Rekreatsioonikorraldus

Rekreatsioonikorraldus, BA

Sulle sobiks hästi rekreatsioonikorralduse eriala kui tunned huvi inimese ja tema tervisliku eluviisi ja seda toetavate vaba aja korralduslike protsesside vastu. Kui tunned end hästi eritüübiliste sündmuste (kultuur, sport, tervis) organiseerimise erinevates rollides (vabatahtlikust tööst vastutava rollini) või soovid arendada endas teadmisi ja oskust suunata ja juhendada inimesi erinevate liikumisvormide juurde või huvitud looduses olemise ja liikumise võimaluste vastu, siis rekreatsioonikorralduse eriala õppekava pakub sulle põhjalikud teadmised ja oskused, et tegusasse tööellu astuda. Selle eriala üheks oluliseks ülesandeks on toetada, suunata ja aidata inimesi mõtestatud vaba aja veetmisel, ning aidata mõista vaba aja ja rekreatsioonikorralduse vajadust ja võimalusi.

Õppetase Bakalaureuseõpe

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 25

Õppevorm Päevaõpe

Maksumus semestris Tasuta

Võta ühendust

Kui sul on tekkinud küsimusi sisseastumise kohta või soovid teada rohkem ülikoolis õppimisest, siis võta ühendust meie vastuvõtuspetsialistiga või esita küsimus siin lehe vormi kaudu.

 

 

Tallinna Ülikooli vastuvõtt:

Telefon: 6409 135
E-post: vastuvott@tlu.ee

Esita küsimus siin:

 

Selleks, et Su küsimusele vastata töötleb Tallinna Ülikooli (vastutav töötleja, pr@tlu.ee) järgmisi isikuandmeid:

Võta meiega ühendust!

Olen huvitatud
 

Eriala aitab mõista vaba aja ja rekreatsioonikorralduse vajadust ja võimalusi.

  • Selgitab hea tervise saavutamiseks sobiliku liikumisviisi või -vormi valikut, teostust ning funktsionaalsust.
  • Käsitletakse sobiva keskkonna ja ka ressursside vajalikkust, nendega ümberkäimist ning rakendamist erinevateks eesmärkideks.
  • Eritüübiliste ürituste korraldamise ja läbiviimise suutlikkus ning sobiv teeninduskultuur.

Üheks kohustuslikuks osaks on ka erialase praktika sooritamine. Eriala lõpetamiseks tuleb igaühel kirjutada ka bakalaureusetöö, mille raames teostatakse uurimus rekreatsiooni valdkonnast.

Keda ootame õppima?

  • Sportlikke, teotahtelisi, aktiivseid ja ettevõtlikke inimesi
  • Meeskonna juhte ja meeskonnahingesid
  • Avatud suhtlejaid
  • Sind, kui su soov on juba kooli ajal koguda erialaga seotud tööalaseid kogemusi
  • Sind, kes soovib õppida vaba aja ning puhke tegevuse korraldamist

Miks tulla meile õppima?

Õppides rekreatsioonikorraldust, valmistute tegusaks tööeluks, mille üheks oluliseks ülesandeks on toetada, suunata ja aidata inimesi firmaürituse korraldamise, sobiva liikumisharrastuse leidmise või hoopis looduses liikumisega. Üheks oluliseks eelduseks, terve ja teotahtelise eriala spetsialisti kujunemisel on aktiivse vaba aja veetmise mõistmine ja väärtustamine ning teadmine ja oskus sellest eduelamust vormida ja rahuolu pakkuda. Olulisel kohal on ka teadmised, kuidas oma tervist ja töövõimet hoida ja taastada, sest tõsiselt tegusa vaba aja korraldaja tööaeg on sageli see aeg, kui teistel on tööväline puhkeaeg.

Kuula Äripäeva raadio podcasti, kus meie Tallinna Ülikooli rekreatsioonikorralduse lektor ja õppekava kuraator Reeda Tuula-Fjodorov vaba aja mõtestatult veetmisest, seiklusspordist, meeskonnatööst ja liikumisest. Loe lähemalt.

