Neuroloogilised haigused on muutumas 21. sajandi suurimaks tervishoiuväljakutseks Euroopas

Euroopa Neuroloogia Akadeemia (EAN) hiljutine uuring näitab, et neuroloogilised haigused mõjutavad üle 179 miljoni eurooplase elu. „Neuroloogilised haigused nagu dementsus, insult, Parkinsoni tõbi, epilepsia ja üle 400 erineva haruldase närvihaiguse on muutumas 21. sajandi suurimaks tervishoiuväljakutseks Euroopas. EAN-i uuring toob esile šokeeriva disproportsiooni nende haiguste ühiskondliku koormuse ja teadusuuringuteks eraldatud vahendite vahel,“ tõdeb Toomsoo.  

Neuroloogiliste haiguste laastav mõju Euroopas

Neuroloogilised haigused mõjutavad hinnanguliselt 179 miljonit inimest Euroopas – see on rohkem kui Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia elanikud kokku. Statistika järgi kannatab:

• 30 miljonit eurooplast dementsusega kulgevate haiguste all
• 9 miljonit inimest elab insuldi järgsete tüsistustega
• Üle 6 miljoni inimest põeb Parkinsoni tõbe
• 4 miljonit kannatab epilepsia all
• Üle 50 miljoni inimese elukvaliteeti halvendavad migreen ja peavalud
• Ligi 1,5 miljonit eurooplast elab Sclerosis multiplexiga

"Iga sekund saab keegi Euroopas insuldi, iga kolme sekundi järel diagnoositakse kellelgi dementsus. Need arvud ei ole lihtsalt statistika – need on inimesed, kelle igapäevaelu on sügavalt mõjutatud," rõhutabToomsoo.

Alarahastus pidurdab arengut

Euroopas hinnati 2023. aastal neuroloogiliste häirete kogukuluks 1,037 triljonit eurot. Majanduslik mõju tuleb peamiselt kolmest allikast: otsesed meditsiinikulud 230 miljardit eurot, mitteformaalne hooldus 340 miljardit eurot ja kaudne majanduslik kulu (tööjõu kaotus) 467 miljardit eurot.

"Need kulud on võrreldavad kogu Euroopa Liidu aastaeelarve kolmekordse summaga, kuid investeeringud neuroloogiateadusesse moodustavad vaid murdosa sellest," selgitab Toomsoo.

EAN-i uuringus tuvastatud seitse kõige olulisemat neuroloogilist häiret on neuroimmunoloogilised häired (16%), peavalu ja valu (13%), Alzheimeri tõbi (12%), insult (12%), liikumishäired sh. Parkinsoni tõbi (10%), epilepsia (7%) ja une-ärkveloleku häired (5%).

"Üllatuslikult esineb Euroopas üle 400 erineva haruldase neuroloogilise häire, mis mõjutavad kokku rohkem kui 30 miljonit inimest," selgitab Toomsoo. "Paradoksaalselt nimetatakse neid 'haruldasteks', kuigi nende kollektiivne mõju ühiskonnale on tohutu."

Uuringus tuvastati kuus põhilist teaduslünka:

• Ravi parandamine (31%)
• Haiguste mehhanismide parem mõistmine (21%)
• Diagnostiliste protseduuride täiustamine (17%)
• Tulemuse ja prognoosi täpsustamine (8%)
• Rahvusvahelise koostöö arendamine (6%)
• Ennetamine (5%)

"Märkimisväärne on, et patsiendid rõhutavad hariduse ja koolituse puudumist kui peamist probleemi, mis arstide eelistustes ei kajastunud," tõdeb Toomsoo. "Uuringust selgus, et 75% neuroloogilistest haigetest tunneb, et ühiskond ei mõista nende seisundit piisavalt."

