Kristjan Kask arendab Ameerika Ühendriikides ülekuulamise simuleerimise tarkvara
LTI õiguspsühholoogia dotsent Kristjan Kask siirdus Fulbright Research Scholar stipendiumi toetusel tegema teadustööd Ameerika Ühendriikides Arkansase ülikoolis. TLÜ uuringufondi toel on ta oma uurimisrühmaga välja arendanud täiskasvanud tunnistajate ja kannatanute ülekuulamise simuleerimise tarkvara AI Witness prototüübi, mida saaksid õigusvaldkonna spetsialistid kasutada ülekuulamisoskuste treenimisel. Uurime Kristjanilt, kuidas arendamised edenevad. (Fotol: Kristjan Kask)
1. Kuidas tarkvara töötab ning kuhu ja mida täpselt läksite USA-sse tegema?
Viibin viis kuud Arkansase ülikoolis Fayetteville’i linnas. Tegemist on ülikoolilinnaga, mille elanike arv on ca 85,000, kellest ca 35,000 on tudengid, õppejõud ja ülikooli tegevusi toetav personal. Mina teen lähemat koostööd kohaliku õiguspsühholoogia professori, tema järeldoktorandi ning kahe doktorandiga.
AI Witness tarkvara töötab selliselt, et küsitleja loeb lühikest kuriteoteadet ning peale seda on tal kümmekond minutit, et küsitleda avatari ja saada teada, mis temaga on juhtunud. Küsitleja küsib küsimuse, tarkvara operaator kategoriseerib selle ning tarkvara vastavalt algorütmidele käivitab
täpset või ebatäpset infot sisaldava vastusefaili.
Kuna plaanime tarkvara arendada nii eesti kui inglise keeles, siis stipendiumi toel on plaanis ingliskeelsel valimil lasta avataride käest küsida suurel hulgal küsimusi, millega treenida läbi masinõppe tehisintellekti selliselt, et tarkvara suudaks küsitud küsimuse täpselt kategoriseerida ning algoritme kasutades
vastusefaile käivitada ilma inimoperaatori osaluseta.
2. Kui nüüd hästi puust ja punaseks teha, siis lühidalt, et mida konkreetne tarkvara ühiskonnale annab ja millal seda saaks kasutama hakata?
Tarkvara saaks kasutada õigussüsteemi spetsialistide täiendõppes. Ülekuulajatele saab anda kiiret ja konkreetset tagasisidet nende soorituse kohta erinevate küsimuste tüüpide küsimisel nõnda et intervjueerija saab oma küsitlemisstiili vastavalt tagasisidele koheselt korrigeerida. Millal küsimus on keerukam – ilmselt lähiaastatel.
3. Kas on näha juba esimesi edusamme/ väikesi töövõite?
Edusammud USA-st väljenduvad selles, et esitatud on taotlus uuringu kooskõlastamiseks ülikooli inimuuringute komiteega ning parasjagu tegelen küsitluse ettevalmistamisega. Eestis käib parasjagu tarkvaraga esimene eksperiment, mille eesmärgiks on välja selgitada, kas koheselt peale iga avatari ülekuulamist tagasisidet saavad intervjueerijad küsivad suuremal määral soovitavaid küsimusi võrreldes nendega kes tagasisidet ei saa – loodetavasti jõuame selle uuringu lähiajal kokku kirjutada ja mõnda teadusajakirja avaldamiseks saata.
4. Mida tehisintellekti komponent tarkvarale juurde annab?
Tehisintellekt võimaldab ära kaotada inimoperaatori, kes hetkel peab küsimuste sisu ja tüüpi iga küsimuse järel kategoriseerima. Kui tehisintellekt suudaks selle funktsiooni üle võtta, siis oleks tarkvara kasutamine veelgi sujuvam ja samas ka suureneb kasutajamugavus – intervjueerija saab endale sobivas kohas ja ajal harjutada.
5. Kuidas olete end Ameerikasse sisse elanud?
Viibisin USA-s pikemalt ka aastatel 2017/18. Võrreldes selle ajaga on mõned protsessid läinud kiiremaks, näiteks pangakonto saab avada ja ka pangakaardi kätte ca poole tunniga. Kaheksatunnise ajavahega harjumine ja oma korteri sisustamine võttis aega – siin on tavaks, et kortereid üüritakse täiesti tühjalt ilma mööblita, nii et tuleb koheselt hakata tegutsema esmavajalike mööblitükkide hankimisega.
Fayetteville asub künklikul alal ca 350-400 meetrit üle merepinna. See tähendab, et hommikud on siin rõsked ja udused, päeva peale selgineb ja võib olla päris palav ning kui päike loojub läheb uuesti üpris külmaks. Päevad pole vennad, mõnel päeval on olnud lausa 19 kraadi sooja aga hetkel on lumi maas ja külma -5 kraadi. Lumi maas tähendab siin paraku seda, et kogu elu seisab, ülikoolilinnak on suletud ja bussid ei sõida (ülikoolil on siin eraldi oma bussivõrk tudengite ja personali jaoks). Hetkel on minu siinviibimise ajal olnud viis sellist päeva.
6. Andke tudengitele paar nippi, kuidas jõuda nii kaugele ja põnevate teemadeni nagu sina oled jõudnud?
Esiteks tuleb lugeda võimalikult palju ja mitmekesist teaduskirjandust, seejärel kirjutada koostöösoovidega oma valdkonna teadlastele ja hakata uurima rahastusvõimalusi oma ideede teostamiseks. Eestis toetab nii tudengite kui õppejõudude stažeerimist USA-s näiteks nii Fulbrighti programm kui ka Balti-Ameerika Vabadusfond (BAFF) – soovitan nende kodulehtedelt vaadata sobivaid stipendiumiprogramme ja kandideerida.