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Õppetöö toimub valdavalt TLÜ erinevates õppehoonetes, kus õppeklassid on varustatud vajaliku kaasaegse tehnikaga. Praktiline õppetöö viiakse läbi koostöös erinevate rajatiste ja ettevõtetega, sealhulgas: Tehvandi Spordikeskus, Kuremaa Spordikeskus, Tallinna Spordihall, Kõrvemaa Matka ja Suusakeskus, Kallaste turismitalu, ja mitmed teised aktiivse puhkuse teenuse pakkujad, kelle tegevuskeskkonda ja vajaliku varustust on võimalik kasutada.

Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus TLÜ Narva mnt linnakus loenguid võttes jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks TLÜ peahoones asuvasse lastetuppa

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 3 aastat
  • Õppevorm: päevaõpe 

Statsionaarõpe, päevaõppena, igapäevaselt. Õppetöös püütakse rakendada võimalikult palju kogemusõppe põhimõtteid ja aktiivõppe vorme.

Peaeriala

Peaerialaks on rekreatsioonikorraldus. Vabaaineid pakub õppekava 16 EAP osas, praktika 6 EAP, bakalaureusetöö annab 12 EAP.

Ka on võimalus õppeperioodi jooksul kasutada Erasmus+ stipendiumit välisõpinguteks, kas siis üheks semestriks või terveks õppeaastaks. Lisaks on pakutakse Erasmuse stipendiumit erialase praktika kogemiseks välisriigis.

Olulised erialaained

Õppekavas palju aineid kus on keskmes  inimene ja tema valikud tervisliku eluviisi suunas; ained mis aitavad mõista vaba aja ja rekreatsioonikorralduse vajadust ja võimalusi; tervise ja liikumise suunaliste toodete ja teenuste arendus ja pakkumine; klienditeeninduslikud aspektid, looduskeskkonnas tegutsemine säästlikul ja ka ohutul moel, erinevate rekreatiivsete tegevuste didaktika tundmine.

Kindlasti ei puudu õppekavast erialase praktika sooritamise võimalus. Ja et eriala lõpetada tuleb kindlasti igaühel  bakalaureusetöö raames viia läbi paljudele ehk oma esimene uurimus erialases valdkonnas.

Ürituste korraldamine
  • Projekti planeerimine ja juhtimine
  • Rekreatsiooniürituste korraldamine
  • Ettevõtluse alused
  • Üritusturunduse alused
  • Ürituste produktsioon
  • Teenuste turundus
  • Ürituste rahastamine, sponsorlus, presentatsioonitehnikad
  • Sissejuhatus turundusse (ingl.k)
  • Spordiorganisatsioon ja korraldus
Eriala üldained
  • Vaba aja ja rekreatsiooni teooriad
  • Liikumisharrastuse teooria ja metoodika
  • Grupiprotsessid ja rühmatöö meetodid
  • Keskkonnakaitse ja rekreatsioon
  • Turism ja reisikorraldus
  • Klienditeeninduse alused
  • Anatoomia, Füsioloogia, Esmaabi
  • Ujumine, suusatamine, mänguõpetus
Rekreatsioon looduskeskkonnas
  • Eesti elustik ja elukooslused
  • Looduses liikumise teooria ja metoodika
  • Ökoturism
  • Rekreatsiooni geograafia
  • Seiklustegevuste teooria ja metoodika
  • Riskijuhtimine rekreatiivses tegevuses
  • Rekreatiivsed rajatised looduskeskkonnas
  • Erinevad matkatehnikad
Eriala valikained
  • Spordiala treeneri III taseme eriala koolitused
  • Spordipsühholoogia
  • Spordipedagoogika
  • Spordisotsioloogia
  • Toitumine
  • Mänguteooriad
  • Valik spordialasid

Tutvu õppekavaga

Vastuvõtutingimused

  • Vastuvõtueksam 100%
  • Vastuvõtulävend on 65 palli

Vastuvõtueksam

Juhime tähelepanu, et ujumisoskus on õppekava läbimiseks väga oluline ja selleks tuleb Teil SAIS-s kinnitada, et suudate ujuda 50 meetrit järjest (katkestamata) ilma abivahendita, ilma äärest kinni hoidmata ja jalgu põhja panemata.

Vastuvõtueksam koosneb üldteadmiste testist ning vestlusest.

