Kehakultuuri õpetaja, MA
Kehakultuuri õpetajakoolitus annab suurepärase ettevalmistuse igas vanuses liikuja juhendamiseks ja paremale sportlikule tulemusele suunamiseks. Lõpetajad oskavad hinnata liikumisharrastaja võimekust ning lähtuda tema treenimisel individuaalsetest iseärasustest. Tänu pedagoogilistele oskustele tulevad meie lõpetajad toime väga erinevate õppurite juhendamisega. Nad on oma töös loovad ja isikupärased ning annavad head eeskuju oma jüngritele.
Keda ootame õppima?
Kehakultuuri õpetaja erialale ootame õppima tudengikandidaate, kellel on bakalaureusekraad kehakultuuri erialal või sellele vastav kvalifikatsioon. Õppima asujal peaks olema soov ja eeldused tööks kehalise kasvatuse/liikumisõpetuse õpetajana üldhariduskoolis, treenerina või spordikorraldajana.
2023/2024 õppeaastal rakendatakse õpinguid alustavatele õpetajaks õppijatele erialastipendium 400 eurot kuus. Stipendiumi saavad 60% kehakultuuri õpetaja magistriõppekaval õppijatest.
Stipendiumi saab taodelda kaks korda aastas 5 kuuks. Esimese semestri üliõpilaste paremusjärjestus moodustatakse vastuvõtu tulemuste alusel. Alates teisest semestrist moodustatakse paremusjärjestus õppekava täitmise mahu ja õpitulemustega seotud näitajate alusel.
Miks tulla meile õppima?
See on eneseteostus armastatud valdkonnas läbi jätkuvalt uuenevate teadmiste ja uute metoodikate sõbralikus ja arenevas keskkonnas. Meil on pikaajalised kogemused kehalise kasvatuse õpetajate, treenerite, spordi- ja aktiivse vaba aja korraldajate koolituse vallas. Õppejõududeks on oma eriala tippspetsialistid. Tallinna Ülikool pakub häid võimalusi oma keeletaseme tõstmiseks. Igal õppekaval on lisaks tasemest tulenevale keeleõppele võimalik valida ka inglise keeles õpitavaid aineid. Instituudi koostöö mitmete teiste spordiorganisatsioonidega nii Eestis kui välismaal avardab õppimisvõimalusi veelgi, lisaks teeme koostööd liikumistervise innovatsioniklastri tegevustes ning panustame nutika spetsialiseerumisega toodete ja teenuste arendamisse.
Eriala omandamist toetav õppekeskkond
Kehakultuuri eriala õpikeskkond on meeldiv, põnev ja väljakutseid pakkuv. Lisaboonusena kaasnevad sõbralikud ja toetavad eriala õppejõud. Õppetöö toimub ülikooli erinevates hoonetes, spordibaasides ja partnerkoolides. Õppurite kasutada on kaasaegse tehnoloogiaga sisustatud füsioloogia ja kinesioloogia laborid.
Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikooli peahoones uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja.
Õppekava ja -ained
Õppevormi kirjeldus
- Kestus: 2 aastat
- Õppevorm: sessioonõpe
Õppetöö sessioonõppes toimub kaks korda kuus, enamasti reedest pühapäevani ja viis korda aastas nädalaste õppesessioonidena. Lisaks on vaja sooritada 6 praktikapäeva koolides neljapäeviti või reedeti esimese õppeaasta mõlemal semestril.
Esimene sessioon on augusti viimasel nädalal. Palun tutvu ASIO-tunniplaaniga või tunniplaani infoga.
Peaerialad
Kehakultuuri õpetaja õppekava sisaldab kolme suuremat osa, milleks on pedagoogiline koolitus, erialaained ja koolipraktika. Õppekava täitmine lõpeb mahuka magistritöö koostamisega, mille eesmärgiks on arendada kriitilist ja analüütilist mõtlemist ning põhjendatud otsuste tegemist.
Pedagoogika moodul valmistab tudengi ette kooliõpetajatööks ja õpetab teda hakkama saama erinevate õpilastega varieeruvates tingimustes.
