Milleks meile tühermaad?

Kuigi linnades laiuvad tühermaad ei pruugi olla alati kõige kenam vaatepilt, pakuvad need elusorganismidele mitmekesiseid elupaiku ning kannavad teavet ökoloogilisest, kultuurilisest, ja sotsiaalsest minevikust, leiab TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituudi geoökoloogia professor Tiiu Koff.

Linnades asuvate parkide ja teiste haljastute kõrval leidub taimestikuga kaetud tühermaid, mis paiknevad kas mahajäetud tööstus- ja elurajoonides, endistel raudteetrassidel ja nende kõrval asuvatel maadel ning maanteeservadel.

Kõik käibel olevad nimetused – jäätmaa, tühermaa, pruunväli kannavad endas negatiivset hinnangut ja tihti kasutataksegi neid alasid ka prügimägedena. Need alad on aktiivsest kasutusest väljas ja võivad olla sellises seisundis aasta-kaks või aastakümneid.

Samas pakuvad nad elusorganismidele mitmekesiseid elupaiku, kannavad teavet ökoloogilisest, kultuurilisest, sotsiaalsest minevikust, olles vajalikud ka tänapäeval säilitades jälgi varasemate maastike kihistustest, pakkudes varjumisvõimalusi ja elupaiku väärtuslikele liikidele ning teisi ökosüsteemi teenuseid (nt virgestusvõimalused, vee infiltratsioon, nn kuumasaare efekti leevendamine).

Pakub huvitavaid uurimisküsimusi, kuidas taastub loodus inimtegevusest, millised on esmased taimestikukooslused, kuidas säiluvad õunapuud, miks kasvavad siin nii hästi viirpuud, meedmida soovivad siin teha inimesed, kes nad on, kui vanad nad on.

Eesmärk on välja töötada linna ökosüsteemide jätkusuutlikumaks majandamiseks integreeritud sotsiaal-ökoloogiline kontseptsioon, mis kaasab ühiskonna erinevad huvigrupid ja linna ökosüsteemiteenused. Leida võimalused tühermaade inimsõbralikumaks ärakasutamiseks lõimides teaduslikke lähenemisi rakenduslike uuringutega.

Lisaks looduslike elupaikade kaardistamisele ja vajalike mullauuringute läbiviimisele on uurimistöö oluline komponent osalev vaatlus ning tühermaa võimalike kasutajagruppide osalemine uurimistöös. Eraldi mainib märkimist, et välja selgitatakse nii eestikeelse kui ka venekeelse elanikkonna ootused ja kasutusfunktsioonid tühermaale. See on vajalik, sest mitte alati ei too maa-alade korrastamine oodatud tulemust kui pole algselt kaasatud inimesi, et saada teada nende kasutuspraktikaid ja ootusi.

Soovime välja selgitada, kas, mil määral ja mis taimeliigid, elupaigad on huvigruppidele tähenduslikud, mis tähendusi need endas kannavad. Sooviks on, et neist negatiivse tähendusega kohtadest kujundada inimsõbralik linnaruum, kus jätkuks kohta nii loodusele kui ka inimestele ja see aitab leida võimalusi ja lahendusi probleemidele (nagu näiteks prügistamine, tühermaade aktiivsem kasutuselevõtt).

Toimetas

Jaan-Juhjan Oidermaa

Avaldatud Novaatoris  12.12.2016.