Kehakultuur

Kehakultuur, BA

Kehakultuuri eriala annab laiapõhjalise maailmakäsitluse. Õpitakse inimest põhjalikult tundma nii tema ehituse kui ka talitluse iseärasustes. Õppekava läbimise järgselt on selged kõik peamised spordialad ning nende metoodilised üksikasjad. Ühtlasi omad oskust nõustada üksikisikut liikumisharrastuse soovi ja vajaduse korral ning viia läbi rühmatreeninguid erinevate kehaliste võimete arendamiseks.

Õppetase Bakalaureuseõpe

Õppe kestus 3 aastat - päevaõpe; 4,5 aastat - sessioonõpe

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 30 päevaõpe, 20 sessioonõpe

Õppevorm Päevaõpe Sessioonõpe

Õppekoormus Päevaõpe: täiskoormus (3 a); Sessioonõpe: osakoormus (4,5 a)

Maksumus semestris Päevaõpe: tasuta; Sessioonõpe: tasuline (ainepunktitasu, juhendamistasu ning lõputöö tasu)

Võta ühendust

Kui sul on tekkinud küsimusi sisseastumise kohta või soovid teada rohkem ülikoolis õppimisest, siis võta ühendust meie vastuvõtuspetsialistiga või esita küsimus siin lehe vormi kaudu.

 

 

Tallinna Ülikooli vastuvõtt:

Telefon: 6409 135
E-post: vastuvott@tlu.ee

Esita küsimus siin:

 

Selleks, et Su küsimusele vastata töötleb Tallinna Ülikooli (vastutav töötleja, pr@tlu.ee) järgmisi isikuandmeid:

Võta meiega ühendust!

Olen huvitatud
 

Keda ootame õppima?

  • Tunned kutsumust või soovi suunata ja arendada laste, noorte, aga ka täiskasvanute kehalist arengut ning sellega seotud teenuseid.
  • Sind paelub spordi ja liikumise valdkonna teooria ja praktika süvendatud õppimine.
  • Tunned huvi inimese ja tema ehituse kui ka talitluse iseärasuste vastu.

Miks tulla meile õppima?

Spordi ja liikumise eriala annavad oskused töötamiseks olulisel ja jätkuvalt kasvava arenguruumiga valdkonnas, mis on orienteeritud tervise- ning heaoluteenustele. Õpid tundma inimese talitlust, psühholoogiat, sotsiaalseid protsesse ja kaasaegse tehnoloogia rakendusi sõbralikus, mitmekülgsete võimalustega, rahvusvahelisele koostööle avatud keskkonnas. Õppekavas on ka interdistsiplinaarne projektõpe (ELU - erialasid lõimiv uuendus), kus mitme eriala tudengid panustavad ühiste eesmärkide või ühise probleemi lahendamisse. Tallinna Ülikool pakub häid võimalusi oma keeletaseme tõstmiseks. Igal õppekaval on võimalik lisaks tasemest tulenevale keeleõppele valida ka inglise keeles õpitavaid aineid.

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Kehakultuuri õppekava õpikeskkond on meeldiv, põnev ja väljakutseid pakkuv. Lisaboonusena kaasnevad sõbralikud ja toetavad eriala õppejõud. Õppetöö toimub ülikooli erinevates hoonetes ja spordibaasides. Õppurite kasutada on kaasaegse tehnoloogiaga sisustatud füsioloogia ja kinesioloogia laborid. Kehakultuuri saab õppida nii päeva- kui ka sessioonõppes.

spordilabor

Tudengite õppetöövälist akadeemilist elu kujundavad enamasti TLÜ üliõpilasesindus ja LTI üliõpilasnõukogu. Väljaspool õppetööd on sagedasemateks ajaveetmisvõimalusteks osalemine Ülikooli esindusrühmades, mis tegelevad peamiselt spordi (esindusvõistkonnad), tantsu ja lauluga. 

Kehakultuuri eriala tudengid võtavad traditsiooniliselt osa nii Üliõpilaste suvemängudest kui ka Üliõpilaste talimängudest. Omal initsiatiivil teevad koostööd kehakultuuri tudengid rekreatsioonikorralduse eriala tudengitega erinevate ürituste, mis on eelkõige seotud aktiivse vaba aja veetmisega, organiseerimisel, korraldamisel ja läbiviimisel.

