Katrin Kullasepp: „Värske raamat “On becoming a psychologist. Emerging identity in education” on professionaalse identiteedi kujunemisest“

Olete välja andnud mitmeid raamatuid ja publikatsioone põhiliselt psühholoogia teemadel, kuidas te sellele rajale olete sattunud?

Päris esimesed raamatud olid üldhariduskoolidele inimeseõpetuse õppeaine õpikud, mis käsitlesid ühtlasi psühholoogia valdkonda kuuluvaid teemasid. Õpikute koostamine sai alguse teatud mõttes läbi juhuse. Kolleeg tegi ettepaneku koostada koos psühholoogia töövihik gümnaasiumile. Seejärel jätkus koostöö kirjastusega ja järgnevate aastate jooksul ilmusid õpikud. Nägin õppematerjalide koostamise tegevuses võimalust enda erialaseks arenguks ja samuti oli põnev. Eelmisel suvel ilmus professionaalse identiteedi teemal raamat, mille kirjutamisega alustamine polnud enam nii juhuslik. Mu endine juhendaja Jaan Valsiner nii-ütelda müksas mind protsessi alustama ja lõpule viima. Teaduspublikatsioonide ilmumise „süüdlane“ on doktorantuuris õppimine ja hilisemad uurimused. Mõned aastad tagasi korraldasime koos Aalborgi ülikooli (Taani) kultuuripsühholoogia uurimisgrupiga koos väikese rahvusvahelise seminari Eestis. Tulemuseks oli kogumiku ilmumine, mille kaastoimetajaks ma koos  Giuseppina Marsicoga (University of Salerno) olen. Sellest kogumikust leiab ka teiste TLÜ teadlaste koostatud peatükke. Kogumik tervikuna pakub interdistsiplinaarset vaadet sellisele huvitavale nähtusele nagu piiride ja identiteedi seos. Kui nüüd lühidalt öelda, siis rajale sattumine on toimunud tänu kolleegidele ning huvile valdkonna vastu. 

Mis on teie jaoks need kõige põnevamad teemad alati olnud ja miks?

Põnevaid teemasid on mitmeid, kuid identiteedi teemale olen kõige enam aega pühendanud. Mulle pakub see huvi, sest selgitab keskkonna- ja indiviidi vahelist dünaamikat. Identiteet on mingis mõttes nagu kese, mis on seotud inimeste kogemustega. Identiteet kujundab kogemusi ja on läbi kogemuste mõtestamise konstrueeritud. Selle teadmise rakendamine erinevates valdkondades pakub põnevaid sissevaateid sellesse, kuidas inimene laiemas kultuurilises ja sotsiaalses keskkonnas toimib. Kuidas ülikoolis õppimine suunab üliõpilaste identiteedi loomist ja kuidas mina-tunnetust konstrueeritakse professionaalses rollis, on nii õppija kui õpikeskkonna loomises osalejate jaoks kasulik teadmine. 

Mida mäletate eredalt ise ülikoolis psühholoogiat õppides? Kas meenub mõni tore seik sellest ajast?

Kõlab vist igavalt, aga mäletan eredalt bakalaureuse eksamiks õppimist. Toa põrand oli kaks nädalat konspektidega kaetud. Teada oli, et küsimused tulevad kõikide ainekursuste kohta.  Rohkem ei teadnud midagi. Hakkasin põranda ühest otsast teise liikuma, konspekt konspekti järel sai läbi töötatud. Neurofüsioloogia oli aine, mis ka pakkus meeldejäävaid elamusi. Esimesed korrad tekstiga tutvudes tundsid ära ainult sidesõnad. Üllatav, aga materjal sai siiski omandatud ja suulisel eksamil läks hea tulemus kirja. Doktoriõpingute raames algasid õppega seotud välisreisid ja konverentsid. Need andsid uue hingamise õpingutele ja avasid akadeemilise tegevuse küljest, mida varem ei olnud kogenud. Seda perioodi pean väga õpetlikuks ja määravaks. Üldiselt oli ülikoolis õppimine aeg, mil toimuski palju nii ülikooli sees kui ka väljaspool. Tervikuna oli see sündmusterohke periood.