Üldteadmiste testis (kirjalikus vormis, valikvastuste ja avatud vastustega) on küsimused kultuurist, spordist ja liikumisest, ühiskonnast ja poliitikast, loodusest kui rekreatsiooni keskkonnast ja eriala (rekreatsiooni, vaba aja) põhiteemade käsitlustest. Tungivalt soovitav on ­­­­­­olla kursis teemakohaste ja ajakohaste sündmuste ja tegevustega, eestvedavate tuntud isikutega, olulisemate märgiliste ajalooliste arengutega. Tasub tutvuda ja enda jaoks kujundada ülevaatlik arusaam rekreatsioonikorralduse valdkonnast Eestis, tööturu võimalustest ja suundadest (tervislik liikumine, looduskeskkond ja liikumine, eritüübilised üritused ja korralduskvaliteet). Soovituslikud allikad üldteadmiste testiks on saadaval SIIN.

Kaasa tuleks võtta töökorras kirjutusvahend. Eksamile pääseb ainult isikut tõendava dokumendi alusel. 

Üldteadmiste testi täpseid toimumise ajad avalikustatakse vastuvõtu eel vastuvõtueksamite ajakavas.

Kutsesobivusvestlus toimub Räägu 49 õppehoones, samades ruumides nimekirjade alusel, mis avalikustatakse vahetult peale testi sooritamist. Vestluse kestus ca 10 minutit. Täpseid toimumise ajad avalikustatakse vastuvõtu eel vastuvõtueksamite ajakavas.

Vestluse eesmärgiks on hinnata sisseastuja soovi ja tahtmist õppida valitud erialal, tema erialase huvi taset ja tehtud valiku kindlust. Vestlusel käsitletakse järgmisi teemasid: Sisseastuja liikumisharrastuslikud kogemused ja huvialad, ettevõtlikkust ja isiklikku initsiatiivi väljendavad kogemused, varasem (töö), sealhulgas ka vabatahtliku töö kogemus. Samuti käsitletakse sisseastuja ettekujutust eelseisvast õppeprotsessist, tema tulevikunägemust ning arusaama omandatavast erialasest pädevusest.Soovitav on tutvuda õppekavaga lähemalt, vaadata üle ja mõtestada oma senised rekreatsiooniga seotud kogemused (töö, praktika, vabatahtlik töö, õpilasaktiiv, muud erialaga seotud algatused), arutleda õpimotivatsiooni ja õppes edenemist toetavate võimaluste ja tingimuste üle.

Vastuvõtueksami koondhinne pannakse välja testi ja vestluse summana. Maksimaalselt on võimalik saada 100 palli, millest 60 palli moodustab test ja 40 palli moodustab vestlus. Koondhinde saamiseks peab osalema mõlemal vastuvõtu eksami etapil – testil ja vestlusel. Täiendavad 5 palli vastuvõtueksamil annab erialase töö- või praktikakogemuse olemasolu (ürituste korraldamise valdkonnas, noorsootöö valdkonnas, (abi)treeneri või muu aktiivtegevuse instrueerimine, matka- või retkejuhtimine vms), esitada vastav tõend, milles on kinnitatud vastavate tööülesannete sooritamine. Töö- praktikakogemuse kinnitus esitada vestlusel vestluskomisjonile.

Kutsesobivuseksami hinne pannakse välja paari päeva jooksul pärast eksami sooritamist.

Vabatahtlik töö

Rekreatsioonikorralduse õppekaval on ühiskondlikult aktiivsetel kandidaatidel võimalik taotleda vastuvõtueksamile lisapunkte vabatahtliku töö eest. Selleks tuleb vastuvõtueksamile kaasa võtta täidetud avaldus. Avaldusel peavad kindlasti olema märgitud ka organisatsioon, mille töös osaleti, ning organisatsiooni esindaja kontaktandmed ja allkiri. Vastuvõtueksamil on võimalik ühekordselt arvestada 4 punkti erialase vabatahtliku töö või 2 punkti mitteerialase vabatahtliku töö eest. Tutvu lähemalt eritingimustel vastuvõtuga SIIN.