Vastuvõtutingimused

  • Vastuvõtueksam 100%
  • Vastuvõtulävend on 65 punkti

Kandidaadil peab olema keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon.

Vastuvõtueksam

Päevaõpe ja sessioonõpe

Eksam koosneb kahest kohustuslikust osast: 

1. Kehalised katsed (kergejõustik, võimlemine, pallimängud, ujumine);

2. Teooriatestid (erialatest, bioloogiatest, motivatsioonitest)

Kehalised katsed - 40% (4x10); teooriatestid - 60% (3x20)

Kehalistel katsel hinnatakse tulemust aegade või veapunktide või mõlema järgi. Täpsemad näitajad on välja toodud allpool. Bioloogiatesti ja erialatesti hinnatakse õigete vastuste osakaalu järgi. Motivatsioonitestil hinnatakse vastaja järjekindust ettevõetud tegevuste lõpuleviimise osas.

Igal kehalise katse alal võimalik saada maksimaalselt 10 punkti. Kokku 4x10, mis moodustab kogu eksamist 40%. Bioloogiatesti ja erialatesti hinnatakse õigete vastuste osakaalu järgi. Kumbki test annab maksimaalselt 20 punkti ehk kokku 2 x 20%. Motivatsioonitesti hinnatakse Likertiskaalal saadud vastuste statistilise töötlusega, kus skooritakse vastused vastavalt väidete gruppidele kindlal etteantud viisil. Motivatsioonitesti maksimaalne tulemus annab 20% vastuvõtueksamist.

Akrobaatika harjutust, korvpalli või võrkpalli ülesannet saab harjutada videote järgi, vaata allpool. Bioloogiatest baseerub üldhariduskooli inimese anatoomia ja füsioloogia ainekaval. Erialatest baseerub eriala teadlikkusel ja kehalise kasvatuse ainekaval. 

Tutvu kehaliste katsetega ja nende juhistega:

NB! Nelja spordiala koondhinde saamiseks peab osalema kõikidel aladel ja teenima igalt alalt välja vähemalt 1 punkti. Iga praktilise eksami päeva lõpus pannakse tulemused välja Moodle kursusele  Kehakultuuri sisseastumine 2024 (https://moodle.edu.ee/course/view.php?id=46471)  SAIS-i avalduse numbri alusel. 

Bioloogia-, eriala- ja motivatsioonitest viiakse läbi elektroonilise testina Moodle-keskkonnas ja see koosneb kolmest alaosast.

  • Bioloogia test, mille küsimused baseeruvad üldhariduskooli inimese anatoomia ja füsioloogia ainekaval. Alateemadeks on: inimese keha üldehitus; meeleelundid; tugi-liikumiselundkond ehk luud, liigesed ja lihased; südame-veresoonkond ja immuunsüsteem; seedeelundkond ja tervislik toitumine; erituselundkond; hingamiselundkond; sisenõrenäärmed; närvisüsteem; suguelundkond.
  • Erialatest, mille küsimused baseeruvad eriala teadlikkusel ja kehalise kasvatuse ainekaval. Alateemadeks on: erinevad spordialad ja nende alaliigid, tulemuste hindamiskriteeriumid ja määrused, peamised rahvusvahelised võistlused, spordiajalugu, kuulsamad Eesti sportlased ja spordiga seotud mõisted. 
  • Motivatsioonitest, milles käsitletakse eriala huvi ja valiku kindlust ning õppeedukuse ja lõpetamiseni jõudmisega seotud teemasid.

Vastuvõtueksami tulemus pannakse välja nelja spordiala ja bioloogia-, eriala- ja motivatsioonitesti punktide summana - maksimaalselt 100 punkti, millest iga spordiala annab maksimaalselt 10 punkti, kokku 40, bioloogiatest 20, erialatest 20 ja motivatsioonitest 20 punkti. (Spordialade puhul rakendub 30-aastastele ja vanematele vanusekoefitsent, s.t. koondhinne korrutatakse läbi vastavalt järgneva koefitsendiga: ≥30-a x 1,1; ≥35-a x 1,15; ≥40-a x 1,2; ≥45-a x 1,25; ≥50-a x 1,3).

