kehakultuur

Kehakultuuri õpetaja

Kehakultuuri õpetajakoolitus annab suurepärase ettevalmistuse igas vanuses liikuja juhendamiseks ja paremale sportlikule tulemusele suunamiseks. Lõpetajad oskavad hinnata liikumisharrastaja võimekust ning lähtuda tema treenimisel individuaalsetest iseärasustest. Tänu pedagoogilistele oskustele tulevad meie lõpetajad toime väga erinevate õppurite juhendamisega. Nad on oma töös loovad ja isikupärased ning annavad head eeskuju oma jüngritele.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv lävendipõhine vastuvõtt

Õppevorm Tsükliõpe

Keda ootame õppima?

Kehakultuuri õpetaja erialale ootame õppima tudengikandidaate, kellel on bakalaureusekraad kehakultuuri erialal või sellele vastav kvalifikatsioon. Õppima asujal peaks olema soov ja eeldused tööks kehalise kasvatuse õpetajana üldhariduskoolis, treenerina või spordikorraldajana.

Miks tulla meile õppima?

See on eneseteostus armastatud valdkonnas läbi jätkuvalt uuenevate teadmiste ja uute metoodikate sõbralikus ja arenevas keskkonnas. Meil on pikaajalised kogemused kehalise kasvatuse õpetajate, treenerite, spordi- ja aktiivse vaba aja korraldajate koolituse vallas. Õppejõududeks on oma eriala tippspetsialistid. Tallinna Ülikool pakub häid võimalusi oma keeletaseme tõstmiseks. Igal õppekaval on lisaks tasemest tulenevale keeleõppele võimalik valida ka inglise keeles õpitavaid aineid. Instituudi koostöö mitmete teiste spordiorganisatsioonidega nii Eestis kui välismaal avardab õppimisvõimalusi veelgi, lisaks teeme koostööd liikumistervise innovatsioniklastri tegevustes ning panustame nutika spetsialiseerumisega toodete ja teenuste arendamisse.

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Kehakultuuri eriala õpikeskkond on meeldiv, põnev ja väljakutseid pakkuv. Lisaboonusena kaasnevad sõbralikud ja toetavad eriala õppejõud. Õppetöö toimub ülikooli erinevates hoonetes, spordibaasides ja partnerkoolides. Õppurite kasutada on kaasaegse tehnoloogiaga sisustatud füsioloogia ja kinesioloogia laborid.

Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikooli peahoones uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa

PostiaadressRäägu 49, 11311 Tallinn

Telefon(+372) 5197 0473

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat
  • Õppevorm: tsükliõpe

Õppetöö tsükliõppes toimub kaks korda kuus, enamasti reedest pühapäevani ja viis korda aastas nädalaste õppesessioonidena üldhariduskoolide vaheaegadel. Lisaks on vaja sooritada 6 praktikapäeva koolides neljapäeviti või reedeti esimese õppeaasta mõlemal semestril.

Esimene sessioon on augusti viimasel nädalal. Palun tutvu ASIO-tunniplaaniga või tunniplaani infoga.

Peaerialad

Kehakultuuri õpetaja õppekava sisaldab kolme suuremat osa, milleks on pedagoogiline koolitus, erialaained ja koolipraktika. Õppekava täitmine lõpeb mahuka magistritöö koostamisega, mille eesmärgiks on arendada kriitilist ja analüütilist mõtlemist ning põhjendatud otsuste tegemist.

Pedagoogika moodul valmistab tudengi ette kooliõpetajatööks ja õpetab teda hakkama saama erinevate õpilastega varieeruvates tingimustes.

Erialaained võib jagada kaheks. Esimene osa täiendab õppuri didaktilisi oskusi kehalise kasvatuse õpetamisel ja teine osa annab lisateadmisi inimese keha toimimise ning treeninguga kaasnevate ohtude kohta. Valikainete puhul saab tudeng ise otsustada kas arendab lisaks veel oma treenerioskusi või täiendab ennast ürituste korraldamise alal.

Praktika

  • Esimese õppeaasta praktika (ained Õpetajakoolituse praktika I ja II) toimuvad kuuel päeval semestri jooksul Tallinna Ülikooli praktikakoolides.
  • Tegevõpetajad sooritavad esimese õppeaasta sügissemestri praktika samuti täismahus ning Tallinna Ülikooli praktikakoolides Tallinnas ja Harjumaal.
  • Enne praktikale minekut on vajalik tervisetõend.

