Kehakultuur

Õppevormi kirjeldus

• Kestus: 3 aastat
• Õppevorm: päevaõpe või sessioonõpe

Sessioonõppes toimub õppetöö viis korda aastas nädalaste õppesessioonidena ja üks kord kuus reedel ja laupäeval

Olulised eriala- ja üldained

Kehakultuuri õppekava koosneb üld- ja erialaainetest, praktikast ning lõputööst. Kõiki neid distsipliine toetab kohustuslik erialane võõrkeel.

Üldainetest kõige mitmekesisema väljundiga on ELU ehk erialasid lõimiv uuendus. See õppeaine kujutab endast erinevate erialade tudengite poolt ühe projekti teostamist, kus koostöös valmib midagi uut ja põnevat või informatiivset ja kasulikku. Projekti lõpp-produktiks võib olla uus teadmine või praktiliselt kasutatav toode või teenus.

Erilaained jagunevad neljaks suuremaks mooduliks. Nendest suuremad on terviseteadused, kus õpitakse inimest tundma ja spordialade didaktikad, kus omandatakse erinevate spordialade metoodilised ja pedagoogilised alused. Spordipedagoogilised ja sotsiaalteadused paigutavad eeltoodud tervise ja spordi ühiskondlikku positsiooni. Ning viimaseks on kehakultuurialase uurimustöö moodul, mis annab kätte sissejuhatuse teadusesse ja aitab seda ka praktiliselt kogeda läbi lõputöö kirjutamise.

Peaeriala

Kehakultuuri eriala annab õppijale laiapõhjalise maailmakäsitluse. Siin õpitakse inimest põhjalikult tundma nii tema ehituse kui ka talitluse iseärasustes. Õppekava läbimise järgselt on lõpetajal selged kõik peamised spordialad ning nende metoodilised üksikasjad. Ühtlasi oskab meie lõpetaja nõustada üksikisikut liikumisharrastuse soovi ja vajaduse korral ning viia läbi rühmatreeninguid erinevate kehaliste võimete arendamiseks.

• Anatoomia - on kehakultuuri eriala alustala. Ilma  inimese ehituse tundmata ei saa selgeks teha tema talitlust ning raske on arusaada tema liikumisvõimalustest ruumis ja võimekuse ulatusest keha füüsilisel (ja ka vaimsel) arendamisel.
• Füsioloogia - õpetab inimese keha talitlust ehk seda kuidas erinevad organsüsteemid töötavad. Samuti annab ta ülevaate elundite omavahelisest koostööst ja normaalset talitlust mõjutavatest teguritest.
• Spordipedagoogika - on vajalik igale kehakultuurlasele oma teadmiste edasi andmiseks. Peamine väljund meie lõpetajana tööturul on alustada treenerina ja jätkata õpetajana ning selleks kõigeks on vajalikud pedagoogilised juhendamisalased baasteadmised.
• Spordialade didaktikad - on keskendunud igaüks eraldi konkreetse spordiala õpetamisele. Kõigepealt õpitakse ise kindlat spordiala tehniliselt õigesti sooritama ja seejärel omandatakse oskused selle edasiõpetamiseks oma kasvandikele.

Tutvu õppekavaga

Kristjan Port on populaarne nii meedias kui tudengitele seas. Ta õpetab kõige keerulisemateks peetud õppeaineid nagu spordifüsioloogia ja spordibiokeemia.

Tänu temale hakkavad õpilased mõistma sporditoimet kogu kehale ja sealhulgas igale üksikule rakule. Kristjani teadmised ja oskused on väga  laiahaardelised ning ta suudab keerulise asja heade näidetega lihtsaks teha ja olulised nüansid edasi anda.

Loe Kristjan Porti artikleid Novaatorist:

• Kõike tasuks süüa mõistlikes kogustes 
• Kristjan Port: nutitelefoni lähedus langetab tööviljakust jne.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Karin Baskin on terve oma tööelu pühendanud füsioloogia õpetamisele. Ta teeb põnevaid praktikume ja on õppejõuna rõõmsameelne ning heatahtlik. Karin panustab oma aega ja energiat ka sportlaste uurimisele ja nende treeningvormi hindamisele.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Meeli Roosalu peamiseks õpetatavaks valdkonnaks on anatoomia. Ta on oma ala professionaal. Õppejõuna on ta nõudlik, erialast vaimustunud ja pühendunud. Meeli kõige tähelepanu väärivamaks tulemuseks on oma õppeaines kõrgkooli õpiku „Inimese anatoomia“ koostamine ja väljaandmine.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Joe Noormets on spordisotsioloogia lektor.  Õpetamistegevus hõlmab sotsiaalteaduslikke teemasid järgnevates bakalaureuse ja magistriõppe kursustes: spordisotsioloogia, vaba aja sotsioloogia, spordiajalugu, mängu teooriad, vaba aja ja rekreatsiooni teooriad, eetika kehalises kasvatuses ja spordis ning kvalitatiivsed uurimismeetodid.