Erialaained võib jagada kaheks. Esimene osa täiendab õppuri didaktilisi oskusi kehalise kasvatuse õpetamisel ja teine osa annab lisateadmisi inimese keha toimimise ning treeninguga kaasnevate ohtude kohta. Valikainete puhul saab tudeng ise otsustada kas arendab lisaks veel oma treenerioskusi või täiendab ennast ürituste korraldamise alal.
Praktika
- Esimese õppeaasta praktika (ained Õpetajakoolituse praktika I ja II) toimuvad kuuel päeval semestri jooksul Tallinna Ülikooli praktikakoolides.
- Tegevõpetajad sooritavad esimese õppeaasta sügissemestri praktika samuti täismahus ning Tallinna Ülikooli praktikakoolides Tallinnas ja Harjumaal.
- Enne praktikale minekut on vajalik tervisetõend.
- Üldinfo õpetajakoolituse praktika kohta.
Olulised erialaained
- Liikumisõpetuse didaktika - on nii öelda A & O õppeaine, selleks, et saada kehalise kasvatuse / liikumisõpetuse õpetajaks. Selle läbimine annab palju ideid, oskusi ja teadmisi tulevases õpetajatöös hakkama saamiseks.
- Spordibioloogia - vaatleb inimorganismi kui arendatavat substraati. See aine käsitleb organismi võimekuse võimalusi ja analüüsib selle suunamist läbi treeningprotsessi.
- Sportliku treeningu õpetus - käsitleb kõike, mis on treeninguga seotud, nagu koormused, väsimus ja taastumine. Koos õppejuga võetakse läbi kehalise võimekuse erinevad aspektid ning sportlase taktikaline ja tehniline ettevalmistus. Lisaks eelnevale õpetatakse siin ka treeningefekti testima ja analüüsima.
- Spordivigastuste rehabilitatsiooni alused - annab ülevaate vigastuste tekkimise põhjustest ja nende ennetamise võimalustest. Aga kui vigastus on juba juhtunud, siis siinne õpetus aitab neile oskuslikult läheneda ning teeb selgeks erinevate taastusrežiimide iseärasused ja võimalused.
Vastuvõtutingimused
Sisseastumiseksam koosneb kolmest osast:
1. akadeemiline test - 30%
2. motivatsioonitest - 30%
3. õpetamise ülesanne - 40%
Akadeemiline test hindab funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilis-loogilist ja ruumilist mõtlemist, eesti ja inglise keele oskust.
Motivatsioonitest hindab ettevõetud tegevuste lõpuleviimise järjekindlust.
Õpetamise ülesande sooritamise käigus hinnatakse õppimise juhtimist, „õpilase“ arengu toetamist ja sotsiaalseid oskusi ning omadusi.
Akadeemiline test, motivatsioonitest ja õpetamise ülesanne kokku annavad 100% vastuvõtueksamist. Akadeemilisel testil läheb arvesse õigete vastuste osakaal maksimumpunktidest. Motivatsiooni testil on samuti oma punktiskoor, mille osakaal läheb lõpptulemuse arvestusse. Õpetamise ülesandel annab iga eksamikomisjoni liige iga alaosakohta hinnangu 10-palli skaalal. Need liidetakse kokku ja summa moodustab osakaalu lõppeksami tulemusest.
Õppejõud
Indrek Rannama
Spordipedagoogika teadur
Indrek Rannama on nii teadur kui ka õppejõud. Tal on head teadmised ning kompetents treeneritöö valdkonnas ja ta on suurepärane kinesioloog ning biomehaanik . Tema juhatab meie Kinesioloogia uuringute keskust ning õpetab üliõpilastele sportlaste treenimise ja testimisega kaasnevaid nüansse.
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Kirsti Pedak
Erikehakultuuri lektor
Kirsti Pedaku lemmikuks on füsioteraapia ning kogu tema poolt õpetatav temaatika on seotud inimese tugi-liikumiselundkonna arendamise ja töökorras hoidmisega. Kirsti on nii teoreetik kui ka praktik. Õppejõuna on ta alati naerusuine, energiline ja asjatundlik.
