Aleksander Pulver: inimeste peades on väga palju sellist, mida me ise loome

• Ohusituatsioon mõjutab paljuski meie uskumusi ja hoiakuid ning me otsime lahendusi ja seletusi. Kas praegune ärevus võimendab vandenõuteooriate tekkimist?

Erinevad inimesed on sellise omadusega, mida nimetatakse ebamäärasuse talumatuseks. See tähendab, et kui pole selge, kes ja miks mind ohustab, siis inimestel tekib paratamatult ärevusseisund ja nad vajavad lihtsaid seletusi. Üks kõige lihtsam seletus, mida inimene suudab välja mõelda, on see, et kuskil on keskus, üks jõud, mis kujundab seda, mis meie ümber toimub.

See ongi vandenõuteooria, sest inimesel on lihtne tunda viha selle keskuse vastu, kes on kõik jama kokku keeranud. See laseb rahulikult elada. Hollywoodi filmid näitavad samuti just seda tüüpi stsenaariume, et keegi kuskil on paha ja selle paha vastu tuleb midagi ette võtta.

• Kuidas seletada asjaolu, et inimesed on tegelikult teadlikud, mida ei saa ega tohi teha (viiruse ja riski tingimustes ringi liikuda), kuid nad siiski teevad seda, eriti vanemad inimesed?

Ohusituatsioonis käivitub üks kummaline nähtus, mida nimetatakse kaitsvaks optimismiks või ebarealistlikuks optimismiks. Inimene kunstlikult välistab selle võimaluse, et temaga võiks midagi juhtuda. On kahte sorti põhjendusi. Näiteks „ma olen juba nii vana, et miks ma ikka kardan“ või „ma olen elus nii palju elanud, et mind ei võta ussi- ega püssirohi“. Mõlemat puhul saab inimene teatud rahu sellest, et vähendab oma hirme ja ärevust. See on põhiline, mis ohusituatsioonis tekib.

Kõige targem mõte on vaadata otsa sellele, mis hirmutab ja püüda hirmust mõistuse tasemel lahti saada ning küsida endalt, mida annab teha ja mida ei anna teha ning kuivõrd hirmutav on see oht ja kas saab midagi ette võtta.

• Toimetulek hirmuga on temaga kohtumine?

Tõenduspõhises maailmas on teada, et umbes pooled epideemiasse nakatanud inimestest elavad hiljem üle posttraumaatilist stressi. Lahti saamiseks tuleb mõtteid või arusaamu muuta.  

Võibolla tundub see praegu küüniline, aga üks parimaid viise, kuidas oma hirmudest lahti saada, on mõelda, et mis kasu või millise õppetunni sain. Nii oskab inimene musta värvi tekitada heleda laigu. See tähendab, et ka kõige traagilisemate sündmuste puhul võin ma küsida midagi niisugust, et „jah, see on kõik kohutav, mille ma olen üle elanud ja mida ma kardan, aga äkki on sellest olnud minu eluteel ka minu jaoks midagi, mis on kasulik“?

Üks parimaid viise, kuidas oma hirmudest lahti saada, on mõelda, et mis kasu või millise õppetunni sellest sain.

Võibolla tekib siinkohal küsimus, kuidas saab leinas olles või keerulistes eluoludes mõelda, mis see kõik head toob? See tahtmine otsida head, midagi, mis annab ka positiivset emotsiooni, on hädavajalik oskus. Sellega saavad väga tugevad inimesed hakkama, kui kõik ümberringi on äärmiselt must.

• Kas ette mõtlemine erinevatele stsenaariumitele viib meid masendusse või pigem aitab raskustega toime tulla?

Masendus tähendab, et jään kinni mõttesse, et kõik asjad lähevad halvasti. Kõik asjad muidugi võivad minna halvasti, aga samamoodi võivad asjad ka hästi minna.

Must masendus tähendab lihtsamas tähenduses olukorda, kus me ei näe ühtegi väljapääsu või vähemalt hoomatavat väljapääsu sellest, kuhu ma olen sattunud. Kui mõelda pandeemilisele olukorrale, mis praegu on, tekib ju tahtmatult mõte, et kas mina olen nüüd järgmine selle hingamisaparaadi all või mitte.

Iseenesest on eluterve mõelda neid stsenaariume. Mitte väga eluterve on jääda kinni selle mõtte juurde ning mitte mõelda edasi, kas on mõni muu variant või lootus. Kas võiks hoopis unistada sellest, et asjad lähevad paremaks. See võtab musta masenduse maha.