Joe Noormets selgitab oma tundides kuidas suhestuvad sport, inimene ja ühiskond ning mis rolli mängib sealjuures sportlase keha. Ta on hea õpetaja ja filosofeerija. Õppejõuna oskab ta hästi põhjendada ja olulised nüansid välja tuua. Tema huviorbiidis on ka sportimise motiivid ja takistavad tegurid ning hinnang kehalisse võimekusse eelneva taustal.

Teaduslikuks huviks on sotsiaal-kultuurilised küsimused, mis seotud spordi, mängu ja inimkehaga. Põhifookus on suunatud inimese keha ja kehastuse sotsiaalsele, kultuurilisele ja ajaloolisele analüüsile. Käesoleval hetkel on uurimisteemaks heroilisuse kehastumine Homerose eeposes Ilias. Teadustöö võtmesõnad on keha, kehastumine, kehalise aktiivsuse konfiguratsioonid, liminaalsus.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Suusaõpetajaks õppimist alustas aastal 1964 astumisega Tartu Ülikooli, kus tema erialaõpetajaks sai Erna Abel. Töötanud aastast 1969 alates kuni tänaseni õppejõuna nii Tartu kui Tallinna Ülikoolis. Kaitsnud teaduskraadi (Ph.D ) 1975.aastal suusatehnika valdkonnas. Teadustöö on puudutanud suusatamise õpetamise metoodikat, liikumisharrastust ja selle korraldust. Oli 11 aastat  teduskonna dekaan ning pea sama kaua ka rekreatsiooni eriala õppekava juht. On kirjutanud erinevates väljaannetes rohkesti artikleid suusatamisest, rekreatsioonist ja liikumisest. Tema viimaste aastate mahukaim töö on vaba suusaveeb www.suusatades.weebly.com, mis on pälvinud ka riikliku spordipreemia. 2016.aastal omistati talle Valge Risti IV astme teenetemärk.

On olnud Eesti Suusaliidu asepresident, juhatuse liige ja peasekretär, samuti Eesti koondise juht MM-del ja Nagano OM-l. Viinud läbi Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) koolitusi.

Didaktikuna ta ei panusta mitte ainult üliõpilaste koolitamisele, vaid läbi oma loodud veebikeskkonna arendab ta suusaalaseid teadmisi kogu eesti rahval. Üliõpiastele ütleb ta enne tööde esitamist: "Sa pead tegema nii, et Sul endal häbi ei oleks seda ette kanda."

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

• Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksam 25%

• Vastuvõtueksam 75%
• Vastuvõtulävend on 65 palli

Vastuvõtueksam

Kutsesobivuse eksam koosneb kahest kohustuslikust osast:

1. Praktilised testid ja 2. Kutsesobivusvestlus

Praktiline eksam sooritatakse sportliku mitmevõistlusena üldhariduskooli kehalise kasvatuse ainekava spordialadel - kergejõustikus, sportmängudes (korvpall või võrkpall), ujumises ja võimlemises. Harjutuste sooritus peab vastama alale kehtivatele võistlusmäärustele.

Kui sisseastuja ei stardi ujumise ja jooksudistantsidel või ei soorita harjutust võimlemises ja sportmängudes, fikseeritakse sisseastuja vastaval alal kui MITTEILMUNUD, mis ei luba sisseastujal sooritada järgnevaid eksami osasid.

Nelja spordiala koondhinde saamiseks peab osalema kõikidel aladel ja teenima välja vähemalt 1 punkti.

Kutsesobivusvestluse eesmärgiks on välja selgitada, kui suur on sisseastuja soov ja tahtmine õppida valitud erialal. Vestlusel käsitletakse järgnevaid teemasid: sportlik eriala, varasem (töö)kogemus, motivatsioon õppida, tuleviku nägemus, huvialad jmt.

