelt endalt.

Edaspidi loodame, et muukeelne laps on ka rühmas olevate laste arvu mõttes käsitletud kui erivajadusega laps. Soovime veelgi tõhustada koostööd lapsevanematega ning tõesti lähtuda iga lapse individuaalsest keele oskusest. Meie eesmärk on, et iga laps saaks eriliste raskusteta õppida eestikeelses koolis, olenemata sellest, mis ta emakeel on. 

Tallinna Tuule lasteaia muutus pälvis 2021. aasta haridusuuendusliku algatuse auhinna.

2. Lasteaed Päikene

2019/20. õa õpetajate arenguvestluste põhjal selgus, et enamus meie lasteaia õpetajaid ei tundnud end piisavalt kompetentsena, et kaasata lapsi kogu õppeprotsessi vältel. Sellest tulenes ka meie muutuse eesmärk, mille püstitasime järgnevalt: Lasteaed Päikene 4-7-aastased lapsed on 2021. aasta maikuuks projektõppe protsessis aktiivsed osalejad.
 
Teekond jõudmiseks eesmärgini:

• muutuse tutvustamine personalile
• küsitlused rühmades, et kaardistada valmisolek muutuseks
• personaalsed vestlused õpetajatega
• iseseisev õppimine, õppimine kolleegidelt ning ühised koolitused oma ala asjatundjatelt
• rühmade vaatlused
• olukorra kaardistamine, vaatluste dokumenteerimine
• üleminek nädalaplaanidelt projektiplaanidele
• õppimise veebipõhine tagasisidestamine (blogi + fb grupid)
• projektide tutvustamine stendidel ja Drive keskkonnas
• õpikeskkondade muutumised vastavalt projekti teemadele

Meie muutuse tulemusnäitajateks on rühmavaatlused protsessi alguses, keskel ja lõpus (vaatluste dokumenteerimine); õpikeskkondade muutused (vaatlused, fotojäädvustused) ja laste mõttekaardid (õppetegevuste planeerimise alus).

Muutuse tõenduspõhisust näitavad vaatlusdokumendid, fotod ja videod rühma keskkonnast ja õppe- ning kasvatustöö protsessist, uus projektiplaani põhi ning laste mõttekaardid.

Väljakutseteks on olnud õpetajate kaasamine muutuse juhtimisse, lapsest lähtuva õpikäsitluse põhimõtete järgimine ning nädalaplaanide muutmine projektiplaanideks.

Projekti käivitamisele aitasid kaasa ühiste arusaamade loomine läbi koolituste ja väljapakutud materjalidega tutvumise, individuaalsed vestlused õpetajatega, Tartu Ülikooli koolituse „Nüüdisaegse õpikäsituse rakendamine koolieelses lasteasutuses projektõppe kaudu“ läbinud õpetajate teadmised ja entusiasm, õpikeskkondade ja õppe- ja kasvatustegevuste vaatlemine/fotografeerimine ning parimate praktikate jagamine lasteaia blogis.

Hetkeseisust annavad ülevaate meie õnnestunud muutused:

• Õppe sisus on rohkem lastevahelist koostööd,  on loodud võimalusi teha valikuid ning õppe- ja kasvatustegevuse teemad on laste algatatud.
• Õpikäsitluses oleme protsessis, kus proovime ja soovime olla üha enam lapsest lähtuvad.
• Õppekorralduses kasutame uut projektiplaani, tagasisidestame iganädalaselt õppe- ja kasvatustegevusi rühma Fb grupis, oleme loonud lastele rohkem grupitööde ja valikute võimalusi ning lähtume tegevustes laste algatatud teemadest.
• Lasteaia füüsilises keskkonnas on rühma mängukeskkond ühtlasi õpikeskkonnaks, mille loovad lapsed koos õpetajaga, kunsti- ja kirjatööd on suunatud mängu arendamisele ja õpikeskkonna loomisele. Rühmad esitlevad projekte üldkoridoride stendidel ning rühmaruumide disain muutub vastavalt projekti teemale.
• Juhtimises ja eestvedamises on suurenenud õppe- ja kasvatustegevuse visuaalse dokumentatsiooni osakaal, projektõppe vaatluste tagasisidestamisele ja analüüsimisele on kaasatud lapsed, õpetajate kattuv tööaeg on suunatud projektõppe koostöisele läbiviimisele ning muutuse juhtimisel on suurema osakaalu saanud tõenduspõhisus ja valge tahvli meetodi kasutamine.

Muutuse tulemusel on 2021. aasta juunikuuks loodud Lasteaed Päikene projektõppe kontseptsioon.

Poster

Eneseanalüüs