Kehakultuur

Kehakultuur

Kehakultuuri eriala annab laiapõhjalise maailmakäsitluse. Õpitakse inimest põhjalikult tundma nii tema ehituse kui ka talitluse iseärasustes. Õppekava läbimise järgselt on selged kõik peamised spordialad ning nende metoodilised üksikasjad. Ühtlasi omad oskust nõustada üksikisikut liikumisharrastuse soovi ja vajaduse korral ning viia läbi rühmatreeninguid erinevate kehaliste võimete arendamiseks.

Õppetase Bakalaureuseõpe

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 30 päevaõpe, 20 sessioonõpe

Õppevorm Päevaõpe Sessioonõpe

ESITA AVALDUS Avalduste vastuvõtt: 20. juuni - 1. juuli 2019

Keda ootame õppima?

 
  • Tunned kutsumust või soovi suunata ja arendada laste, noorte, aga ka täiskasvanute kehalist arengut ning sellega seotud teenuseid.
  • Sind paelub spordi ja liikumise valdkonna teooria ja praktika süvendatud õppimine.
  • Tunned huvi inimese ja tema ehituse kui ka talitluse iseärasustes.

Miks tulla meile õppima?

Spordi ja liikumise eriala annavad oskused töötamiseks olulisel ja jätkuvalt kasvava arenguruumiga valdkonnas, mis on orienteeritud tervise- ning heaoluteenustele. Õpid tundma inimese talitlust, psühholoogiat, sotsiaalseid protsesse ja kaasaegse tehnoloogia rakendusi sõbralikus, mitmekülgsete võimalustega, rahvusvahelisele koostööle avatud keskkonnas. Alates 2016. aastast on õppekavas ka interdistsiplinaarne projektõpe (ELU - erialasid lõimiv uuendus), kus mitme eriala tudengid panustavad ühiste eesmärkide või ühise probleemi lahendamisse. Tallinna Ülikool pakub häid võimalusi oma keeletaseme tõstmiseks. Igal õppekaval on võimalik lisaks tasemest tulenevale keeleõppele valida ka inglise keeles õpitavaid aineid.

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Kehakultuuri õppekava õpikeskkond on meeldiv, põnev ja väljakutseid pakkuv. Lisaboonusena kaasnevad sõbralikud ja toetavad eriala õppejõud. Õppetöö toimub ülikooli erinevates hoonetes ja spordibaasides. Õppurite kasutada on kaasaegse tehnoloogiaga sisustatud füsioloogia ja kinesioloogia laborid. Kehakultuuri saab õppida nii päeva- kui ka sessioonõppes.

spordilabor.jpg

Lapsevanematest tudengitel on võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa

Tudengite õppetöövälist akadeemilist elu kujundavad enamasti TLÜ üliõpilasesindus ja LTI üliõpilasnõukogu. Väljaspool õppetööd on sagedasemateks ajaveetmisvõimalusteks osalemine Ülikooli esindusrühmades, mis tegelevad peamiselt spordi (esindusvõistkonnad), tantsu ja lauluga. Loe Tallinna Ülikoolis tegutsevate üliõpilasorganisatsioonide kohta lähemalt.

Kehakultuuri eriala tudengid võtavad traditsiooniliselt osa nii Üliõpilaste suvemängudest kui ka Üliõpilaste talimängudest. Omal initsiatiivil teevad koostööd kehakultuuri tudengid rekreatsioonikorralduse eriala tudengitega erinevate ürituste, mis on eelkõige seotud aktiivse vaba aja veetmisega, organiseerimisel, korraldamisel ja läbiviimisel.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 3 aastat
  • Õppevorm: päevaõpe või sessioonõpe

Sessioonõppes toimub õppetöö viis korda aastas nädalaste õppesessioonidena ja üks kord kuus reedel ja laupäeval

Olulised eriala- ja üldained

Kehakultuuri õppekava koosneb üld- ja erialaainetest, praktikast ning lõputööst. Kõiki neid distsipliine toetab kohustuslik erialane võõrkeel.

Üldainetest kõige mitmekesisema väljundiga on ELU ehk erialasid lõimiv uuendus. See õppeaine kujutab endast erinevate erialade tudengite poolt ühe projekti teostamist, kus koostöös valmib midagi uut ja põnevat või informatiivset ja kasulikku. Projekti lõpp-produktiks võib olla uus teadmine või praktiliselt kasutatav toode või teenus.