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Eneli Põld-Mändlo
Liikumisõpetuse didaktika lektor
Eneli Põld on suurte kogemustega kehalise kasvatuse õpetaja. Oskab hästi keskenduda eesmärgile ja tegutseda lähtuvalt ülesannetest. Õpilaste õpetamisel ja kehalises kasvatuses peab ta oluliseks ülesande tähtsuse välja toomist ja selle kasu põhjendamist. Ta suunab õpilasi paremale eneseväljendusele nii sõnas kui kirjas. Eneli peamisteks õppeaineteks on Kehalise kasvatuse didaktika ning pedagoogiline Praktika.
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Kersti Sirel
Korvpalli didaktika lektor
Kersti Sirel on staažikas korvpalli õppejõud. Tema käe all on TLÜ esindusnaiskond toonud koju mitmed meistritiitlid. Kersti toetab õpetajakoolitust ja õpetajaks õppivate tudengite loovust. Ta ütleb, et: „Õpetaja peab õpilastega suhestuma. Ta peab õpilast toetama, kiitma, laitma ja õpetama."
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Kuhu edasi?
Silmapaistvad vilistlased
Kuidas sünnivad tippsportlased?
Mis materjalist on nad tehtud? Seda teavad meie vilistlased Mart Markus ja Juhan Salm - Mart koolitab järelkasvu kiiruisutajatele ning Juhan vormib uusi tulevasi tippvehklejaid. Vaata ERRist Töörööbikust meie kahe vilistlase tegemisi.
Madis Kallas
Kehakultuur BA 2004. Kurssaare linnapea, endine mitmevõistleja ja poliitik.
Kehakultuuri erialal omandasin lisaks erialastele teadmistele spordijuhi, õpetaja ja treeneri tööks, ka väga palju oskusi keerulistes situatsioonides läbilöömiseks oma praeguses ametis Kuressaare linnapeana.
Kehakultuuri teaduskonnas omandasin, lisaks erialastele headele teadmistele, mõneti ootamatult väga palju juhtimisalaseid oskusi ja organiseerimisvõimet ning linnapea ametis on omandatud oskustest ja teadmistest olnud väga palju kasu keerulistes situatsioonides, suurtes reformides, inimeste juhtimises ja pingelistes olukordades.
Rain Rosin
Kehakultuuri õpetaja BA 2000. EfTEN Capital haldusjuht.
Kus iganes spordikaugele erialale elutee Teid viib, aitab pedagoogiline haridus end mentorina teisi juhendades ja juhtides kindlana tunda ning annab esinemisjulguse. Süvateadmised tervisest on päästnud pingelistel perioodidel nii enda, oma pere, kui kolleegid sõna otseses mõttes haiglaravist. Lisaboonusena jääb sportimisharjumus, mis säilitab alati kaubandusliku välimuse.
Kristjan Port – spordipedagoog, spordibioloogia dotsent, SA Eesti Antidopingu nõukogu liige.
Mait Tõitoja – Keila Kooli direktor.
Veiko Rohunurm – Tallinna Südalinna Kooli direktor.
Indrek Rannama – TLÜ spordipedagoogika teadur ja jalgrattatreener.
Kirsti Pedak – TLÜ erikehakultuuri lektor ja füsioterapeut.
Millistel erialadel võib tööd leida?
Kehakultuuri õpetajakoolitus annab suurepärase ettevalmistuse igas vanuses liikuja juhendamiseks ja paremale sportlikule tulemusele suunamiseks. Lõpetajad oskavad hinnata liikumisharrastaja võimekust ning lähtuda tema treenimisel individuaalsetest iseärasustest. Tänu pedagoogilistele oskustele tulevad meie lõpetajad toime väga erinevate õppurite juhendamisega. Nad on oma töös loovad ja isikupärased ning annavad head eeskuju oma jüngritele.
Kehakultuuri õpetajakoolituse lõpetajad töötavad väge varieeruvatel ametikohtadel.
- kehalise kasvatuse õpetaja
- liikumisõpetaja
- direktor
- füsioterapeut
- teadur
- dotsent
- lektor
- jm.