Näited neuroloogiliste haiguste mõjust

Migreen on maailmas kuuendal kohal töövõime kaotuse põhjustajana. Euroopas tähendab see ligikaudu:

• 18 miljonit kaotatud tööpäeva aastas
• 27 miljardit eurot majanduslikku kahju tootlikkuse langusest

Alzheimeri tõbi ja dementsus:

• Euroopas kulub pereliikmete hooldusele üle 23 miljoni tunni päevas
• 85% nendest hooldustundidest on tasustamata, langedes perekondade õlgadele

Parkinsoni tõbi

Parkinsoni tõve mõju on samuti märkimisväärne, kuigi selle hindamiseks on vähem ühtset statistikat kui migreeni või Alzheimeri tõve puhul. Parkinsoni tõbi mõjutab majandusliku ja sotsiaalse mõju osas ühiskonda järgnevalt:

Parkinsoni tõve mõju

Makromajanduslik mõju:

• Euroopas on Parkinsoni tõve kogukulu hinnanguliselt 13,9 miljardit eurot aastas
• USA-s on aastane majanduslik kogukulu ligikaudu 52 miljardit dollarit

Töövõime ja tööhõive:

• Parkinsoni diagnoosiga inimeste töötamise tõenäosus väheneb 27-65% võrreldes eakaaslastega
• Keskmiselt loobuvad patsiendid tööst 3,4-5,3 aastat pärast diagnoosi saamist
• Töövõime kaotusest tingitud sissetulekute vähenemine on keskmiselt 40%

Hoolduskoormus:

• Keskmine hooldaja kulutab 22 tundi nädalas Parkinsoni tõvega pereliikme hooldamisele
• 73% hooldajatest on abikaasad või elukaaslased
• Hooldajate vaimse tervise probleemide risk on 2-3 korda kõrgem kui üldpopulatsioonis

Tervishoiukulud:

• Parkinsoni tõvega patsiendi aastased meditsiinikulud on 2-3 korda kõrgemad kui sarnase vanuse ja sooga tervetel inimestel
• Haiguse progresseerudes kasvavad kulud eksponentsiaalselt, eriti haiguse hilisstaadiumis

Võrreldes migreeni ja Alzheimeri tõvega on Parkinsoni tõve levimus madalam, kuid ühe patsiendi kohta on kulud kõrgemad ning mõju pikaajalisem. Erinevalt migreeni episoodilisest iseloomust on Parkinsoni tõbi progresseeruv ja pidev, mis suurendab nii otseseid tervishoiukulusid kui ka kaudset majanduslikku mõju.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) tunnistab probleemi tõsidust ning on käivitanud ülemaailmse tegevuskava neuroloogiliste häirete kohta, mille eesmärgid on: tõsta teadlikkust neuroloogiliste häirete suurest ülemaailmsest koormusest; tugevdada tõenduspõhist poliitikat neuroloogiliste häirete käsitlemiseks; parandada neuroloogiliste häirete diagnoosimist, ravi ja hooldust; toetada neuroloogiliste häirete uurimist ja innovatsiooni; arendada integreeritud lähenemisviise neuroloogiliste häirete ennetamiseks.

Teekaart tulevikuks

EAN-i strateegiline teadusagenda pakub terviklikku ülevaadet ja soovitusi neuroloogia valdkonna arendamiseks.

"Euroopas sureb igal aastal üle 1,1 miljoni inimese neuroloogiliste haiguste tõttu, mis on rohkem kui südamehaigustesse kokku," rõhutab Toomsoo. "Iga investeering ajuteadusesse toob mitmekordselt tagasi nii majanduslikus kui ka inimlikus mõttes."

Euroopa Neuroloogia Akadeemia uuringu autorid kutsuvad nüüd liikmesriike ja Euroopa Liitu suurendama neuroloogiliste haiguste uuringute rahastust vähemalt 20% võrra järgmise viie aasta jooksul.

"Kui me tahame hoida Euroopa positsiooni tervishoiu innovatsiooni liidrina, peame investeerima ajuhaiguste uuringutesse sama jõuliselt kui südame-veresoonkonna haiguste ja vähi uuringutesse," selgitab Toomsoo. "Meie aju on see, mis teeb meid inimesteks – on aeg investeerida selle kaitsmisesse."

10.-16. märtsil toimus ülemaailmne Brain Awereness Week (Aju teadlikkuse nädal), mille eesmärk on pöörata tähelepanu ja tõsta ajuuuringutega seotud teemade teadlikkust