kehakultuur

Kehakultuuri õpetaja, MA

Kehakultuuri õpetajakoolitus annab suurepärase ettevalmistuse igas vanuses liikuja juhendamiseks ja paremale sportlikule tulemusele suunamiseks. Lõpetajad oskavad hinnata liikumisharrastaja võimekust ning lähtuda tema treenimisel individuaalsetest iseärasustest. Tänu pedagoogilistele oskustele tulevad meie lõpetajad toime väga erinevate õppurite juhendamisega. Nad on oma töös loovad ja isikupärased ning annavad head eeskuju oma jüngritele.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 22

Õppevorm Sessioonõpe

Maksumus semestris Tasuta

 

Keda ootame õppima?

Kehakultuuri õpetaja erialale ootame õppima tudengikandidaate, kellel on bakalaureusekraad kehakultuuri või spordi erialal. Õppima asujal peaks olema soov ja eeldused tööks kehalise kasvatuse/liikumisõpetuse õpetajana üldhariduskoolis, treenerina või spordikorraldajana.

 

2023/2024 õppeaastal rakendatakse õpinguid alustavatele õpetajaks õppijatele erialastipendium 400 eurot kuus. Stipendiumi saavad 60% kehakultuuri õpetaja magistriõppekaval õppijatest.

Stipendiumi saab taodelda kaks korda aastas 5 kuuks. Esimese semestri üliõpilaste paremusjärjestus moodustatakse vastuvõtu tulemuste alusel. Alates teisest semestrist moodustatakse paremusjärjestus õppekava täitmise mahu ja õpitulemustega seotud näitajate alusel.  

Miks tulla meile õppima?

See on eneseteostus armastatud valdkonnas läbi jätkuvalt uuenevate teadmiste ja uute metoodikate sõbralikus ja arenevas keskkonnas. Meil on pikaajalised kogemused kehalise kasvatuse õpetajate, treenerite, spordi- ja aktiivse vaba aja korraldajate koolituse vallas. Õppejõududeks on oma eriala tippspetsialistid. Tallinna Ülikool pakub häid võimalusi oma keeletaseme tõstmiseks. Igal õppekaval on lisaks tasemest tulenevale keeleõppele võimalik valida ka inglise keeles õpitavaid aineid. Instituudi koostöö mitmete teiste spordiorganisatsioonidega nii Eestis kui välismaal avardab õppimisvõimalusi veelgi, lisaks teeme koostööd liikumistervise innovatsioniklastri tegevustes ning panustame nutika spetsialiseerumisega toodete ja teenuste arendamisse. 

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Kehakultuuri eriala õpikeskkond on meeldiv, põnev ja väljakutseid pakkuv. Lisaboonusena kaasnevad sõbralikud ja toetavad eriala õppejõud. Õppetöö toimub ülikooli erinevates hoonetes, spordibaasides ja partnerkoolides. Õppurite kasutada on kaasaegse tehnoloogiaga sisustatud füsioloogia ja kinesioloogia laborid.

spordilabor

Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikooli peahoones uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. 

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat
  • Õppevorm: sessioonõpe

Õppetöö sessioonõppes toimub kaks korda kuus, enamasti reedest pühapäevani ja viis korda aastas nädalaste õppesessioonidena. Lisaks on vaja sooritada 6 praktikapäeva koolides neljapäeviti või reedeti esimese õppeaasta mõlemal semestril.

Esimene sessioon on augusti viimasel nädalal. Palun tutvu ASIO-tunniplaaniga või tunniplaani infoga.

Peaerialad

Kehakultuuri õpetaja õppekava sisaldab kolme suuremat osa, milleks on pedagoogiline koolitus, erialaained ja koolipraktika. Õppekava täitmine lõpeb mahuka magistritöö koostamisega, mille eesmärgiks on arendada kriitilist ja analüütilist mõtlemist ning põhjendatud otsuste tegemist.

Pedagoogika moodul valmistab tudengi ette kooliõpetajatööks ja õpetab teda hakkama saama erinevate õpilastega varieeruvates tingimustes.