Täiendavad 5 punkti vastuvõtueksamil annab kas

NB! Kehalised katsed ja teooriatestid toimuvad ainult selleks välja kuulutatud aegadel!

Kehakultuuri eriala vastuvõtukomisjoni otsuse alusel eritingimusi seoses vigastusega ja sellest paranemisega vastuvõtuprotsessis ei rakendata. Põhjenduseks on eelkõige kandidaatide võrdne kohtlemine ning see, et igalt spordialalt tuleb katsetega välja teenida vähemalt 1 punkt, et edasi pääseda. Kui eeldused ei ole täidetud, võivad hakata tekkima takistused kohe esimese semestri õpingutes.  

Vastuvõtukatsete osana on vaja veenduda, et kandidaadid on võimelised erinevate aladega toime tulema, et ei tuleks takistusi õppekava läbimisel.

Kui terviseolukorra või vigastuse tõttu ei saa sel aastal kandideerida, siis ootame teid kandideerima järgmisel aastal.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 3 aastat
  • Õppevorm: päevaõpe või sessioonõpe

Sessioonõppes toimub õppetöö viis korda aastas nädalaste õppesessioonidena ja üks kord kuus neljapäevast laupäevani (täpsustamisel).

Tutvu õppekavaga

Olulised eriala- ja üldained

Kehakultuuri õppekava koosneb üld- ja erialaainetest, praktikast ning lõputööst. Kõiki neid distsipliine toetab kohustuslik erialane võõrkeel.

Üldainetest kõige mitmekesisema väljundiga on ELU ehk erialasid lõimiv uuendus. See õppeaine kujutab endast erinevate erialade tudengite poolt ühe projekti teostamist, kus koostöös valmib midagi uut ja põnevat või informatiivset ja kasulikku. Projekti lõpp-produktiks võib olla uus teadmine või praktiliselt kasutatav toode või teenus.

Erilaained jagunevad neljaks suuremaks mooduliks. Nendest suuremad on terviseteadused, kus õpitakse inimest tundma ja spordialade didaktikad, kus omandatakse erinevate spordialade metoodilised ja pedagoogilised alused. Spordipedagoogilised ja sotsiaalteadused paigutavad eeltoodud tervise ja spordi ühiskondlikku positsiooni. Ning viimaseks on kehakultuurialase uurimustöö moodul, mis annab kätte sissejuhatuse teadusesse ja aitab seda ka praktiliselt kogeda läbi lõputöö kirjutamise.

Peaeriala

Kehakultuuri eriala annab õppijale laiapõhjalise maailmakäsitluse. Siin õpitakse inimest põhjalikult tundma nii tema ehituse kui ka talitluse iseärasustes. Õppekava läbimise järgselt on lõpetajal selged kõik peamised spordialad ning nende metoodilised üksikasjad. Ühtlasi oskab meie lõpetaja nõustada üksikisikut liikumisharrastuse soovi ja vajaduse korral ning viia läbi rühmatreeninguid erinevate kehaliste võimete arendamiseks.

  • Anatoomia - on kehakultuuri eriala alustala. Ilma  inimese ehituse tundmata ei saa selgeks teha tema talitlust ning raske on arusaada tema liikumisvõimalustest ruumis ja võimekuse ulatusest keha füüsilisel (ja ka vaimsel) arendamisel.
  • Füsioloogia - õpetab inimese keha talitlust ehk seda kuidas erinevad organsüsteemid töötavad. Samuti annab ta ülevaate elundite omavahelisest koostööst ja normaalset talitlust mõjutavatest teguritest.
  • Spordipedagoogika - on vajalik igale kehakultuurlasele oma teadmiste edasi andmiseks. Peamine väljund meie lõpetajana tööturul on alustada treenerina ja jätkata õpetajana ning selleks kõigeks on vajalikud pedagoogilised juhendamisalased baasteadmised.
  • Spordialade didaktikad - on keskendunud igaüks eraldi konkreetse spordiala õpetamisele. Kõigepealt õpitakse ise kindlat spordiala tehniliselt õigesti sooritama ja seejärel omandatakse oskused selle edasiõpetamiseks oma kasvandikele.

 

Õppejõud

 

Kristjan Port

Spordibioloogia professor

Kristjan Port on populaarne nii meedias kui tudengitele seas. Ta õpetab kõige keerulisemateks peetud õppeaineid nagu spordifüsioloogia ja spordibiokeemia.