Olulised erialaained

  • Kehalise kasvatuse didaktika - on nii öelda A & O õppeaine, selleks, et saada kehalise kasvatuse õpetajaks. Selle läbimine annab palju ideid, oskusi ja teadmisi tulevases õpetajatöös hakkama saamiseks.
  • Spordibioloogia - vaatleb inimorganismi kui arendatavat substraati. See aine käsitleb organismi võimekuse võimalusi ja analüüsib selle suunamist läbi treeningprotsessi.
  • Sportliku treeningu õpetus - käsitleb kõike, mis on treeninguga seotud, nagu koormused, väsimus ja taastumine. Koos õppejuga võetakse läbi kehalise võimekuse erinevad aspektid ning sportlase taktikaline ja tehniline ettevalmistus. Lisaks eelnevale õpetatakse siin ka treeningefekti testima ja analüüsima.
  • Spordivigastuste rehabilitatsiooni alused - annab ülevaate vigastuste tekkimise põhjustest ja nende ennetamise võimalustest. Aga kui vigastus on juba juhtunud, siis siinne õpetus aitab neile oskuslikult läheneda ning teeb selgeks erinevate taastusrežiimide iseärasused ja võimalused.

Tutvu õppekavaga

Õppejõud

 

Indrek Rannama on nii teadur kui ka õppejõud. Tal on head teadmised ning kompetents treeneritöö valdkonnas ja ta on suurepärane kinesioloog ning biomehaanik . Tema juhatab meie Kinesioloogia uuringute keskust ning õpetab üliõpilastele sportlaste treenimise ja testimisega kaasnevaid nüansse.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 


Kirsti Pedaku lemmikuks on füsioteraapia ning kogu tema poolt õpetatav temaatika on seotud inimese tugi-liikumiselundkonna arendamise ja töökorras hoidmisega. Kirsti on nii teoreetik kui ka praktik. Õppejõuna on ta alati naerusuine, energiline ja asjatundlik.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 

 

 

 

 


Eneli Põld on suurte kogemustega kehalise kasvatuse õpetaja. Oskab hästi keskenduda eesmärgile ja tegutseda lähtuvalt ülesannetest. Õpilaste õpetamisel ja kehalises kasvatuses peab ta oluliseks ülesande tähtsuse välja toomist ja selle kasu põhjendamist. Ta suunab õpilasi paremale eneseväljendusele nii sõnas kui kirjas. Eneli peamisteks õppeaineteks on Kehalise kasvatuse didaktika ning pedagoogiline Praktika.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 

 

 


Kersti Sirel on staažikas korvpalli õppejõud. Tema käe all on TLÜ esindusnaiskond toonud koju mitmed meistritiitlid. Kersti toetab õpetajakoolitust ja õpetajaks õppivate tudengite loovust. Ta ütleb, et: „Õpetaja peab õpilastega suhestuma. Ta peab õpilast toetama, kiitma, laitma ja õpetama."

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Vastuvõtutingimused

Sisseastumiseksam koosneb kahest osast. Akadeemilisest testist ja erialatestist.

Erialatest koosneb neljast osast ja käsitleb bakalaureuseastme läbimisel omandatud teadmisi

  • inimese organismi ehitus ja talitlus
  • spordipedagoogika; 
  • spordiajalugu.

Testi edukaks läbimiseks on vajalik korrata bakalaureuse programmis omandatud teadmisi ja olla kursis viimaste spordisündmustega.

Akadeemilise testiga hinnatakse üliõpilaskandidaadi võimekust õppida ülikoolis. Akadeemiline test koosneb kolmest osast: lingvistilased ülesanded, matemaatilis-loogilised ülesanded ning kultuuriliste ja erialaste teadmistega seotud ülesanded.
Essee tuleb koostada valikuliselt ühel erialaga seotud etteantud teemal. 

  • Vastuvõtulävend on 70 palli

Esita avandus 23. juuni - 4. juulini SAIS-is.

Vastuvõtueksamite ajakava ja info

Sisseastumise ajakava

Kuhu edasi?

Silmapaistvad vilistlased

Madis Kallas

Kehakultuur BA 2004. Kurssaare linnapea, endine mitmevõistleja ja poliitik.

Kehakultuuri erialal omandasin lisaks erialastele teadmistele spordijuhi, õpetaja ja treeneri tööks, ka väga palju oskusi keerulistes situatsioonides läbilöömiseks oma praeguses ametis Kuressaare linnapeana.

Kehakultuuri teaduskonnas omandasin, lisaks erialastele headele teadmistele, mõneti ootamatult väga palju juhtimisalaseid oskusi ja organiseerimisvõimet ning linnapea ametis on omandatud oskustest ja teadmistest olnud väga palju kasu keerulistes situatsioonides, suurtes reformides, inimeste juhtimises ja pingelistes olukordades.


Rain Rosin

Kehakultuuri õpetaja BA 2000. EfTEN Capital haldusjuht.