Erialaained võib jagada kaheks. Esimene osa täiendab õppuri didaktilisi oskusi kehalise kasvatuse õpetamisel ja teine osa annab lisateadmisi inimese keha toimimise ning treeninguga kaasnevate ohtude kohta. Valikainete puhul saab tudeng ise otsustada kas arendab lisaks veel oma treenerioskusi või täiendab ennast ürituste korraldamise alal.

Praktika

Olulised erialaained

  • Liikumisõpetuse didaktika - on nii öelda A & O õppeaine, selleks, et saada kehalise kasvatuse / liikumisõpetuse õpetajaks. Selle läbimine annab palju ideid, oskusi ja teadmisi tulevases õpetajatöös hakkama saamiseks.
  • Spordibioloogia - vaatleb inimorganismi kui arendatavat substraati. See aine käsitleb organismi võimekuse võimalusi ja analüüsib selle suunamist läbi treeningprotsessi.
  • Sportliku treeningu õpetus - käsitleb kõike, mis on treeninguga seotud, nagu koormused, väsimus ja taastumine. Koos õppejuga võetakse läbi kehalise võimekuse erinevad aspektid ning sportlase taktikaline ja tehniline ettevalmistus. Lisaks eelnevale õpetatakse siin ka treeningefekti testima ja analüüsima.
  • Spordivigastuste rehabilitatsiooni alused - annab ülevaate vigastuste tekkimise põhjustest ja nende ennetamise võimalustest. Aga kui vigastus on juba juhtunud, siis siinne õpetus aitab neile oskuslikult läheneda ning teeb selgeks erinevate taastusrežiimide iseärasused ja võimalused.

Tutvu õppekavaga

Vastuvõtutingimused

Sisseastumiseksam koosneb kolmest osast:

1.        akadeemiline test - 30% 
2.        motivatsioonitest - 30%
3.        õpetamise ülesanne - 40% 

Akadeemiline test hindab funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilis-loogilist ja ruumilist mõtlemist, eesti ja inglise keele oskust.

Motivatsioonitest hindab ettevõetud tegevuste lõpuleviimise järjekindlust. 

Õpetamise ülesande sooritamise käigus hinnatakse õppimise juhtimist, „õpilase“ arengu toetamist ja sotsiaalseid oskusi ning omadusi.

Akadeemiline test, motivatsioonitest ja õpetamise ülesanne kokku annavad 100% vastuvõtueksamist. Akadeemilisel testil läheb arvesse õigete vastuste osakaal maksimumpunktidest. Motivatsiooni testil on samuti oma punktiskoor, mille osakaal läheb lõpptulemuse arvestusse. Õpetamise ülesandel annab iga eksamikomisjoni liige iga alaosakohta hinnangu 10-palli skaalal. Need liidetakse kokku ja summa moodustab osakaalu lõppeksami tulemusest.

 

Õppejõud

 

Indrek Rannama

Spordibioloogia dotsent

Indrek Rannama on nii teadur kui ka õppejõud. Tal on head teadmised ning kompetents treeneritöö valdkonnas ja ta on suurepärane kinesioloog ning biomehaanik . Tema juhatab meie Kinesioloogia uuringute keskust ning õpetab üliõpilastele sportlaste treenimise ja testimisega kaasnevaid nüansse.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Kirsti Pedak

Liikumisteaduste lektor

Kirsti Pedaku lemmikuks on füsioteraapia ning kogu tema poolt õpetatav temaatika on seotud inimese tugi-liikumiselundkonna arendamise ja töökorras hoidmisega. Kirsti on nii teoreetik kui ka praktik. Õppejõuna on ta alati naerusuine, energiline ja asjatundlik.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Eneli Põld-Mändlo

Liikumisõpetuse didaktika lektor

Eneli Põld on suurte kogemustega kehalise kasvatuse õpetaja. Oskab hästi keskenduda eesmärgile ja tegutseda lähtuvalt ülesannetest. Õpilaste õpetamisel ja kehalises kasvatuses peab ta oluliseks ülesande tähtsuse välja toomist ja selle kasu põhjendamist. Ta suunab õpilasi paremale eneseväljendusele nii sõnas kui kirjas. Eneli peamisteks õppeaineteks on Kehalise kasvatuse didaktika ning pedagoogiline Praktika.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Kersti Sirel

Korvpalli didaktika teenekas lektor

Kersti Sirel on staažikas korvpalli õppejõud. Tema käe all on TLÜ esindusnaiskond toonud koju mitmed meistritiitlid. Kersti toetab õpetajakoolitust ja õpetajaks õppivate tudengite loovust. Ta ütleb, et: „Õpetaja peab õpilastega suhestuma. Ta peab õpilast toetama, kiitma, laitma ja õpetama."