Erilaained jagunevad neljaks suuremaks mooduliks. Nendest suuremad on terviseteadused, kus õpitakse inimest tundma ja spordialade didaktikad, kus omandatakse erinevate spordialade metoodilised ja pedagoogilised alused. Spordipedagoogilised ja sotsiaalteadused paigutavad eeltoodud tervise ja spordi ühiskondlikku positsiooni. Ning viimaseks on kehakultuurialase uurimustöö moodul, mis annab kätte sissejuhatuse teadusesse ja aitab seda ka praktiliselt kogeda läbi lõputöö kirjutamise.

Peaeriala

Kehakultuuri eriala annab õppijale laiapõhjalise maailmakäsitluse. Siin õpitakse inimest põhjalikult tundma nii tema ehituse kui ka talitluse iseärasustes. Õppekava läbimise järgselt on lõpetajal selged kõik peamised spordialad ning nende metoodilised üksikasjad. Ühtlasi oskab meie lõpetaja nõustada üksikisikut liikumisharrastuse soovi ja vajaduse korral ning viia läbi rühmatreeninguid erinevate kehaliste võimete arendamiseks.

  • Anatoomia - on kehakultuuri eriala alustala. Ilma  inimese ehituse tundmata ei saa selgeks teha tema talitlust ning raske on arusaada tema liikumisvõimalustest ruumis ja võimekuse ulatusest keha füüsilisel (ja ka vaimsel) arendamisel.
  • Füsioloogia - õpetab inimese keha talitlust ehk seda kuidas erinevad organsüsteemid töötavad. Samuti annab ta ülevaate elundite omavahelisest koostööst ja normaalset talitlust mõjutavatest teguritest.
  • Spordipedagoogika - on vajalik igale kehakultuurlasele oma teadmiste edasi andmiseks. Peamine väljund meie lõpetajana tööturul on alustada treenerina ja jätkata õpetajana ning selleks kõigeks on vajalikud pedagoogilised juhendamisalased baasteadmised.
  • Spordialade didaktikad - on keskendunud igaüks eraldi konkreetse spordiala õpetamisele. Kõigepealt õpitakse ise kindlat spordiala tehniliselt õigesti sooritama ja seejärel omandatakse oskused selle edasiõpetamiseks oma kasvandikele.

Tutvu õppekavaga

Vastuvõtutingimused

  • Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksam 25%

  • Vastuvõtueksam 75%
  • Vastuvõtulävend on 65 palli

Vastuvõtueksam

Kutsesobivuse eksam koosneb kahest kohustuslikust osast:

1. Praktilised testid ja 2. Kutsesobivusvestlus

Praktiline eksam sooritatakse sportliku mitmevõistlusena üldhariduskooli kehalise kasvatuse ainekava spordialadel - kergejõustikus, sportmängudes (korvpall või võrkpall), ujumises ja võimlemises. Harjutuste sooritus peab vastama alale kehtivatele võistlusmäärustele.

Kui sisseastuja ei stardi ujumise ja jooksudistantsidel või ei soorita harjutust võimlemises ja sportmängudes, fikseeritakse sisseastuja vastaval alal kui MITTEILMUNUD, mis ei luba sisseastujal sooritada järgnevaid eksami osasid.

Nelja spordiala koondhinde saamiseks peab osalema kõikidel aladel ja teenima välja vähemalt 1 punkti.

Kutsesobivusvestluse eesmärgiks on välja selgitada, kui suur on sisseastuja soov ja tahtmine õppida valitud erialal. Vestlusel käsitletakse järgnevaid teemasid: sportlik eriala, varasem (töö)kogemus, motivatsioon õppida, tuleviku nägemus, huvialad jmt.

Vestlusele pääsejad antakse teada teise päeva lõpus (edasipääs sõltub eesti keele eksami ja kehaliste katsete tulemustest). Vestlus on individuaalne, kestvusega ca 10-15 minutit. Vestlus toimub nimekirja alusel mitmes erinevas rühmas samaaegselt. Vestluste ajakava avalikustatakse teise vastuvõtupäeva õhtul SIIN lehel ja Räägu 49 õppehoones. 

Kutsesobivuse eksami hinne pannakse välja nelja spordiala ja kutsesobivusvestluse punktide summana - maksimaalselt 100 punkti, millest 20 moodustab vestlus ja 80 spordialad (Spordialade puhul rakendub 36 aastastele ja vanematele vanusekoefitsent 1,1, s.t. koondhinne korrutatakse koefitsendiga 1,1.).