Vestlusele pääsejad antakse teada teise päeva lõpus (edasipääs sõltub eesti keele eksami ja kehaliste katsete tulemustest). Vestlus on individuaalne, kestvusega ca 10-15 minutit. Vestlus toimub nimekirja alusel mitmes erinevas rühmas samaaegselt. Vestluste ajakava avalikustatakse teise vastuvõtupäeva õhtul SIIN lehel ja Räägu 49 õppehoones. 

Kutsesobivuse eksami hinne pannakse välja nelja spordiala ja kutsesobivusvestluse punktide summana - maksimaalselt 100 punkti, millest 20 moodustab vestlus ja 80 spordialad (Spordialade puhul rakendub 36 aastastele ja vanematele vanusekoefitsent 1,1, s.t. koondhinne korrutatakse koefitsendiga 1,1.).

Täiendavad 10 punkti vastuvõtueksamil annab kas: töötamine õpetajana (esitada tõend koolis töötamise kohta) või kehtiva treeneri kutsetunnistuse omamine (esitada koopia tasemelitsentsist). Vajalikud dokumendid esitada eriala vastuvõtukomisjonile komplekseksamile eelneval üldkonsultatsioonil. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.

Vastuvõtueksamite ajakava

Vastuvõtu ajakava

Silmapaistvad vilistlased

• Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut ehk LTI on suuruselt kolmas instituut Tallinna Ülikoolis. Meil on ligi 1300 tudengit, kes õpivad nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppes.
• LTI on kaasaegne õpikeskkond, kus on tasemel laborid, töökojad ja ateljeed, mis kõik toetab teaduse arengut.
• LTI toetab õppekavade ja teadusvaldkondade koostööd. Meie tudengid lahendavad erialadevahelisi probleeme koos teiste instituutide üliõpilastega, tehes kaasa ELU ehk Erialasid Lõimiva Uuenduse projektis.
• LTI toetab tudengite mobiilsust. Meie üliõpilastel on võimalus õppida Erasmuse vahetusprogrammi ja teiste stipendiumite toel õppesemestri või -aasta mõnes välisriigi ülikoolis.
• LTI õppekavades on ette nähtud erialapraktika, mis arendab tööturule suunatud teadmisi ja oskusi.
• LTI vastutada on terve ja säästva eluviisi kujundamine ülikoolis – oleme ise eeskujuks teistele.

Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut viib läbi õppetööd kõrgharidustasemel kolmel astmel, täiendusõpet ning teadus-, arendus- ja loometegevust järgmistes akadeemilistes suundades:

• Liikumis-, tervise- ja sporditeadused
• Loodusainete ja tehnoloogia didaktika
• Loodusteadused ja jätkusuutlik areng
• Psühholoogia ja käitumisteadused

Olulisemad uuringud 2016/2017 õppeaastal

• Boriss Bazanov, Indrek Rannama, Kirsti Pedak. Tallinna Spordikooli saavutuseesmärgil treenivate noorsportlaste tugi-liikumiselundkonna seisundi ja üldkehalise baasvõimekuse hindamine ning spordialaspetsiifiliste harjutuskomplekside väljatöötamine.
• Indrek Rannama. Eesti koondise jalgratturite funktsionaalse ja erialase võimekuse hindamine ning treeningprotsessi juhtimine 2017 aasta hooajaks valmistumisel.
• Kirsti Pedak, Karin Baskin, Dr. Kristel Kalling. Funktsionaalsete häälehäiretega inimeste antropomeetriliste näitajate, kehalise aktiivsuse, töökeskkonna ja kopsufunktsiooni profiil.
• Saima Kuu, Karin Baskin, Kirsti Pedak. 6., 8. Ja 10. klassi õpilaste kehalise võimekuse (painduvus, jõud, vastupidavus) hindamine ja selle seostamine üldise kehalise aktiivsuse, sportimise motivatsiooni, takistavate tegurite ja vigastustega.

Igaastased uuringud alates 2005

Jalgpallurite kompleksuuring, mille alusel optimeeritakse treeningprotsessi. Uuringu käigus mõõdetakse antropomeetrilised näitajad (kaal, pikkus, rasvaprotsent); hinnatakse vererõhku; tehakse põhjalik südame uuring (EKG, ehhokardiograafia, südametsükli faasanalüüs); sellele järgneb kesknärvisüsteemi uuring, kus mõõdetakse tavalist reakstsiooni aega ja liikumiskiiruse taju. Seejuures vaadatakse kuidas need näitajad muutuvad väsimus foonil (mõõtmised toimuvad rahuolekus ja peale max O2 tabimise testi). Veel tehakse rahuolekus perimeetria ning siis tuleb koormustest (O2max, anaeroobne lävi jne nagu tavaliselt). Kõikide andmete põhjal koostatakse iga sportlase individuaalkaart ja vajalikud soovitused.