Edasiõppimisvõimalused
Õpetajakoolituse lõpetanuid ootab koolides avar tööpõld alati lugupeetud ja armastatud õpetajana. Kehakultuuri magistrid leiavad tööd ka treenerina ning spordiürituste korraldajatena. Teadustöös edukamatel on võimalus jätkata õpinguid ka doktoriõppes.
Miks loodus- ja terviseteaduste instituut?
Iga-aastased uuringud alates 2005
Jalgpallurite kompleksuuring, mille alusel optimeeritakse treeningprotsessi. Uuringu käigus mõõdetakse antropomeetrilised näitajad (kaal, pikkus, rasvaprotsent); hinnatakse vererõhku; tehakse põhjalik südame uuring (EKG, ehhokardiograafia, südametsükli faasanalüüs); sellele järgneb kesknärvisüsteemi uuring, kus mõõdetakse tavalist rekreatsiooni aega ja liikumiskiiruse taju. Seejuures vaadatakse kuidas need näitajad muutuvad väsimus foonil (mõõtmised toimuvad rahuolekus ja peale max O2 tabimise testi). Veel tehakse rahuolekus perimeetria ning siis tuleb koormustest (O2max, anaeroobne lävi jne nagu tavaliselt). Kõikide andmete põhjal koostatakse iga sportlase individuaalkaart ja vajalikud soovitused.
Varasemad märkimisväärsed uuringud
- Indrek Rannama. Eesti U18 ja U23 koondise jalgratturite funktsionaalse ja erialase võimekuse hindamine ning treeningprotsessi juhtimine 2016 aasta hooajaks valmistumisel
- Vladimir Kunitsõn. Eesti tippujujate tehnika täiustamise projekt. 2015-2016.
- Stamm, Raini; Stamm, Meelis; Joao, Paolo Vicente. 5SD body build classification of 13-15-year-old male volleyballers for comparative assessment of their spiking performance during the Estonian championships in 2014.
- Kaivo Thomson. New approaches in physical education for teaching motor skills in ballgames: how to take into consideration the cognitive style of the pupils. 2009.
Silmapaistvad tudengitööd
- Rauno Neuhaus. Juhendaja: teadur Indrek Rannama. Seosed jalgratturi lokaalse lihasjõu, istes-sprindi pedaalimistehnika ning maksimaalse lühiajalise võimsuse vahel. 2016.
- Mart Markus. Juhendaja: teadur Indrek Rannama. Kiiruisutamise erialase tegevuse ja spetsiaalsete imitatsiooniharjutuste lihasaktiivsuse võrdlev analüüs. 2014.
- Allar-Raul Antson. Juhendaja: lektor/teadur Boriss Bazanov. Noorkorvpallurite võistkonna funktsionaalse aktiivsuse näitajate seostest ründemängu efektiivsuse ja intensiivsusega. 2015.
- Marko Vantsi. Juhendaja: dotsent Raini Stamm. Pallingu ja pallingu vastuvõtu soorituste võrdlev analüüs 2015 aasta Euroopa võrkpalli meistrivõistluste B alagrupis meestele. 2016 vaata magistritööd.
- Kelli Vechterstein. Juhendaja: lektor Kirsti Pedak. Funktsionaalse häälehäirega inimeste antropomeetriliste näitajate, kehalise aktiivsuse ja kopsufunktsiooni profiil. 2015.
Huvitavamad artiklid viimastelt aastatelt
- Thomson, Kaivo; Watt, Anthony; Liukkonen, Jarmo (2014). Developmental and cultural aspects of field-dependence in 11 and 12 years old Estonian and Finnish students. Trames : Journal of the Humanities and Social Sciences, 18 (1), 89−101.
- Rannama, Indrek; Port, Kristjan, Bazanov, Boris; Pedak, Kirsti (2015). Sprint cycling performance and asymmetry. Journal of Human Sport and Exercise, 10 (1), S247−S258.
- Bazanov, Boris; Rannama, Indrek (2015). Analysis of the offensive teamwork intensity in elite female basketball. Journal of Human Sport and Exercise, 10 (1), 47−51.