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Kuhu edasi?

Silmapaistvad vilistlased

Kuidas sünnivad tippsportlased?

Mis materjalist on nad tehtud? Seda teavad meie vilistlased Mart Markus ja Juhan Salm - Mart koolitab järelkasvu kiiruisutajatele ning Juhan vormib uusi tulevasi tippvehklejaid. Vaata ERRist Töörööbikust meie kahe vilistlase tegemisi.


Madis Kallas

Kehakultuur BA 2004. Kurssaare linnapea, endine mitmevõistleja ja poliitik.

Kehakultuuri erialal omandasin lisaks erialastele teadmistele spordijuhi, õpetaja ja treeneri tööks, ka väga palju oskusi keerulistes situatsioonides läbilöömiseks oma praeguses ametis Kuressaare linnapeana.

Kehakultuuri teaduskonnas omandasin, lisaks erialastele headele teadmistele, mõneti ootamatult väga palju juhtimisalaseid oskusi ja organiseerimisvõimet ning linnapea ametis on omandatud oskustest ja teadmistest olnud väga palju kasu keerulistes situatsioonides, suurtes reformides, inimeste juhtimises ja pingelistes olukordades.


Rain Rosin

Kehakultuuri õpetaja BA 2000. EfTEN Capital haldusjuht.

Kus iganes spordikaugele erialale elutee Teid viib, aitab pedagoogiline haridus end mentorina teisi juhendades ja juhtides kindlana tunda ning annab esinemisjulguse. Süvateadmised tervisest on päästnud pingelistel perioodidel nii enda, oma pere, kui kolleegid sõna otseses mõttes haiglaravist. Lisaboonusena jääb sportimisharjumus, mis säilitab alati kaubandusliku välimuse.

 

Kristjan Port – spordipedagoog, spordibioloogia dotsent, SA Eesti Antidopingu nõukogu liige.

Mait Tõitoja – Keila Kooli direktor.

Veiko Rohunurm – Tallinna Südalinna Kooli direktor.

Indrek Rannama – TLÜ spordipedagoogika teadur ja jalgrattatreener.

Kirsti Pedak – TLÜ erikehakultuuri lektor ja füsioterapeut. 

Millistel erialadel võib tööd leida?

Kehakultuuri õpetajakoolitus annab suurepärase ettevalmistuse igas vanuses liikuja juhendamiseks ja paremale sportlikule tulemusele suunamiseks. Lõpetajad oskavad hinnata liikumisharrastaja võimekust ning lähtuda tema treenimisel individuaalsetest iseärasustest. Tänu pedagoogilistele oskustele tulevad meie lõpetajad toime väga erinevate õppurite juhendamisega. Nad on oma töös loovad ja isikupärased ning annavad head eeskuju oma jüngritele.

Kehakultuuri õpetajakoolituse lõpetajad töötavad väga varieeruvatel ametikohtadel.

  • kehalise kasvatuse õpetaja
  • liikumisõpetaja
  • direktor
  • treener
  • teadur
  • dotsent
  • lektor
  • jm.

Edasiõppimisvõimalused

Õpetajakoolituse lõpetanuid ootab koolides avar tööpõld alati lugupeetud ja armastatud õpetajana. Kehakultuuri magistrid leiavad tööd ka treenerina ning spordiürituste korraldajatena. Teadustöös edukamatel on võimalus jätkata õpinguid ka doktoriõppes.

