Mida teeb srilankalane Amal Eestis?
Amal D. Premarathna õpib Tallinna Ülikoolis (TLÜ) loodus-ja terviseteaduste instituudi (LTI) doktoriõppes juba teist aastat analüütilise biokeemia erialal. Amal on saavutanud juba praegu silmapaistvaid teadustulemusi, mis on avaldatud hulganisti teadusartiklites üle maailma. Uurimegi Amalilt, mis pidi on elu teda just Eestisse toonud ja miks. (Foto: Kadri Veisner, fotol Amal D. Premarathna)
Kui sa Sri Lankal elasid ning kooliteed alustasid, kas juba siis teadsid, mis teemad sind huvitavad?
Ma olen lapsest saati tundunud huvi looduse ja teaduse vastu. Juba väga varakult soovisin saada teadlaseks. Mul oli väike labor, mis põhiliselt koosnes igasugustest erinevatest teadustöövahenditest. Olles üliõpilane Sri Lanka Ookeaniülikoolis, tegin oma esimese teadusliku uuringu elusloomadega. „Valitud anesteetikumide tõhusus punasetähnilise krabi näitel (Portunud sanguinolentus)“. Töötasin koos doktor Erandi Pathiranaga ja uurisin kalade ja krabide toitumise ning neist toodetud õlikoostise vahelist seost. Mõlemad uuringud avaldati rahvusvahelises ajakirjas. Pärast seda kasvas mu arusaam sellest, kui palju küsimusi on maailmas lahendamata ja tekkis soov teha midagi vähktõve ja haavanditega seotud probleemide lahendamiseks.
Kas Sri Lankal ülikooli minnes sa juba teadsid kindlalt, mida õppima lähed või alles otsisid ennast?
Jah, teadsin kindlalt, et mul oli huvi mereteaduse vastu ning seetõttu sai minust ka merebioloog. Elamine Sri Lanka saarel oli selle valiku põhiline põhjus. Nägin juba magistris õppides seda, et minu tulevik on seotud vetikate uurimisega. On teada, et vetikate meditsiinilist mõju ei ole väga palju uuritud. Maailmas on vähe teadlasi ja laboreid, mis sellega tegelevad, kuid kuulsin biopolümeeride keemia professorist Rando Tuvikene LTI-st, kes on üks maailma juhtivaid vetikate uurijaid. Ma arutasin oma doktoritööteemat temaga ning ta nõustus mind juhendama. Doktoritöö käigus saingi arendada uusi uurimismeetodeid, mille abil teha kindlaks vetikate meditsiinilisi omadusi.
Kui võrrelda ülikooli sinu kodumaal ja Eestis, kas oskad tuua välja erinevusi?
Olen saanud igati toetava ja tugeva põhja tehes oma doktoritööd Eestis. Viimase kahe aasta jooksul olen omandanud palju kogemusi kolmes põhilises biokeemia valdkonnas: laboritehnika-, raku- ja molekuli põhiselt ning katseloomadel põhinevas uuringus. Sellest hetkest saadik on mul tekkinud suur huvi terviseteaduste ja rakubioloogia vastu. Olen otsustanud pühendada enda karjäär vetikate vananemisvastaste, vähivastaste, põletikuvastaste mõjude uurimisele ja katsetamisele. Lisaks sellele mul on tekkinud kolleegide võrgustik, kes tegelevad immuunsüsteemi mõjutavate ainetega. Minu kogemus TLÜ-s on Sri Lankast täiesti erinev, eriti selles osas, et administratiivne ja organisatoorne pool on andnud mulle täieliku vabaduse ja ligipääsu oma uuringute läbiviimiseks. See oli igati hea otsus oma edasine karjäär TLÜ-ga siduda.
Kas Tallinna Ülikool on andnud sulle vajaliku toe, et arendada enda teadustööd?
Professorid TLÜ-s on mind väga palju toetanud uurimisvaldkonnaga, mille suhtes ma väga kirglik olen. Siin on võimalik alustada enda projekte. Olen saanud vabaduse ise otsustada, milline täpselt minu töö on, kuidas ma seda teen, et jõuda eesmärgini. Esimese kahe aasta jooksul sain tudengina osaleda mitmetes eksperimentaalsetes töödes. Oma doktorantuuri jooksul loodan järgmise paari aasta jooksul avaldada üle kümne teadusartikli. Minu eesmärk on avastada midagi täiesti uut, olla innovaatiline ning leida uusi lahendusi tsütoprotektsiooni, haavade paranemise ja vähiravi valdkondades.