- Misjuk Mikola; Hurt Norbert; Rannama Indrek (2015). Soccer players training load during Estonian Premium League matches: comparison of high and low ranking teams. Journal of Human Sport and Exercise, 10 (1), 521−525.
- Stamm, Raini; Stamm, Meelis; Torilo, Doris; Thomson, Kaivo; Jairus, Alexander. (2016). Comparative analysis of the elements of attack and defence in men´s and women´s games in the Estonian volleyball highest league. In: Papers on Anthropology (37−54). Tartu University Press.
Ühe minuti loengud
- 1 Minuti Loeng - Kes on homo computerus? (Kristi Pedak)
- 1 Minuti Loeng - Kuidas jalgrattaga õigesti sõita? (Indrek Rannama)
- 1 Minuti Loeng - Kuidas targalt sportida? (Kristjan Port)
- 1 Minuti Loeng - Viie grammi lubadus (Kristjan Port)
- 1 Minuti Loeng - Kuidas vältida ülesöömist? (Saima Kuu)
- 1 Minuti Loeng - Maga rohkem, elad kauem (Kristjan Port)
Instituudi õppetööväline akadeemiline elu
Tudengite õppetöövälist akadeemilist elu kujundavad enamasti TLÜ üliõpilasesindus ja LTI üliõpilasnõukogu. Väljaspool õppetööd on sagedasemateks ajaveetmise võimalusteks osalemine Ülikooli esindusrühmades, mis tegelevad peamiselt spordi (esindusvõistkonnad), tantsu ja lauluga.
Kehakultuuri eriala tudengid võtavad traditsiooniliselt osa nii Üliõpilaste suvemängudest kui ka Üliõpilaste talimängudest. Omal initsiatiivil kopereeruvad kehakultuuri tudengid rekreatsioonikorralduse eriala tudengitega erinevate ürituste, mis on eelkõige seotud aktiivse vaba aja veetmisega, organiseerimisel, korraldamisel ja läbiviimisel.
Võta ühendust!
Sarnased erialad
Rekreatsioonikorraldus, BA
Loodus- ja terviseteaduste instituut
Sulle sobiks hästi rekreatsioonikorralduse eriala kui tunned huvi inimese ja tema tervisliku eluviisi ja seda toetavate vaba aja korralduslike protsesside vastu. Kui tunned end hästi eritüübiliste sündmuste (kultuur, sport, tervis) organiseerimise erinevates rollides (vabatahtlikust tööst vastutava rollini) või soovid arendada endas teadmisi ja oskust suunata ja juhendada inimesi erinevate liikumisvormide juurde või huvitud looduses olemise ja liikumise võimaluste vastu, siis rekreatsioonikorralduse eriala õppekava pakub sulle põhjalikud teadmised ja oskused, et tegusasse tööellu astuda. Selle eriala üheks oluliseks ülesandeks on toetada, suunata ja aidata inimesi mõtestatud vaba aja veetmisel, ning aidata mõista vaba aja ja rekreatsioonikorralduse vajadust ja võimalusi.
Koreograafia
Balti filmi, meedia ja kunstide instituut
Koreograafia õppekava käsitleb erinevaid liikumise esteetikaid alates pärimusest kuni kaasaegse tantsuni. Õpingute käigus on võimalus välja arendada oma loominguline käekiri ja saada professionaalne ettevalmistus tantsija, koreograafi või tantsuõpetaja- ja juhendajana. Koostööd tehakse nii filmi-, muusika- kui ka kunstitudengitega.
Kehakultuur, BA
Loodus- ja terviseteaduste instituut
Kehakultuuri eriala annab laiapõhjalise maailmakäsitluse. Õpitakse inimest põhjalikult tundma nii tema ehituse kui ka talitluse iseärasustes. Õppekava läbimise järgselt on selged kõik peamised spordialad ning nende metoodilised üksikasjad. Ühtlasi omad oskust nõustada üksikisikut liikumisharrastuse soovi ja vajaduse korral ning viia läbi rühmatreeninguid erinevate kehaliste võimete arendamiseks.