Uuringud ja materjalid

Viimaste aastate märkimisväärsed uuringud

  • "Tallinna Spordikooli noorsportlaste tugilihaskonna seisundi ja kehalise võimekuse testimine." Vastutav uurija: Boriss Bazanov.
  • GoGreenRoutes projekti raames uuring „Õues toimuva kehalise tegevuse kasulikkus tervisele“. Sügis 2023. Vastutav uurija: Triin Rääsk.
  • „Eesti koolinoorte kehalise võimekuse testimise ja liikumisaktiivsuse ning seda mõjutavate tegurite uuring, 2021“. Vastutav uurija: Saima Kuu
  • "Kaasaegsete tehnoloogiliste vahendite valideerimine ja rakendamine Eesti koondise tasemel jalgratturite treeningprotsessi juhtimiseks ja individualiseerimiseks." Vastutav uurija: Indrek Rannama
  • "Eesti jalgrattakoondiste sportlaste funktsionaalse ja erialase võimekuse hindamine ja jälgimine Tokyo olümpiamängudele kvalifitseerumise ja tiitlivõistlusteks ettevalmistuse perioodil". Vastutav uurija: Indrek Rannama
  • "Noorvõrkpallurite kehaehituse ja kehaliste võimete hindamine eesmärgiga selgitada välja perspektiivikamad noorvõrkpallurid Eestis." Vastutav uurija: Raini Stamm
  • "Jalgpallurite kehalise töövõime testimine". Vastutav uurija: Mikola Misjuk
     

Silmapaistvad tudengitööd

  • Liina Luik. Juhendaja: Katrin Poom-Valickis. Aktiivsus- ja tähelepanuraskustega õpilaste toetamine liikumisõpetuse tunnis. 2024
  • Tiina Veider. Juhendajad: Anna-Liisa Jõgi ja Boriss Bazanov, Kaasav kehaline kasvatus põhikoolis - õpetajate tajutud tugi, enesetõhusus ja hoiakud. 2023
  • Reena Pärnat. Juhendaja: Indrek Rannama. Kehaasendi stabiilsus sportvibulaskmises ning selle seos sportlase väsimuse ja treeningkogemustega. 2023
  • Rebecca Lamberg. Juhendaja: Joe Noormets. Lood kehalisest kasvatusest: tunni sotsiaalne keskkond õpilaste mina-käsitluse ja liikumismotivatsiooni kujundajana. 2023
  • Mark Kristjan Pitk. Juhendaja: Raini Stamm. Eesti koondise võrkpallurite pallingute analüüs 2021. aasta Euroopa MV finaalturniiril ning pallingute võrdlus 2019. aasta Euroopa MV finaalturniiriga. 2022
  • Berit Betten Gulfia Naarits. Juhendaja: Joe Noormets. III kooliastme õpilaste ja kehalise kasvatuse õpetajate väärtussüsteem kehalise kasvatuse ja spordi kontekstis. 2021
  • Olga Peerandi. Juhendaja: Boriss Bazanov, Dünaamilise tasakaalu näitajate analüüs erinevate spordialadega tegelevate noorsportlase seas. 2020
  • Mariliis Ojaperv. Juhendaja: Eneli Põld-Mändlo. Kehalist aktiivsust ja energiakulu mõjutavad faktorid kehalise kasvatuse tunnis erineva üldise füüsilise vastupidavusega 3.-7. klassi õpilastel. 2018

Huvitavamad artiklid viimastelt aastatelt

  • Bazanov, Boris; Pedak, Kirsti; Rannama, Indrek (2019). Relationship between musculoskeletal state and vertical jump ability of young basketball players. Journal of Human Sport and Exercise, 14 (Proc4, 33), 724−731.
  • Stamm, R., Rogenbaum, L., & Stamm, M. (2020). Life quality of injured defence forces veterans who play sitting volleyball. Papers on Anthropology, 29(1), 73-85.
  • Misjuk, M., & Rannama, I. (2022). The effect of muscular strength and strength asymmetry on jumping height in soccer players. Isokinetics and Exercise Science, 30(1), 53-60.
  • Reinpõld, K., & Rannama, I. (2023). Oxygen Uptake and Bilaterally Measured Vastus Lateralis Muscle Oxygen Desaturation Kinetics in Well-Trained Endurance Cyclists. Journal of Functional Morphology and Kinesiology 8(2), 64.
  • Rannama, I., Zusa, A., & Latash, M. L. (2023). Unintentional force drifts in the lower extremities. 241(5), 1309-1318.
  • Reinpõld, K., Rannama, I., & Port, K. (2024). Agreement between Ventilatory Thresholds and Bilaterally Measured Vastus Lateralis Muscle Oxygen Saturation Breakpoints in Trained Cyclists: Effects of Age and Performance. Sports 12(2), 40.