Kus iganes spordikaugele erialale elutee Teid viib, aitab pedagoogiline haridus end mentorina teisi juhendades ja juhtides kindlana tunda ning annab esinemisjulguse. Süvateadmised tervisest on päästnud pingelistel perioodidel nii enda, oma pere, kui kolleegid sõna otseses mõttes haiglaravist. Lisaboonusena jääb sportimisharjumus, mis säilitab alati kaubandusliku välimuse.

 


Kristjan Port – spordipedagoog, spordibioloogia dotsent, SA Eesti Antidopingu nõukogu liige.

Mait Tõitoja – Tallinna Laagna Gümnaasiumi direktor.

Veiko Rohunurm – Tallinna Südalinna Kooli direktor.

Indrek Rannama – TLÜ spordipedagoogika teadur ja jalgrattatreener.

Kirsti Pedak – TLÜ erikehakultuuri lektor ja füsioterapeut. 

Millistel erialadel võib tööd leida?

Kehakultuuri õpetajakoolitus annab suurepärase ettevalmistuse igas vanuses liikuja juhendamiseks ja paremale sportlikule tulemusele suunamiseks. Lõpetajad oskavad hinnata liikumisharrastaja võimekust ning lähtuda tema treenimisel individuaalsetest iseärasustest. Tänu pedagoogilistele oskustele tulevad meie lõpetajad toime väga erinevate õppurite juhendamisega. Nad on oma töös loovad ja isikupärased ning annavad head eeskuju oma jüngritele.

Kehakultuuri õpetajakoolituse lõpetajad töötavad väge varieeruvatel ametikohtadel.

  • kehalise kasvatuse õpetaja
  • liikumisõpetaja
  • direktor
  • füsioterapeut
  • teadur
  • dotsent
  • lektor
  • jm.

Edasiõppimisvõimalused

Õpetajakoolituse lõpetanuid ootab koolides avar tööpõld alati lugupeetud ja armastatud õpetajana. Kehakultuuri magistrid leiavad tööd ka treenerina ning spordiürituste korraldajatena. Teadustöös edukamatel on võimalus jätkata õpinguid ka doktoriõppes.

Miks loodus- ja terviseteaduste instituut?

  • Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut ehk LTI on suuruselt kolmas instituut Tallinna Ülikoolis. Meil on ligi 1300 tudengit, kes õpivad nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppes.
  • LTI on kaasaegne õpikeskkond, kus on tasemel laborid, töökojad ja ateljeed, mis kõik toetab teaduse arengut.
  • LTI toetab õppekavade ja teadusvaldkondade koostööd. Meie tudengid lahendavad erialadevahelisi probleeme koos teiste instituutide üliõpilastega, tehes kaasa ELU ehk Erialasid Lõimiva Uuenduse projektis.
  • LTI toetab tudengite mobiilsust. Meie üliõpilastel on võimalus õppida Erasmuse vahetusprogrammi ja teiste stipendiumite toel õppesemestri või -aasta mõnes välisriigi ülikoolis.
  • LTI õppekavades on ette nähtud erialapraktika, mis arendab tööturule suunatud teadmisi ja oskusi.
  • LTI vastutada on terve ja säästva eluviisi kujundamine ülikoolis – oleme ise eeskujuks teistele.

Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut viib läbi õppetööd kõrgharidustasemel kolmel astmel, täiendusõpet ning teadus-, arendus- ja loometegevust järgmistes akadeemilistes suundades:

  • Liikumis-, tervise- ja sporditeadused
  • Loodusainete ja tehnoloogia didaktika
  • Loodusteadused ja jätkusuutlik areng
  • Psühholoogia ja käitumisteadused

Olulisemad uuringud 2016/2017 õppeaastal

  • Boriss Bazanov, Indrek Rannama, Kirsti Pedak. Tallinna Spordikooli saavutuseesmärgil treenivate noorsportlaste tugi-liikumiselundkonna seisundi ja üldkehalise baasvõimekuse hindamine ning spordialaspetsiifiliste harjutuskomplekside väljatöötamine.
  • Indrek Rannama. Eesti koondise jalgratturite funktsionaalse ja erialase võimekuse hindamine ning treeningprotsessi juhtimine 2017 aasta hooajaks valmistumisel.
  • Kirsti Pedak, Karin Baskin, Dr. Kristel Kalling. Funktsionaalsete häälehäiretega inimeste antropomeetriliste näitajate, kehalise aktiivsuse, töökeskkonna ja kopsufunktsiooni profiil.
  • Saima Kuu, Karin Baskin, Kirsti Pedak. 6., 8. Ja 10. klassi õpilaste kehalise võimekuse (painduvus, jõud, vastupidavus) hindamine ja selle seostamine üldise kehalise aktiivsuse, sportimise motivatsiooni, takistavate tegurite ja vigastustega.