Tänu temale hakkavad õpilased mõistma sporditoimet kogu kehale ja sealhulgas igale üksikule rakule. Kristjani teadmised ja oskused on väga  laiahaardelised ning ta suudab keerulise asja heade näidetega lihtsaks teha ja olulised nüansid edasi anda.

Loe Kristjan Porti artikleid Novaatorist:

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Joe Noormets

Spordisotsioloogia lektor

Joe Noormets on spordisotsioloogia lektor.  Õpetamistegevus hõlmab sotsiaalteaduslikke teemasid järgnevates bakalaureuse ja magistriõppe kursustes: spordisotsioloogia, vaba aja sotsioloogia, spordiajalugu, mängu teooriad, vaba aja ja rekreatsiooni teooriad, eetika kehalises kasvatuses ja spordis ning kvalitatiivsed uurimismeetodid.

Joe Noormets selgitab oma tundides kuidas suhestuvad sport, inimene ja ühiskond ning mis rolli mängib sealjuures sportlase keha. Ta on hea õpetaja ja filosofeerija. Õppejõuna oskab ta hästi põhjendada ja olulised nüansid välja tuua. Tema huviorbiidis on ka sportimise motiivid ja takistavad tegurid ning hinnang kehalisse võimekusse eelneva taustal.

Teaduslikuks huviks on sotsiaal-kultuurilised küsimused, mis seotud spordi, mängu ja inimkehaga. Põhifookus on suunatud inimese keha ja kehastuse sotsiaalsele, kultuurilisele ja ajaloolisele analüüsile. Käesoleval hetkel on uurimisteemaks heroilisuse kehastumine Homerose eeposes Ilias. Teadustöö võtmesõnad on keha, kehastumine, kehalise aktiivsuse konfiguratsioonid, liminaalsus.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Kaarel Zilmer

Rekreatsioonikorralduse teenekas lektor

Suusaõpetajaks õppimist alustas aastal 1964 astumisega Tartu Ülikooli, kus tema erialaõpetajaks sai Erna Abel. Töötanud aastast 1969 alates kuni tänaseni õppejõuna nii Tartu kui Tallinna Ülikoolis. Kaitsnud teaduskraadi (Ph.D ) 1975.aastal suusatehnika valdkonnas. Teadustöö on puudutanud suusatamise õpetamise metoodikat, liikumisharrastust ja selle korraldust. Oli 11 aastat  teduskonna dekaan ning pea sama kaua ka rekreatsiooni eriala õppekava juht. On kirjutanud erinevates väljaannetes rohkesti artikleid suusatamisest, rekreatsioonist ja liikumisest. Tema viimaste aastate mahukaim töö on vaba suusaveeb www.suusatades.weebly.com, mis on pälvinud ka riikliku spordipreemia. 2016. aastal omistati talle Valge Risti IV astme teenetemärk.

On olnud Eesti Suusaliidu asepresident, juhatuse liige ja peasekretär, samuti Eesti koondise juht MM-del ja Nagano OM-l. Viinud läbi Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) koolitusi.

Didaktikuna ta ei panusta mitte ainult üliõpilaste koolitamisele, vaid läbi oma loodud veebikeskkonna arendab ta suusaalaseid teadmisi kogu eesti rahval. Üliõpiastele ütleb ta enne tööde esitamist: "Sa pead tegema nii, et Sul endal häbi ei oleks seda ette kanda."

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Kuhu edasi?

Silmapaistvad vilistlased

Kuidas sünnivad tippsportlased?

Mis materjalist on nad tehtud? Seda teavad meie vilistlased Mart Markus ja Juhan Salm - Mart koolitab järelkasvu kiiruisutajatele ning Juhan vormib uusi tulevasi tippvehklejaid. Vaata ERRist Töörööbikust meie kahe vilistlase tegemisi.