Täiendavad 10 punkti vastuvõtueksamil annab kas: töötamine õpetajana (esitada tõend koolis töötamise kohta) või kehtiva treeneri kutsetunnistuse omamine (esitada koopia tasemelitsentsist). Vajalikud dokumendid esitada eriala vastuvõtukomisjonile komplekseksamile eelneval üldkonsultatsioonil. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.

Võimlemine Harjutuste kirjeldus ja hindamine (pdf), 
Videod: 
akrobaatika (wmv) ja 
koordinatsiooniharjutus (wmv)
Sportmängud vali: korvpall või võrkpall, hindamine (pdf)
Ujumine 50 m, hindamine (pdf)
Kergejõustik vali: 100m või 1500m, hindamine (pdf)
Punktiarvestus Nelja spordiala koondhinne (pdf)

Eritingimustel vastuvõtt

Tutvu lähemalt eritingimustel vastuvõtuga (kuldmedal, kõrged riigieksamite tulemused, rahvusvahelised olümpiaadid, üleriigilised olümpiaadid, silmapaistvad kultuuri- või spordisaavutused, erivajadusega inimesed jne).

ESITA AVALDUS Avalduste vastuvõtt: 20. juuni - 1. juuli 2019

Õppejõud

 

 

Kristjan Port

Spordibioloogia professor

Kristjan Port on populaarne nii meedias kui tudengitele seas. Ta õpetab kõige keerulisemateks peetud õppeaineid nagu spordifüsioloogia ja spordibiokeemia.

Tänu temale hakkavad õpilased mõistma sporditoimet kogu kehale ja sealhulgas igale üksikule rakule. Kristjani teadmised ja oskused on väga  laiahaardelised ning ta suudab keerulise asja heade näidetega lihtsaks teha ja olulised nüansid edasi anda.

Loe Kristjan Porti artikleid Novaatorist:

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 


 

Karin Baskin

Füsioloogia dotsent

Karin Baskin on terve oma tööelu pühendanud füsioloogia õpetamisele. Ta teeb põnevaid praktikume ja on õppejõuna rõõmsameelne ning heatahtlik. Karin panustab oma aega ja energiat ka sportlaste uurimisele ja nende treeningvormi hindamisele.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 


 

Meeli Roosalu

Anatoomia lektor

Meeli Roosalu peamiseks õpetatavaks valdkonnaks on anatoomia. Ta on oma ala professionaal. Õppejõuna on ta nõudlik, erialast vaimustunud ja pühendunud. Meeli kõige tähelepanu väärivamaks tulemuseks on oma õppeaines kõrgkooli õpiku „Inimese anatoomia“ koostamine ja väljaandmine.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 


 

Joe Noormets

Spordisotsioloogia lektor

Joe Noormets on spordisotsioloogia lektor.  Õpetamistegevus hõlmab sotsiaalteaduslikke teemasid järgnevates bakalaureuse ja magistriõppe kursustes: spordisotsioloogia, vaba aja sotsioloogia, spordiajalugu, mängu teooriad, vaba aja ja rekreatsiooni teooriad, eetika kehalises kasvatuses ja spordis ning kvalitatiivsed uurimismeetodid.

Joe Noormets selgitab oma tundides kuidas suhestuvad sport, inimene ja ühiskond ning mis rolli mängib sealjuures sportlase keha. Ta on hea õpetaja ja filosofeerija. Õppejõuna oskab ta hästi põhjendada ja olulised nüansid välja tuua. Tema huviorbiidis on ka sportimise motiivid ja takistavad tegurid ning hinnang kehalisse võimekusse eelneva taustal.

Teaduslikuks huviks on sotsiaal-kultuurilised küsimused, mis seotud spordi, mängu ja inimkehaga. Põhifookus on suunatud inimese keha ja kehastuse sotsiaalsele, kultuurilisele ja ajaloolisele analüüsile. Käesoleval hetkel on uurimisteemaks heroilisuse kehastumine Homerose eeposes Ilias. Teadustöö võtmesõnad on keha, kehastumine, kehalise aktiivsuse konfiguratsioonid, liminaalsus.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 


 