Mis soovitusi teil oleks anda praegustele psühholoogiatudengitele?

Soovitan suunata enda erialast arengut ning ära tunda võimalusi, mida õpikeskkond pakub. 

Millest räägib kõige värskem raamat ning kaua võttis raamatu tegemine aega?

Kõige värskem raamat “On becoming a psychologist. Emerging identity in education” on professionaalse identiteedi kujunemisest. Täpsemalt psühholoogiaüliõpilaste identiteedi konstrueerimisest läbi kolme aasta. Teoreetilise raamistikuna olen rakendanud kultuuripsühholoogiat ning avanud arengut läbi tähenduste loomise. Kui kokkuvõtvalt tutvustada, siis raamatus on 13 üliõpilase individuaalsed arengutrajektoorid ning enesemääratlemine läbi professionaalse rolli, nii akadeemilises kui ka mitte-akadeemilises keskkonnas. Nende kogemuse põhjal saab eeldada laiema sotsiaalse keskkonna tähtsust – psühholoogi rolli hakkavad tudengitele pakkuma ja tudengid sellele ka vastama, tuttavad, sõbrad, pereliikmed. See keskkond muutub veel üheks areeniks, kus luuakse psühholoogi identiteet. Muidugi on raamatus rohkem detaile ning aspekte tutvustatud. Tegu on komplekse kultuuripsühholoogilise nähtusega, mis ei alga õpingutega ega lõpe õpingutega. Professionaalse arengutrajektoori ajendid ning suunakujundajad paigutuvad pikemale ajateljele. 
Raamatu kirjutamine toimus tsüklitena. Oli pikemaid pause ajapuuduse või kõikuva motivatsiooni tõttu. Kui oled ainuke autor, siis ei ole süütunne ka nii suur, kui tekstiga ei tööta. Kui on mitu autorit, siis on ka vastastikku teineteise nügimist protsessi kiirendamiseks. Seega on keeruline öelda kui palju raamatu kirjutamine tegelikult aega võttis. Kõige intensiivsem ning ühtlasi ka lõpufaas oli 2021. aasta suvi, mil kirjutasin iga päev juunist septembrini. Teksti peenhäälestamine kestis veel novembri lõpuni. Leping oli lauasahtlis muidugi pikalt – üle viie aasta. 

Kellele soovitaksite raamatut osta? Või mida sooviksite raamatulugejale/huvilisele öelda? 

Kellel on huvi psühholoogiks kujunemise, professionaalse identiteedi konstrueerimise, indiviidi-keskkonna dünaamiliste seoste vastu vaadatuna läbi kultuuripsühholoogia prisma. 

Olete väga tegus inimene, kuidas teie enda vaimset tervist hoiate ja tasakaalu suudate säilitada? Kas annaksite meile mõne nipi?
 
Leian tegevusi, mis annavad positiivse sisendi, milles on ka natuke väljakutset või mis pakuvad midagi uut. Vabal ajal tehtav ei peaks samas väljakutsena hakkama liiga domineerima ega survestama. Viimati kulgesin pool aastat jooksuprojektis "Eesmärgiks Tallinna maraton" raames enda eesmärgi suunas – joosta poolmaraton 2 tunniga. Kandideerisin ning osutusin valituks. Septembris sai see eesmärk täidetud. Väga positiivne kogemus oli.
Nipp on see, et kui avastad tegevuse, mis köidab, siis teha ka järgmine samm – hakata sellega tegelema. Head leiud võivad jääda liiga lihtsalt kõrvale, samas kui potentsiaali positiivset pakkuda neis oli. 

Kus kohast saab raamatut osta? 

Raamatut saab tellida ja osta siit.