Varasemad märkimisväärsed uuringud

• Indrek rannama. Eesti U18 ja U23 koondise jalgratturite funktsionaalse ja erialase võimekuse hindamine ning treeningprotsessi juhtimine 2016 aasta hooajaks valmistumisel
• Vladimir Kunitsõn. Eesti tippujujate tehnika täiustamise projekt. 2015-2016.
• Stamm, Raini; Stamm, Meelis; Joao, Paolo Vicente. 5SD body build classification of 13-15-year-old male volleyballers for comparative assessment of their spiking performance during the Estonian championships in 2014.
• Kaivo Thomson. New approaches in physical education for teaching motor skills in ballgames: how to take into consideration the cognitive style of the pupils. 2009.

Silmapaistvad tudengitööd 

• Karmen Reinpõld. Juhendaja: teadur Indrek Rannama. Kerelihaste ja puusa rotaatorlihaste jõunäitajate seos jalgrattasõidu liigutustegevuste tunnustega tõusva koormusega jalgrattsõidul. 2015.
• Maarika Maurer. Juhendaja: lektor Kirsti Pedak.Väga madala sünnikaaluga enneaegselt sündinud 4-6 aastaste laste aeroobne vastupidavus, funktsionaalsed ja antropomeetrilised näitajad. 2014.

Huvitavamad artiklid viimastelt aastatelt

• Thomson, Kaivo; Watt, Anthony; Liukkonen, Jarmo (2014). Developmental and cultural aspects of field-dependence in 11 and 12 years old Estonian and Finnish students. Trames : Journal of the Humanities and Social Sciences, 18 (1), 89−101.
• Rannama, Indrek; Port, Kristjan, Bazanov, Boris; Pedak, Kirsti (2015). Sprint cycling performance and asymmetry. Journal of Human Sport and Exercise, 10 (1), S247−S258.
• Bazanov, Boris; Rannama, Indrek (2015). Analysis of the offensive teamwork intensity in elite female basketball. Journal of Human Sport and Exercise, 10 (1), 47−51.
• Misjuk Mikola; Hurt Norbert; Rannama Indrek (2015). Soccer players training load during Estonian Premium League matches: comparison of high and low ranking teams. Journal of Human Sport and Exercise, 10 (1), 521−525.
• Stamm, Raini; Stamm, Meelis; Torilo, Doris; Thomson, Kaivo; Jairus, Alexander. (2016). Comparative analysis of the elements of attack and defence in men´s and women´s games in the Estonian volleyball highest league. In: Papers on Anthropology (37−54). Tartu University Press.

Ühe minuti loengud

• 1 Minuti Loeng - Kes on homo computerus? (Kristi Pedak)
• 1 Minuti Loeng - Kuidas jalgrattaga õigesti sõita? (Indrek Rannama)
• 1 Minuti Loeng - Kuidas targalt sportida? (Kristjan Port)
• 1 Minuti Loeng - Viie grammi lubadus (Kristjan Port)
• 1 Minuti Loeng - Kuidas vältida ülesöömist? (Saima Kuu)
• 1 Minuti Loeng - Maga rohkem, elad kauem (Kristjan Port)

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Tudengite õppetöövälist akadeemilist elu kujundavad enamasti TLÜ üliõpilasesindus ja LTI üliõpilasnõukogu. Väljaspool õppetööd on sagedasemateks ajaveetmisvõimalusteks osalemine Ülikooli esindusrühmades, mis tegelevad peamiselt spordi (esindusvõistkonnad), tantsu ja lauluga. Loe Tallinna Ülikoolis tegutsevate üliõpilasorganisatsioonide kohta lähemalt.

Kehakultuuri eriala tudengid võtavad traditsiooniliselt osa nii Üliõpilaste suvemängudest kui ka Üliõpilaste talimängudest. Omal initsiatiivil kopereeruvad kehakultuuri tudengid rekreatsioonikorralduse eriala tudengitega erinevate ürituste, mis on eelkõige seotud aktiivse vaba aja veetmisega, organiseerimisel, korraldamisel ja läbiviimisel. 

õppekava kuraator: Saima Kuu

Õppenõustaja-spetsialist: Lotte-Triin Telgmaa