Kaarel Zilmer

Rekreatsioonikorralduse lektor

Suusaõpetajaks õppimist alustas aastal 1964 astumisega Tartu Ülikooli, kus tema erialaõpetajaks sai Erna Abel. Töötanud aastast 1969 alates kuni tänaseni õppejõuna nii Tartu kui Tallinna Ülikoolis. Kaitsnud teaduskraadi (Ph.D ) 1975.aastal suusatehnika valdkonnas. Teadustöö on puudutanud suusatamise õpetamise metoodikat, liikumisharrastust ja selle korraldust. Oli 11 aastat  teduskonna dekaan ning pea sama kaua ka rekreatsiooni eriala õppekava juht. On kirjutanud erinevates väljaannetes rohkesti artikleid suusatamisest, rekreatsioonist ja liikumisest. Tema viimaste aastate mahukaim töö on vaba suusaveeb www.suusatades.weebly.com, mis on pälvinud ka riikliku spordipreemia. 2016.aastal omistati talle Valge Risti IV astme teenetemärk.

On olnud Eesti Suusaliidu asepresident, juhatuse liige ja peasekretär, samuti Eesti koondise juht MM-del ja Nagano OM-l. Viinud läbi Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) koolitusi.

Didaktikuna ta ei panusta mitte ainult üliõpilaste koolitamisele, vaid läbi oma loodud veebikeskkonna arendab ta suusaalaseid teadmisi kogu eesti rahval. Üliõpiastele ütleb ta enne tööde esitamist: "Sa pead tegema nii, et Sul endal häbi ei oleks seda ette kanda."

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Kuhu edasi?

Silmapaistvad vilistlased

Kuidas sünnivad tippsportlased?

Mis materjalist on nad tehtud? Seda teavad meie vilistlased Mart Markus ja Juhan Salm - Mart koolitab järelkasvu kiiruisutajatele ning Juhan vormib uusi tulevasi tippvehklejaid. Vaata ERRist Töörööbikust meie kahe vilistlase tegemisi.


 

Vahur Kiis
Kehakultuur BA 2014, treener

"Õppimisega on nagu treenimisega, nii palju kui sa sisse paned enda panust, nii palju sa tulemust välja võtad! Me kõik tahame olla targad, haritud, ilusad, tugevad, vastupidavad, kiired. Aga paljud meist on nõus ise piisavalt panustama, et saavutada endale püstitatud eesmärgid? Koolis võib käia ja koolis võib õppida, sinu teadmised ja oskused sõltuvad sinu ja kooli koostööst. Tallinna Ülikoolist on antud mulle head tööriistad, kuid kuidas ma neid kasutan, on minu kui pedagoogi asi. Mõte on tähtis, aga teostus on veelgi tähtsam. Seega õpi ja vii ellu!"

 


Millistel erialadel võib tööd leida?

Kehakultuuri bakalaureuse lõpetaja esimene valik peaks olema õpingute jätkamine õpetajakoolituses. Kuid erialast tööd saavad lõpetajad nii treeneritena kui ka liikumisringide juhendajatena.

Edasiõppimisvõimalused

Õpingute jätkamisel on kõige loomulikumaks valikuks kehakultuuri õpetaja magistriõpe, et omandada gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja diplom koos valitud spordiala treeneri teadmiste ja oskustega. Lisaks on võimalik õpinguid jätkata paljudel osaliselt avatud õppekavadel ja kõikidel avatud magistriõppekavadel nii Eestis kui välismaal.

Miks loodus- ja terviseteaduste instituut?

Olulisemad uuringud

  • Boriss Bazanov, Indrek Rannama, Kirsti Pedak. Tallinna Spordikooli saavutuseesmärgil treenivate noorsportlaste tugi-liikumiselundkonna seisundi ja üldkehalise baasvõimekuse hindamine ning spordialaspetsiifiliste harjutuskomplekside väljatöötamine.
  • Indrek Rannama. Eesti koondise jalgratturite funktsionaalse ja erialase võimekuse hindamine ning treeningprotsessi juhtimine 2017 aasta hooajaks valmistumisel.
  • Kirsti Pedak, Karin Baskin, Dr. Kristel Kalling. Funktsionaalsete häälehäiretega inimeste antropomeetriliste näitajate, kehalise aktiivsuse, töökeskkonna ja kopsufunktsiooni profiil.
  • Saima Kuu, Karin Baskin, Kirsti Pedak. 6., 8. Ja 10. klassi õpilaste kehalise võimekuse (painduvus, jõud, vastupidavus) hindamine ja selle seostamine üldise kehalise aktiivsuse, sportimise motivatsiooni, takistavate tegurite ja vigastustega.