• Kas see kriis on pigem rohkem meie endi peades?

Psühholoogia poolt vaadatuna pole ühtegi asja, mille puhul ei saa näidata, et inimene lähtub oma isiklikust arusaamas sellest, mis maailmas toimub. Ta paneb tähele, mida tahab tähele panna ja ei pane tähele seda, mida ei soovi märgata.

Kui on kalduvus olla pidevalt negatiivne ning esimene mõte on alati see, et kõik on halvasti, siis sellist tüüpi inimesed alati reageerivad negatiivselt. See tähendab enamasti agressiivsust ja tigedust. Neil on raske, sest kogu aeg on teadmine, et maailm on väga vaenulik ja kõik tahavad halba. Sellisel juhul on nende jaoks maailm hästi võitlustsisaldav, mitte teadusel põhinev. Kogu aeg pean kaklema kõikide hädade ja ebaõiglusega.

Paljud nähtused ja probleemid tulevad minu enda poolt loodud kollidest, kes käivad ringi ja ähvardavad mind. Miks mitte teha teistpidi ja mitte mõelda kollidele.

Võibki mõelda, et pandeemia on karistus kõigile, kes halvasti või ebaõiglaselt käituvad ja paras neile kõigile. Kui inimene on võimeline nägema headust, kaasa tundma ja mitte olema tige, siis selle inimese maailmapilt on teine. Ta näeb inimeste häid ja üllaid omadusi.

Inimeste peades on väga palju sellist, mida ise luuakse. Paljud nähtused ja probleemid tulevad minu enda poolt loodud nii-öelda kollidest, kes käivad ringi ja ähvardavad mind. Miks mitte teha teistpidi ja mitte mõelda kollidele. Äkki kollid kaovad siis ära.

• Kas hirm võib surmale kaasa aidata? 

Ärevushäirete ja hirmuga seoses toimuvad organismis muutused ja organism valmistub võitlema. Ta püüab muutuda aktiivsemaks ja teab, et on oht ja selle vastu tuleb midagi ette võtta.

Kujutangi ette neid õudusstsenaariume, mis võivad realiseeruda ja mõtlen, et minu elus hakkavad nüüd juhtuma need õudused, mida olen kuulnud või näinud. Kujutluspilt ja see mõte võivad hakata tõepoolest mängima teatud rolli haiguste puhul. Kõik need psühhoteraapiad, mida kasutame ärevushäirete mõjutamiseks või selleks, et maha võtta ka paanikahoogusid, toetuvad sellele, et mitte lasta tekkida ühel ettekujutusel, et üks või teine olukord viib mind hukule.

Tuleb nende emotsioonidega tegeleda ja neid mitte endale ligi lasta. Üheks kõige lihtsamaks viisiks, kuidas lahti saada emotsioonidest, on lähedaste inimestega rääkimine ja nende ees oma emotsioone välja elada.

• Kas teie psühholoogid, kes seda teemat valdate, olete edukamad iseenda ja meeleseisundite juhtimisel või olete ka vahest natukene jõetud, kurvad ning lööte käega?

Kas psühholoog on inimene või ei ole? Ma kinnitan, et minus on kõik need omadused olemas, mis teevad minust inimese, kaasa arvatud õnnetu, saamatu, mõttetu, mittehakkamasaav, ennastvihkav jne. See aga juhtub peale kella viit. Juhul, kui ma olen erialainimene psühholoog, siis kella viieni olen ennast kontrolliv, hästi hakkamasaav, kõiges edasijõudev jne.

Piltlikult öeldes on jah kaks poolt, kuid psühholoogia pole imeravim. Ta on üks paljudest. Muidugi need kõik teemad ja probleemid ümbritsevas maailmas on ka mulle isiklikult väga tuttavad ja kõigile teistele sama eriala inimestele. Ei maksa psühholooge vaadata, kui eriliste omadustega röntgenkiirt ega vaatlevaid persoone, kes teavad inimestest kõike. Ega ei tea küll. See ei tähenda, et see eriala ei tooks endaga kaasa erilisi omadusi.

Tallinna Ülikooli sarja „Ekspert eetris“ zoomiseminar Aleksander Pulveriga toimus keskkonnas Zoom 7. aprillil. Seminari modereeris BFMi avalike suhete lektor Mart Soonik.

Vaata videosalvestust  Kuula podcast'i

Lisainfo ja järgmised zoomiseminarid veebilehel tlu.ee/eksperteetris

Zoomiseminarid Facebookis