Raamat õpetajatele

  •  Raini Stamm. 100 mängu ja testid võrkpallitreeneritele ja liikumise õpetajatele.  2020.

Ühe minuti loengud

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Tudengite õppetöövälist akadeemilist elu kujundavad enamasti TLÜ üliõpilasesindus ja LTI üliõpilasnõukogu. Väljaspool õppetööd on sagedasemateks ajaveetmise võimalusteks osalemine Ülikooli esindusrühmades, mis tegelevad peamiselt spordi (esindusvõistkonnad), tantsu ja lauluga.

Kehakultuuri eriala tudengid võtavad traditsiooniliselt osa nii Üliõpilaste suvemängudest kui ka Üliõpilaste talimängudest. Omal initsiatiivil kopereeruvad kehakultuuri tudengid rekreatsioonikorralduse eriala tudengitega erinevate ürituste, mis on eelkõige seotud aktiivse vaba aja veetmisega, organiseerimisel, korraldamisel ja läbiviimisel. 

Võta ühendust!

õppekava Kuraator: saima Kuu

 

PostiaadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 6409 393

Sarnased erialad

Rekreatsioonikorraldus, BA

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Sulle sobiks hästi rekreatsioonikorralduse eriala kui tunned huvi inimese ja tema tervisliku eluviisi ja seda toetavate vaba aja korralduslike protsesside vastu. Kui tunned end hästi eritüübiliste sündmuste (kultuur, sport, tervis) organiseerimise erinevates rollides (vabatahtlikust tööst vastutava rollini) või soovid arendada endas teadmisi ja oskust suunata ja juhendada inimesi erinevate liikumisvormide juurde või huvitud looduses olemise ja liikumise võimaluste vastu, siis rekreatsioonikorralduse eriala õppekava pakub sulle põhjalikud teadmised ja oskused, et tegusasse tööellu astuda. Selle eriala üheks oluliseks ülesandeks on toetada, suunata ja aidata inimesi mõtestatud vaba aja veetmisel, ning aidata mõista vaba aja ja rekreatsioonikorralduse vajadust ja võimalusi.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
20
Päevaõpe
Tasuta
Vaata eriala

Koreograafia

Balti filmi, meedia ja kunstide instituut

Koreograafia õppekava käsitleb erinevaid liikumise esteetikaid alates pärimusest kuni kaasaegse tantsuni. Õpingute käigus on võimalus välja arendada oma loominguline käekiri ja saada professionaalne ettevalmistus tantsija, koreograafi või tantsuõpetaja- ja juhendajana. Koostööd tehakse nii filmi-, muusika- kui ka kunstitudengitega.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
18
Päevaõpe
Tasuta
Vaata eriala

Kehakultuur, BA

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Kehakultuuri eriala annab laiapõhjalise maailmakäsitluse. Õpitakse inimest põhjalikult tundma nii tema ehituse kui ka talitluse iseärasustes. Õppekava läbimise järgselt on selged kõik peamised spordialad ning nende metoodilised üksikasjad. Ühtlasi omad oskust nõustada üksikisikut liikumisharrastuse soovi ja vajaduse korral ning viia läbi rühmatreeninguid erinevate kehaliste võimete arendamiseks.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
30 päevaõpe, 20 sessioonõpe
Päevaõpe
Sessioonõpe
Päevaõpe: täiskoormus (3 a); Sessioonõpe: osakoormus (4,5 a)
Päevaõpe: tasuta; Sessioonõpe: tasuline (ainepunktitasu, juhendamistasu ning lõputöö tasu)
Vaata eriala