Vahur Kiis
Kehakultuur BA 2014, treener

"Õppimisega on nagu treenimisega, nii palju kui sa sisse paned enda panust, nii palju sa tulemust välja võtad! Me kõik tahame olla targad, haritud, ilusad, tugevad, vastupidavad, kiired. Aga paljud meist on nõus ise piisavalt panustama, et saavutada endale püstitatud eesmärgid? Koolis võib käia ja koolis võib õppida, sinu teadmised ja oskused sõltuvad sinu ja kooli koostööst. Tallinna Ülikoolist on antud mulle head tööriistad, kuid kuidas ma neid kasutan, on minu kui pedagoogi asi. Mõte on tähtis, aga teostus on veelgi tähtsam. Seega õpi ja vii ellu!"

 


Millistel erialadel võib tööd leida?

kehakultuur sõnapilv

Kehakultuuri bakalaureuse lõpetaja esimene valik peaks olema õpingute jätkamine õpetajakoolituses. Kuid erialast tööd saavad lõpetajad nii treeneritena kui ka liikumisringide juhendajatena.

Edasiõppimisvõimalused

Õpingute jätkamisel on kõige loomulikumaks valikuks kehakultuuri õpetaja magistriõpe, et omandada kehalise kasvatuse/liikumisõpetuse õpetaja kutse koos valitud spordiala treeneri teadmiste ja oskustega. Lisaks on võimalik õpinguid jätkata paljudel osaliselt avatud õppekavadel ja kõikidel avatud magistriõppekavadel nii Eestis kui välismaal.

Uuringud ja materjalid

Ühe minuti loengud

Jalgrattad

Viimaste aastate märkimisväärsed uuringud

  • "Tallinna Spordikooli noorsportlaste tugilihaskonna seisundi ja kehalise võimekuse testimine." Vastutav uurija: Boriss Bazanov.
  • GoGreenRoutes projekti raames uuring „Õues toimuva kehalise tegevuse kasulikkus tervisele“. Sügis 2023. Vastutav uurija: Triin Rääsk.
  • „Eesti koolinoorte kehalise võimekuse testimise ja liikumisaktiivsuse ning seda mõjutavate tegurite uuring, 2021“. Vastutav uurija: Saima Kuu
  • "Kaasaegsete tehnoloogiliste vahendite valideerimine ja rakendamine Eesti koondise tasemel jalgratturite treeningprotsessi juhtimiseks ja individualiseerimiseks." Vastutav uurija: Indrek Rannama
  • "Eesti jalgrattakoondiste sportlaste funktsionaalse ja erialase võimekuse hindamine ja jälgimine Tokyo olümpiamängudele kvalifitseerumise ja tiitlivõistlusteks ettevalmistuse perioodil". Vastutav uurija: Indrek Rannama
  • "Noorvõrkpallurite kehaehituse ja kehaliste võimete hindamine eesmärgiga selgitada välja perspektiivikamad noorvõrkpallurid Eestis." Vastutav uurija: Raini Stamm
  • "Jalgpallurite kehalise töövõime testimine". Vastutav uurija: Mikola Misjuk
     

Viimaste aastate silmapaistvad tudengitööd 

  • Siim Tõnisson. Juhendaja: Indrek Rannama. Lokaalse ja süsteemse sisemise koormuse erinevus sõltuvalt suusakepi pikkusest ja välise koormuse tingimustest. 2024
  • Jass Saarkoppel. Juhendaja: Indrek Rannama. Jalalihaste mitmekomponentse isomeetrilise jõurakenduse muutus visuaalse tagasiside eemaldamise tingimustes. 2024
  • Maarja Põldoja. Juhendaja: Siim Kelner. Dünaamilise jõutreeningu ja proprioretseptiivse neuromuskulaarse fasilitatsiooni venitustehnika mõju reie tagumise rühma lihaste venitusulatusele. 2023
  • Laura Väljaots. Juhendaja: Saima Kuu. Eesti 12-aastaste koolinoorte vaba aja kehaline aktiivsus ja sellega seotud tegurid. 2023
  • Laura Ojamäe. Juhendaja: Triin Rääsk. Eesti ujumistreenerite subjektiivne hinnang oma häälele. 2023

  • Erika Filippov. Juhendaja: Joe Noormets. Eesti kergejõustiku treenerite hoiakud transsooliste naiste võistlusspordis osalemise suhtes. 2023

  • Karleen Kersa. Juhendaja: Triin Rääsk. Laste ja lapsevanemate hinnang lapse ujumisoskusele võrdluses lapse tegelike oskustega. 2022