 

Õppejõud

 

Reeda Tuula-Fjodorov

Rekreatsioonikorralduse lektor ja õppekava kuraator

Reeda Tuula-Fjodorov on rekreatsioonikorralduse lektor, vaba aja korralduse ja liikumisharrastuse spetsialist, kes on TLÜ-s töötanud juba üle 10 a. Kõrgharidusteed alustas ta Tartus majandusteaduskonnas, BA lõpetanud ja paar aastat erialast tööd teinud, leidis ta tee USA-sse rekreatsiooni ja vaba aja korraldust õppima. Omandanud seal paari aasta jooksul diplomiõppes asjakohaseid teadmisi ja praktilisi oskusi, tuli ta tagasi Eestisse ning panustas TLÜ rekreatsioonikorralduse õppekava arendusse, omandades samaaegselt ka siinse magistrikraadi. Tänaseks päevaks on akadeemiline töö ja teaduslikud huvid viinud TTÜ majandusteaduskonda doktoriõppesse, kus keskmes on seiklusturism kui üks osa elamusturismist ja -turundusest. Lisaks TLÜ ametialasele tegevusele on  Reeda projektipõhiselt seotud mitmesuguste vaba aja korralduslike projektidega erasektoris, osaleb mitmete spordialade kutsemisjonide töös, ning on ise aktiivne multispordi ja vastupidavusspordi harrastaja.

  • “World’s Toughest Race’is” osalevatest meeskondadest kannab üks nime Team Estonian ACE. Selle liikmete hulgas on ka meie Tallinna Ülikooli rekreatsioonikorralduse lektor ja õppekava kuraator Reeda Tuula-Fjodorov. Loe lähemalt.
  • Kuula Äripäeva raadio podcasti, kus meie Tallinna Ülikooli rekreatsioonikorralduse lektor ja õppekava kuraator Reeda Tuula-Fjodorov vaba aja mõtestatult veetmisest, seiklusspordist, meeskonnatööst ja liikumisest. Loe lähemalt.
  • Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 

Kaarel Zilmer

Rekreatsioonikorralduse lektor

Suusaõpetajaks õppimist alustas aastal 1964 astumisega Tartu Ülikooli, kus tema erialaõpetajaks sai Erna Abel. Töötanud aastast 1969 alates kuni tänaseni õppejõuna nii Tartu kui Tallinna Ülikoolis. Kaitsnud teaduskraadi (Ph.D ) 1975.aastal suusatehnika valdkonnas. Teadustöö on puudutanud suusatamise õpetamise metoodikat, liikumisharrastust ja selle korraldust. Oli 11 aastat  teduskonna dekaan ning pea sama kaua ka rekreatsiooni eriala õppekava juht. On kirjutanud erinevates väljaannetes rohkesti artikleid suusatamisest, rekreatsioonist ja liikumisest. Tema viimaste aastate mahukaim töö on vaba suusaveeb www.suusatades.weebly.com, mis on pälvinud ka riikliku spordipreemia. 2016.aastal omistati talle Valge Risti IV astme teenetemärk.

On olnud Eesti Suusaliidu asepresident, juhatuse liige ja peasekretär, samuti Eesti koondise juht MM-del ja Nagano OM-l. Viinud läbi Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) koolitusi.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 

Karel Kulbin

Rekreatsioonikorralduse lektor

Karel Kulbin (s. 1981) on rekreatsioonikorralduse õpetaja. Hariduse omandanud Tallinna Ülikoolis ja Garrett College’i seiklusspordi instituudis (USA). Õpetamistegevusega on ülikoolis tegelenud alates 2008. aastast ja põhifookuses on ürituste korraldamise valdkonnad: nt. üritusturundus, projekti planeerimine ja juhtimine, ürituste rahastamine ja sponsorlus, ürituste korraldamise praktikad.

Ta on üritusturunduse ja ürituste korraldamise produtsendina tegutsenud alates 2000. aastast ning teostanud selle aja jooksul ca 500 projekti. Osalenud ka mitmete suurürituste korraldamisel: suusatamise Otepää MK etapid, festival Simple Session, Laskesuusatamise Euroopa Meistrivõistlused, suusatamise Juunioride Maailmameistrivõistlused, Palladium Cup jpt. Teaduslikuks huviks on ürituste tulemuslikkus ja eritüübilised mõjud ning spordi- ja liikumisharrastussektori majanduslikud ning sotsiaalsed mõjud. On olnud Eesti Üritusturundusagentuuride Liidu juhatuse liige ja Eesti Rula Liidu juhatuse esimees. Tegeleb aktiivselt laskesuusatamise harrastajana.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 

Joe Noormets

Spordisotsioloogia lektor

Joe Noormets on spordisotsioloogia lektor.  Õpetamistegevus hõlmab sotsiaalteaduslikke teemasid järgnevates bakalaureuse ja magistriõppe kursustes: spordisotsioloogia, vaba aja sotsioloogia, spordiajalugu, mängu teooriad, vaba aja ja rekreatsiooni teooriad, eetika kehalises kasvatuses ja spordis ning kvalitatiivsed uurimismeetodid.