Ühe minuti loengud

Iga-aastased uuringud alates 2005

Jalgpallurite kompleksuuring, mille alusel optimeeritakse treeningprotsessi. Uuringu käigus mõõdetakse antropomeetrilised näitajad (kaal, pikkus, rasvaprotsent); hinnatakse vererõhku; tehakse põhjalik südame uuring (EKG, ehhokardiograafia, südametsükli faasanalüüs); sellele järgneb kesknärvisüsteemi uuring, kus mõõdetakse tavalist reakstsiooni aega ja liikumiskiiruse taju. Seejuures vaadatakse kuidas need näitajad muutuvad väsimus foonil (mõõtmised toimuvad rahuolekus ja peale max O2 tabimise testi). Veel tehakse rahuolekus perimeetria ning siis tuleb koormustest (O2max, anaeroobne lävi jne nagu tavaliselt). Kõikide andmete põhjal koostatakse iga sportlase individuaalkaart ja vajalikud soovitused.

Jalgrattad.jpg

Varasemad märkimisväärsed uuringud

  • Indrek rannama. Eesti U18 ja U23 koondise jalgratturite funktsionaalse ja erialase võimekuse hindamine ning treeningprotsessi juhtimine 2016 aasta hooajaks valmistumisel
  • Vladimir Kunitsõn. Eesti tippujujate tehnika täiustamise projekt. 2015-2016.
  • Stamm, Raini; Stamm, Meelis; Joao, Paolo Vicente. 5SD body build classification of 13-15-year-old male volleyballers for comparative assessment of their spiking performance during the Estonian championships in 2014.
  • Kaivo Thomson. New approaches in physical education for teaching motor skills in ballgames: how to take into consideration the cognitive style of the pupils. 2009.

Silmapaistvad tudengitööd 

  • Karmen Reinpõld. Juhendaja: teadur Indrek Rannama. Kerelihaste ja puusa rotaatorlihaste jõunäitajate seos jalgrattasõidu liigutustegevuste tunnustega tõusva koormusega jalgrattasõidul. 2015.
  • Maarika Maurer. Juhendaja: lektor Kirsti Pedak.Väga madala sünnikaaluga enneaegselt sündinud 4-6 aastaste laste aeroobne vastupidavus, funktsionaalsed ja antropomeetrilised näitajad. 2014.

Huvitavamad artiklid viimastelt aastatelt

Võta ühendust!

õppekava kuraator: Saima Kuu
Õppenõustaja-spetsialist: Lotte-Triin Telgmaa

PostiaadressRäägu 49, 11311 Tallinn

Telefon(+372) 6391 757

Sarnased erialad

Rekreatsioonikorraldus, BA

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Tunned huvi inimese ja tema tervisliku eluviisi ja seda toetava vaba aja otsuste vastu. Oled organiseerija ja soovid end arendada sündmuskorralduse vallas. Õppides rekreatsioonikorraldust, valmistud tegusaks tööeluks, mille üheks oluliseks ülesandeks on toetada, suunata ja aidata inimesi mõtestatud vaba aja veetmisel. Eriala aitab mõista vaba aja ja rekreatsioonikorralduse vajadust ja võimalusi.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
25
Päevaõpe
Vaata eriala

Koreograafia

Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut

Tantsukunst on haruldane oma mitmekesisuses ja individuaalsuses, andes võimaluse väljenduda isikupärases loomingus. Koreograafia õppekava käsitleb erinevaid esteetikaid tantsus, etenduskunstide ajalugu, tantsukompositsiooni, improvisatsiooni ning etenduskunste siduvaid aineid, kus tehakse koostööd nii filmi-, muusika- kui ka kunstitudengitega.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
13
Päevaõpe
Vaata eriala

Kehakultuuri õpetaja

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Kehakultuuri õpetajakoolitus annab suurepärase ettevalmistuse igas vanuses liikuja juhendamiseks ja paremale sportlikule tulemusele suunamiseks. Lõpetajad oskavad hinnata liikumisharrastaja võimekust ning lähtuda tema treenimisel individuaalsetest iseärasustest. Tänu pedagoogilistele oskustele tulevad meie lõpetajad toime väga erinevate õppurite juhendamisega. Nad on oma töös loovad ja isikupärased ning annavad head eeskuju oma jüngritele.

Magistriõpe
Eesti keel
lävendipõhine vastuvõtt
Sessioonõpe
Vaata eriala