  • Rando Neppo. Juhendaja: Joe Noormets. Tegevusuuring jalgpallitreeningutel esinevast tegevustest mitteosavõtust ühe treeninggrupi näitel. 2022

Huvitavamad artiklid viimastelt aastatelt

  • Bazanov, Boris; Pedak, Kirsti; Rannama, Indrek (2019). Relationship between musculoskeletal state and vertical jump ability of young basketball players. Journal of Human Sport and Exercise, 14 (Proc4, 33), 724−731.
  • Stamm, R., Rogenbaum, L., & Stamm, M. (2020). Life quality of injured defence forces veterans who play sitting volleyball. Papers on Anthropology, 29(1), 73-85.
  • Misjuk, M., & Rannama, I. (2022). The effect of muscular strength and strength asymmetry on jumping height in soccer players. Isokinetics and Exercise Science, 30(1), 53-60.
  • Reinpõld, K., & Rannama, I. (2023). Oxygen Uptake and Bilaterally Measured Vastus Lateralis Muscle Oxygen Desaturation Kinetics in Well-Trained Endurance Cyclists.Journal of Functional Morphology and Kinesiology 8(2), 64.
  • Rannama, I., Zusa, A., & Latash, M. L. (2023). Unintentional force drifts in the lower extremities.  Experimental Brain Research, 241 (5), 1309-1318.
  • Reinpõld, K., Rannama, I., & Port, K. (2024). Agreement between Ventilatory Thresholds and Bilaterally Measured Vastus Lateralis Muscle Oxygen Saturation Breakpoints in Trained Cyclists: Effects of Age and Performance. Sports, 12(2), 40.

Raamat treeneritele

  •  Raini Stamm. 100 mängu ja testid võrkpallitreeneritele ja liikumise õpetajatele.  2020.

Võta ühendust!

õppekava kuraator: Saima Kuu
Õppenõustaja-spetsialist: sessioonõpe Katrin Soidra-Zujev, päevaõpe Sirje Vaask

PostiaadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 6409443

(+372) 6409417

Sarnased erialad

Kehakultuuri õpetaja, MA

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Kehakultuuri õpetajakoolitus annab suurepärase ettevalmistuse igas vanuses liikuja juhendamiseks ja paremale sportlikule tulemusele suunamiseks. Lõpetajad oskavad hinnata liikumisharrastaja võimekust ning lähtuda tema treenimisel individuaalsetest iseärasustest. Tänu pedagoogilistele oskustele tulevad meie lõpetajad toime väga erinevate õppurite juhendamisega. Nad on oma töös loovad ja isikupärased ning annavad head eeskuju oma jüngritele.

Magistriõpe
Eesti keel
22
Sessioonõpe
Tasuta
Vaata eriala

Rekreatsioonikorraldus, BA

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Sulle sobiks hästi rekreatsioonikorralduse eriala kui tunned huvi inimese ja tema tervisliku eluviisi ja seda toetavate vaba aja korralduslike protsesside vastu. Kui tunned end hästi eritüübiliste sündmuste (kultuur, sport, tervis) organiseerimise erinevates rollides (vabatahtlikust tööst vastutava rollini) või soovid arendada endas teadmisi ja oskust suunata ja juhendada inimesi erinevate liikumisvormide juurde või huvitud looduses olemise ja liikumise võimaluste vastu, siis rekreatsioonikorralduse eriala õppekava pakub sulle põhjalikud teadmised ja oskused, et tegusasse tööellu astuda. Selle eriala üheks oluliseks ülesandeks on toetada, suunata ja aidata inimesi mõtestatud vaba aja veetmisel, ning aidata mõista vaba aja ja rekreatsioonikorralduse vajadust ja võimalusi.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
20
Päevaõpe
Tasuta
Vaata eriala

Koreograafia

Balti filmi, meedia ja kunstide instituut

Koreograafia õppekava käsitleb erinevaid liikumise esteetikaid alates pärimusest kuni kaasaegse tantsuni. Õpingute käigus on võimalus välja arendada oma loominguline käekiri ja saada professionaalne ettevalmistus tantsija, koreograafi või tantsuõpetaja- ja juhendajana. Koostööd tehakse nii filmi-, muusika- kui ka kunstitudengitega.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
18
Päevaõpe
Tasuta
Vaata eriala