Avo-Rein Tereping esines ettekandega konverentsil „Rahvustevahelise dialoogi ja rahu loomise edendamine Ida-Viru maakonnas”.

Alates 2005. aastast tähistatakse 24. septembril Eesti rahvuste päeva. Möödunud laupäeval oligi hulgaliselt selle päevaga seotud üritusi erinevates linnades.

Pühapäeval 25. septembril korraldas Ida-Virumaa Integratsioonikeskus koos Integratsiooni Sihtasutuse ja Jõhvi vallaga Jõhvi kontserdimajas konverentsi "Rahvustevahelise dialoogi ja rahu loomise edendamine Ida-Viru maakonnas". See oli järjekorras üheksas niisugune konverents. Osales ka kultuuriminister Piret Hartmann. Ekspertidena olid kutsutud esinema Tartu ja Tallinna Ülikooli ning Tallinna Tehnikaülikooli teadlased. Nõnda siis oli konverentsil integratsiooniprobleemide arutamisel ka teaduslik mõõde. Osalejatele näiski kõige enam meeldivat just see, et lõimumisega seotud probleeme arutati teadusuuringute tulemustele tuginedes.

Pärast ettekandeid toimunud diskussioonis said palju kiidusõnu just ülikoolide esindajad tugevaid emotsioone tekitavate probleemide teadusliku käsitluse eest. On ju lõimumisega seotud probleemidel mõju ka riigi julgeolekule.

LTI eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo Rein Tereping: “Oma ettekandes "Teadmised ajaloost kui rahvustevahelise ratsionaalse dialoogi võtmetegur" rääkisin psühholoogi vaatest raskustele, mis tekivad dialoogis, kui pooltel on erinevad teadmised Eesti ajaloost. Nagu on selgunud, teab meie venekeelne elanikkond üsna puudulikult Eesti ajaloo pöördelisi sündmusi ja see on üks põhjus erinevaks ja peaaegu lepitamatuks ajalootunnetuseks. Tegelikult ju ongi erinevatel inimestel ajalootunnetus mõnevõrra erinev - see sõltub ka isiklikust kogemusest, kuid konstruktiivseks dialoogiks on vaja ajaloofaktide teadmist. Lennart Meri on öelnud, et "Ühel riigil ei saa olla kaht ajalugu, mis seisavad, seljad vastamisi." Eestlaste ja venelaste teravalt erinev ajalootunnetus on lisaks frustratsiooni tekitamisele ja julgeolekurisk.”