Kui palju mõjutavad meid päikesetormid?

Kuigi üldiselt pole päikesetormid sedavõrd võimsad, et võiksid meie igapäevaelu märkimisväärselt mõjutada, võtaks ajaloost teada-tuntud supertormidest taastumine tänapäeva interneti ja tehnoloogiaajastul aastaid, nendib Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi füüsika lektor Katrin Laas.

Päikeseaktiivsust jälgitakse kaasajal palju enam kui sajand tagasi. Tänapäeva tehnoloogia arengu juures on väga oluline teada, mida Päike teeb. Päike kipub aktiivsematel perioodidel saatma läbi loidete ja krooni massipursete rohkem laetud osakeste vooge ja ultraviolett- (UV) ning röntgenkiirgust kosmosesse kui rahulikuma perioodi jooksul. Kui selline suuremat sorti kiirguse ja laetud osakeste voog Maani jõuab, võime rääkida päikesetormist.

Õnneks peab Maa magnetväli enamiku siia jõudvatest laetud osakestest kinni, ohtlik UV- ning röntgenkiirgus jääb pidama atmosfääri ülakihtides. Seega kaitsevad meid Maa magnetväli ja atmosfäär. Üldiselt ei ole päikesetormid nii võimsad, et need meie igapäevaelu märkimisväärselt mõjutada suudaks, aga aegajalt juhtub seda siiski. Näiteks 1989. aastal põhjustas võimsam päikesetorm Kanadas Quebeckis ulatusliku elektrikatkestuse.

Vahetevahel visatakse Päikeselt ainet välja nii palju, et Maani jõudev kiirgus ja laetud osakeste voog on sedavõrd suur, et võime rääkida nn supertormist. Näiteks viimati tabas Maad selline supertorm 1859. aastal ja seda tuntakse Carringtoni sündmuse nime all. Selle tulemusena ütles Euroopas ja Põhja-Ameerikas üles telegraafisüsteem.

Tänapäeva interneti ja tehnoloogiaajastul aga põhjustaks sellise suurusega magnettorm märksa enam kahju. Erinevates allikates on hinnatud, et see võib viia välja sidesüsteemid, interneti, halvata pangasüsteemi ja arvutid, GPSi, lennuliikluse, häirida raadiosidet jne. Mis veel hullem, võib tekkida ulatuslik elektrikatkestus, mistõttu kraanist ei tuleks enam vett, sest veepumbad töötavad elektriga, bensiinijaamadest ei saaks osta kütust jpm. Elektrikatkestuse pikkuseks hinnatakse sõltuvalt asukohast nädalast kuni poole aasta või aastateni. On hinnatud, et majanduslik kahju ulatuks triljonitesse dollaritesse.

Kui tihti selliseid asju juhtub? Kõige hiljutisem Carringtoni sündmusega võrreldav supertorm registreeriti 23. juulil 2012. aastal. Õnneks, nagu näha, ei tabanud see Maad. Arvatakse, et selliseid supertorme ei taba Maad väga tihti. Samas 2012. aastal avaldas Pete Riley ajakirjas Space Weather artikli, kus hinnati tõenäosuseks, et järgmise kümne aasta jooksul tabab Maad nn Carringtoni-laadne supertorm lausa ca 12 protsenti.

Siiski päikesetormidel on olemas ka oma ilus pool – sellel ajal etendavad öötaevas oma kaunist värvidemängu virmalised. Näiteks Carringtoni supertormi ajal nähti virmalisi isegi troopilistel laiuskraadidel nagu näiteks Senegalis, Mehhikos, Hawaiil jne.

Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa (avaldatud Novaatoris 13.06.2016).