Teaduslikuks huviks on sotsiaal-kultuurilised küsimused, mis seotud spordi, mängu ja inimkehaga. Põhifookus on suunatud inimese keha ja kehastuse sotsiaalsele, kultuurilisele ja ajaloolisele analüüsile. Käesoleval hetkel on uurimisteemaks heroilisuse kehastumine Homerose eeposes Ilias. Teadustöö võtmesõnad on keha, kehastumine, kehalise aktiivsuse konfiguratsioonid, liminaalsus.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 

Mart Reimann

Rekreatsioonikorralduse dotsent

Mart Reimann on rekreatsioonikorralduse dotsent, kes on Tallinna Ülikoolis töötanud juba üle 20 aasta. Oma bakalaureusehariduse on ta omandanud Tallinna Ülikoolis (TPÜ) geoökoloogias, pärast mida jäigi ta ka ülikooli kehakultuuri teaduskonda esialgu lektorina tööle. Magistri- ning doktorikraadid on Reimannil töö kõrvalt omandatud Tartu Ülikoolis, täpsemalt geograafias maastikuökoloogia alal. Doktoriõppes kirjutas Mart Reimann oma teesi teemal "Maastike rekreatiivsete väärtuste kujunemine ja hindamine". Seiklusspordis on tal kolledžidiplom USA Marylandi instituudist.

Lisaks ülikoolis töötamisele korraldab Reimann juba paarkümmend aastat üle maailma erinevates paikades seiklustuure, toimetab Eesti suurima meresüstamatkade korraldajana ning juhtis muuhulgas näiteks erivajadustega inimeste ellujäämisretki Kanal 2 tõsielusarjas “Piire ületades”, mis kuulus kümne populaarsema telesaate hulka. Oma suurimaks saavutuseks peab ta kõrgeimat kvalifikatsiooni veematkamises, kuid on juhtinud ka palju jalgratta-, jalgsi- ja suusamatku, ka kanuu-, süsta- ja suusamatku füüsilisi väljakutseid otsivatele seiklusjanustele matkalistele ning süvahuvidega loodus- ja kultuurituristidele.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Kuhu edasi?

Silmapaistvad vilistlased

Sandra Raju

Nike Training Club’i (NTC) Master Trainer ja üks maailma umbes 100-st nii kõrgel tasemel treenerist.

''Kõige ägedam osa minu õpingutest olid mu kursusekaaslased ning inimesed, kelle tänu kooliteele oma ellu leidsin. Kui satud ühte seltskonda enda sarnaste hulludega, siis on potentsiaal kasvada ja areneda nii professionaalselt kui eraeluliselt. Rekreatsioonikorralduse õpe oli kindlasti üheks minu karjääri käivitajaks.''

Taavi Puuorg

Vabaaja insener, üritusturundusagentuuri FRANK Eventsi asutaja

“Kui tunned, et tahad ellu viia midagi suurt ja võimsat ning Sul on olemas see säde, siis rekreatsiooni õppides teed oma elu väga põnevaks. Esmalt tundub pisut võõras õppida vabaaja korraldamist, kuid puu taga tuleb näha ka metsa. Alustasin bakalaureuseõppes, nüüd olen magistriõpet lõpetamas - rekreatsioonikorraldust õppides näed maailma hoopis teise (loe: peagi edukama inimese) pilgu läbi.”

Lauri Läänemets 

Eesti kodanikuaktivist, meesõiguslane ja poliitik.

„Kuigi rekreatsioonikorraldus on seotud inimese vaba aja sisustamisega, omandasin ülikoolis oskuseid mis vallavanema töös on määrava tähtsusega nagu näiteks protsesside juhtimine, konfliktide lahendamine, või oskus inimesi kaasata.“

Sten-Eric Uibo

Seiklussarja Xdream peakorraldaja

"Seiklusi ja sporti armastava inimesena oli rekreatsioonikorralduse eriala minu ainukene loogiline valik haridustee jätkamisel. Tänaseks olen 15 aastat valitud erialal tegutsenud ja minu töö on minu hobi."