Igaastased uuringud alates 2005

Jalgpallurite kompleksuuring, mille alusel optimeeritakse treeningprotsessi. Uuringu käigus mõõdetakse antropomeetrilised näitajad (kaal, pikkus, rasvaprotsent); hinnatakse vererõhku; tehakse põhjalik südame uuring (EKG, ehhokardiograafia, südametsükli faasanalüüs); sellele järgneb kesknärvisüsteemi uuring, kus mõõdetakse tavalist reakstsiooni aega ja liikumiskiiruse taju. Seejuures vaadatakse kuidas need näitajad muutuvad väsimus foonil (mõõtmised toimuvad rahuolekus ja peale max O2 tabimise testi). Veel tehakse rahuolekus perimeetria ning siis tuleb koormustest (O2max, anaeroobne lävi jne nagu tavaliselt). Kõikide andmete põhjal koostatakse iga sportlase individuaalkaart ja vajalikud soovitused.

Varasemad märkimisväärsed uuringud

  • Indrek rannama. Eesti U18 ja U23 koondise jalgratturite funktsionaalse ja erialase võimekuse hindamine ning treeningprotsessi juhtimine 2016 aasta hooajaks valmistumisel
  • Vladimir Kunitsõn. Eesti tippujujate tehnika täiustamise projekt. 2015-2016.
  • Stamm, Raini; Stamm, Meelis; Joao, Paolo Vicente. 5SD body build classification of 13-15-year-old male volleyballers for comparative assessment of their spiking performance during the Estonian championships in 2014.
  • Kaivo Thomson. New approaches in physical education for teaching motor skills in ballgames: how to take into consideration the cognitive style of the pupils. 2009.

Silmapaistvad tudengitööd

Huvitavamad artiklid viimastelt aastatelt

Ühe minuti loengud

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Tudengite õppetöövälist akadeemilist elu kujundavad enamasti TLÜ üliõpilasesindus ja LTI üliõpilasnõukogu. Väljaspool õppetööd on sagedasemateks ajaveetmisvõimalusteks osalemine Ülikooli esindusrühmades, mis tegelevad peamiselt spordi (esindusvõistkonnad), tantsu ja lauluga. Loe Tallinna Ülikoolis tegutsevate üliõpilasorganisatsioonide kohta lähemalt. (LINK)

Kehakultuuri eriala tudengid võtavad traditsiooniliselt osa nii Üliõpilaste suvemängudest kui ka Üliõpilaste talimängudest. Omal initsiatiivil kopereeruvad kehakultuuri tudengid rekreatsioonikorralduse eriala tudengitega erinevate ürituste, mis on eelkõige seotud aktiivse vaba aja veetmisega, organiseerimisel, korraldamisel ja läbiviimisel. 

Võta ühendust!

õppekava Kuraator: saima Kuu
Õppenõustaja-spetsialist: Lotte-Triin Telgmaa

 

PostiaadressRäägu 49, 11311 Tallinn

Telefon(+372) 6391 757

Sarnased erialad

Rekreatsioonikorraldus, BA

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Tunned huvi inimese ja tema tervisliku eluviisi ja seda toetava vaba aja otsuste vastu. Oled organiseerija ja soovid end arendada sündmuskorralduse vallas. Õppides rekreatsioonikorraldust, valmistud tegusaks tööeluks, mille üheks oluliseks ülesandeks on toetada, suunata ja aidata inimesi mõtestatud vaba aja veetmisel. Eriala aitab mõista vaba aja ja rekreatsioonikorralduse vajadust ja võimalusi.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Koreograafia

Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut

Tantsukunst on haruldane oma mitmekesisuses ja individuaalsuses, andes võimaluse väljenduda isikupärases loomingus. Koreograafia õppekava käsitleb erinevaid esteetikaid tantsus, etenduskunstide ajalugu, tantsukompositsiooni, improvisatsiooni ning etenduskunste siduvaid aineid, kus tehakse koostööd nii filmi-, muusika- kui ka kunstitudengitega.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Kehakultuur

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Kehakultuuri eriala annab laiapõhjalise maailmakäsitluse. Õpitakse inimest põhjalikult tundma nii tema ehituse kui ka talitluse iseärasustes. Õppekava läbimise järgselt on selged kõik peamised spordialad ning nende metoodilised üksikasjad. Ühtlasi omad oskust nõustada üksikisikut liikumisharrastuse soovi ja vajaduse korral ning viia läbi rühmatreeninguid erinevate kehaliste võimete arendamiseks.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
Vaata eriala