Kuidas oled kohanenud Eesti eluga? Mis sulle siin meeldib ja ei meeldi? Millest tunned puudust kõige enam?
Tallinnasse kolida oli esialgu väga keeruline, kuna ma ise tulen troopilisest kliimast. Ma ei ole kunagi varem elanud külmas keskkonnas, kuna minu kodumaal ei ole talve, meil puudub täiesti selline külm aastaaeg. Nüüdseks olen juba täielikult harjunud Eesti kliimaga. Eesti on suurepärane riik – mulle meeldib Eesti kultuur ja inimesed.
Sa oled nii rahulik natuur, kuidas sina enda vaimset tervist hoiad, anna meile mõni nipp!
Üks asi, mis aitab mul toime tulla enda igapäeva eluga Eestis on ühiskonnaga harjumine, selle tundma õppimine. Mulle meeldib suhelda inimestega ja anda neile nõu ja abi, kui nad seda vajavad. Eriti meeldib mulle nõu anda eksperimenti läbi viivale tudengile. Minu eesmärk ei ole kellegi arvamust muuta, see pole minu loomuses aga tuge saan alati anda. Teine nipp on see, et mulle ei meeldi vaielda. Ma liigun edasi uskudes enda tõdedesse ja järgin oma rada. Kui ma viin läbi eksperimente, siis see on minu jaoks nagu meditatsioon ja mulle ei meeldi teha vigu. Ma teen selleks kõik, et saavutada 100% täpsus. Mida rohkem tööd ma teen, seda vähem ma räägin, ning seda rohkem olen võimeline saavutama – see kõik aitab mul olla heas vaimsuses.
Mis on sinu missioon, kui uurid neid valdkondi, mis sind tegutsema ajendab?
Minu missioon on olla väljapaistev bioloogiavaldkonna teadlane ning osaleda kõige uuemates uuringutes inimkonna parendamiseks ja teadusliku horisondi laiendamiseks. Mind huvitavad mitmed teemad molekulaar-, raku- ja biokeemiast. Need annavad mulle tugeva vundamendi tulevikuks. Minu soov on teostada lõimuvat uuringut, luua uus uuringumeetod kombineerides teooriad, lähenemisi ja ekspertiisi erinevatest valdkondadest ja koostöös teiste ülikoolidega.
Mis on need põhilised teemad, mida soovid veel edasi arendada?
Mul on plaanis uurida rakumembraanide mehaanikat haava parandamisel ja töötada edasi vähirakkude uurimisega seonduvatel teemadel. Hetkel uurin, kuidas mõjutada inimese immuunsüsteemi teatud rakke (makrofaage) viisil, mis võimaldaks kaitsta oma keha igasuguste haiguste eest. Loodan, et saan tulevikus uurida vetikates esinevate molekulide võimet kaitsta elusrakke ja pidurdada vananemisega seonduvaid protsesse.
Mis on sinu suurimad õnnestumised teadustöös?
Enne doktorantuuri tegin mitu avastust, mille kohta on varasemalt avaldatud mitmeid artikleid. Nendest esimene oli vetikate raviomaduste kohta. Lisaks sellele on mul kogemusi uurimustega vähivastaste omaduste suhtes. Mis puudutab minu uuringut TLÜ-s, siis juba ootan uusi tulemusi seoses vetikatega, mis sisaldavad põletikku leevendavaid ja vähivastaseid ühendeid. Alles hiljuti avastasin, et puna- ja pruunvetikatest pärinevatel ekstraktidel on vananemisvastased mõjud. See on ilmselt tulevikus kõige mõjusam avastus, kuna seda on võimalik rakendada kosmeetika- ja ravimitööstuses.
Kuhu soovid, et tulevik sind viiks? Mis on teadlase salasoovid?
Minu eesmärk on olla teedrajav teadlane ning teha uuringuid, mis tulevikus on inimkonnale kasulikud. Vetikaspetsialistina on minu eesmärk luua vetikapõhine tööstus, kus ma saaksin enda oskuseid ja teadmisi rakendada antud teema arendamisel. Lisaks on mul unistus luua suurim ja prestiižeim rahvusvaheline uuringute keskus, eesmärgiga läbi viia kõrgtasemelisi uuringuid. Kõige lõpuks loodan kunagi saada auhinna hindamatu uuringu eest ning olla maailma parim teadlane.