Margus Jaago

Event Center OÜ partner/CEO

"10 aastat tagasi umbes samal ajal otsustasin (Kaarel Zilmeri ärgitusel), et lähen uuesti ülikooli. Suvel sai sisseastumiskatsed ja voorud kõik kenasti läbitud ja augusti lõpul sai minust Tallinna Ülikooli Rekreatsioonikorralduse tudeng. Ja üldse ei kahetse. Lisaks teadmiste kinnistamisele ja uutele tarkustele sai tuttavaks paljude suurepäraste inimestega kellega senimaani rõõm kohtuda ning kellest mõned inspireerivad oma olemisega nii mind kui paljusid teisi. Rekreatsioonieriala õppides hakkasin aru saama puhkuse ja puhkamise olulisusest kui seda sellel erialal töötades üldse ette tuleb."

Priit Raamat

Tiigevisioon projektijuht

"Õpingud andsid mulle (lisaks teoreetiliste ja praktiliste teadmiste) meeletult suure tutvusringkonnale,mis on tööalaselt aidanud väga palju! Aktiivsed inimesed on kõik ühte kokku kogunenud ning teevad sel hetkel ja ka hiljem suuri asju!"


Millistel erialadel võib tööd leida?

Rekreatsioonikorralduse sõnapilv

Rekreatsioonikorralduse õppekava lõpetanud üliõpilase tööpõld võib olla üsnagi lai. Ta võib end teostada nii üritusturundusagentuurides, kohalikus omavalitsuses spordi ja liikumise spetsialistina, seikluspargi või suusakeskuse instruktorina, spordi- ja tervisekeskuste töötajana, noorte keskustes tegevusjuhendajana, turismitalu eestvedajana, ja saaks hakkama ka omaenda ettevõtmise loomisega.

Edasiõppimisvõimalused

Õpingute jätkamisel on kõige erialalähedasemaks valikuks rekreatsioonijuhtimise õppekava magistriõppes. Lisaks on võimalik õpinguid jätkata paljudel osaliselt avatud õppekavadel ja kõikidel avatud magistri õppekavadele. Mitmeid edukaid näiteid on ärikorralduse erialal edasiõppijate hulgas.

Võta ühendust!

Õppekava kuraator: Reeda Tuula-Fjodorov
Õppenõustaja-spetsialist: Karin Esop

PostiaadressRäägu 49, 11311 Tallinn

Telefon(+372) 6391 750

Sarnased erialad

Kehakultuur, BA

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Kehakultuuri eriala annab laiapõhjalise maailmakäsitluse. Õpitakse inimest põhjalikult tundma nii tema ehituse kui ka talitluse iseärasustes. Õppekava läbimise järgselt on selged kõik peamised spordialad ning nende metoodilised üksikasjad. Ühtlasi omad oskust nõustada üksikisikut liikumisharrastuse soovi ja vajaduse korral ning viia läbi rühmatreeninguid erinevate kehaliste võimete arendamiseks.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
30 päevaõpe, 20 sessioonõpe
Päevaõpe
Sessioonõpe
Tasuta
Vaata eriala

Koreograafia

Balti filmi, meedia ja kunstide instituut

Koreograafia õppekava käsitleb erinevaid liikumise esteetikaid alates pärimusest kuni kaasaegse tantsuni. Õpingute käigus on võimalus välja arendada oma loominguline käekiri ja saada professionaalne ettevalmistus tantsija, koreograafi või tantsuõpetaja- ja juhendajana. Koostööd tehakse nii filmi-, muusika- kui ka kunstitudengitega.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
18
Päevaõpe
Tasuta
Vaata eriala

Rekreatsioonikorraldus, MA

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Rekreatsioonikorraldamis magistri õppekava teenib isikuteeninduse valdkonna huve ning on peamiselt keskendunud erialaste organisatsioonide juhtimise aspektidele, kus oluline koht on ka arendus- ja teadustegevusel.

Magistriõpe
Eesti keel
20
Sessioonõpe
Tasuta
Vaata eriala