TLÜ kalender 2021: Millega tegeleb professor Rando Tuvikene?

Mis uuringud ja projektid on teil hetkel käsil? 

Olen ligi 20 aastat tegelenud merebiomasside väärindamise temaatikaga ja hetkel juhin mitut selle valdkonnaga seotud projekti. Eesti Teadusagentuuri poolt rahastatava sihtgrandi raames uurime, kui tõhusalt merevetikatest pärinevad sahhariidid koroonaviirust inaktiveerivad. Teadmine, et mitmed vetikates sisalduvad ained viirusi inhibeerivad, ei ole uus. Seda on näidatud muuhulgas gripi- ja herpesviiruste ning isegi HIV-i puhul. Meie aga püüame paljude preparaatide hulgast välja valida need, mis hetkel pandeemiat põhjustavat koroonaviirust (SARS-CoV-2) kõige tõhusamalt pärsivad. Seejärel uurime nende ainete kasutusvõimalusi ja efektiivsust mitmesugustes toodetes, sh desovahendites, kosmeetikatoodetes ning spetsiifilistes farmatseutilistes formulatsioonides, nt ninaspreides.

Vetikates leiduvatele komponentidele püüame uusi rakendusi leida ka ühe suure rahvusvahelise projekti (Seaweeds for Novel Applications and Products) raames. Nende uuringute käigus keskendume biomolekulidele, mis soodustavad haavade paranemist, toimivad põletikku alandavalt, toetavad immuunsüsteemi tööd, mõjutavad verehüübeprotsesse või toimivad antioksüdantidena. Erilist tähelepanu pöörame aga merevetikates sisalduvate pigmentainete eraldamise ja puhastamise nüanssidele.

Samuti on hetkel käsil uuring, mille raames väärindame Läänemere tingimustes kultiveeritud söödavat rannakarpi (Mytilus edulis). Nimetatud karbiliik leiab laialdast kasutust kulinaarias. Selle liigi isendid jäävad aga Läänemere madala soolsuse tingimustes mõõtmetelt väikesteks (~2 cm), millest tulenevalt ei saa neid tavapärasel viisil inimtoiduks tarvitada. Niisiis töötame välja tehnoloogilisi lahendusi rannakarbi biomassist proteiinipulbri valmistamiseks ning uurime, mida väärtuslikku sellest loodustoormest veel on võimalik kuluefektiivselt kätte saada. 

Lisaks eelnimetatule kuuluvad minu uurimisobjektide hulka merebakterid ja nendest saadavad ensüümid, maismaataimedes ja seentes sisalduvad aktiivained ning taimede lõhnaained. Kuna minu teadusteemad on suuresti rakendusliku iseloomuga, siis on mul olnud võimalik teha mitmekülgset koostööd ka erasektoriga ning selle väljundina on realiseerunud arvukalt rakendusuuringuid ja arendustöid.

Mis Teid elus inspireerib ja sütitab?

Mind inspireerivad inimesed, kes on oma ala fanaatikud, kes suhtuvad oma tegevustesse kire ja põhjalikkusega, kes saavad öelda, et ei ole pidanud päevagi tööd tegema, sest töö on ühtlasi nende hobi ja kes kõige selle juures on suutnud jääda mitmekülgseks inimeseks. Aga kindlasti ka tudengid, kellel on tõsine huvi oma uurimisteema vastu, suur sisemine tahe teadmisi ammutada ja piisavalt püsivust alustatu lõpule viia. Lisaks see, kui noorel inimesel on kindel siht silme ees või kui vanemate inimeste silmis on nooruslik säde, ja teadmine, et kõike ei saa me kunagi teadma.

Lisaks teadusele - kas teil on ka mõni hobi või tegevus, mis keha ja vaimu virgutab?

Tegelen haruldaste ja Eestis piiripealsete taimede kasvatamisega – sellistega, mis meie kliimatsoonis teoreetiliselt kasvada ei tohiks, aga tegelikkuses ikkagi kasvavad. Siin on palju katsetamist. Eriti paeluvad mind Himaalaja ja Jaapani endeemid. Sisetingimustes tegelen aga Aafrikast, eelkõige Madagaskarilt pärinevate liikidega. Paljud nendest sisaldavad bioaktiivseid ühendeid või koguni mürkaineid, mis madalas kontsentratsioonis võivad omada ravitoimeid. Nende ühendite uurimise osas olen saanud ühendada oma töö ja hobid. 

Keha ja vaimu virgutan värskes õhus viibimisega. Üritan palju looduses käia ja uusi paiku avastada. Sügiseti on omamoodi hobiks kujunenud seenelkäigud ning seeni kultiveerin ka ise. Liigun palju jalgsi, autot ega ühistransporti liiklemiseks praktiliselt ei kasuta. Tallinn on sedavõrd väike, et jalgsi on võimalik igale poole jõuda. Kohati tunnen end siin kui turist võõras linnas – ka see hoiab vaimu ärksa. Pikemaid vahemaid läbin jalgratta või elektritõukeratta abil.

Mis on teaduse tulevik? Kuhu teadus liigub?

Usun, et lähitulevikus näeme teaduse toimimisviisis ja selles, kuidas teadlase produktiivsust mõõdetakse, mitmeid muutusi. Ka teadusinfo avaldamise vorm kohaldub infoühiskonna mõjutusel ümber. Traditsioonilised teadusartiklid asenduvad vähemalt teatud osas mõõdetava panusega konkreetsetesse andmebaasidesse. Hetkel loob teadlane uue teadmise, avaldab selle artiklina, mille sisu püütakse seejärel indekseerida. See viimane aga ei õnnestu enam hästi, sest informatsiooni maht on tohutult kasvanud. Arvan, et tulevikus indekseerivad teadlased oma loomingu ise, sisestades info sobivas vormis just selleks sobivasse sektsiooni, suuremas globaalses süsteemis. Teadlase mõjukust ei mõõdetaks siis enam publikatsioonide arvu põhiselt, vaid mingites muudes, panust paremini kirjeldavates ühikutes. Palju sõltub siiski ka valdkonnast.

Tänapäeva teadust iseloomustavad mitmed muutused, suurenenud on pragmaatilisus, aga ka pinnapealsus ja kvantiteedile rõhumine. Selgemalt on esile kerkinud võistluslikkuse elemendid ning sellega kaasnev rabelemine ja kiirustamine. Kõik see tingib vajaduse muutusteks, mida ühel hetkel kindlasti ka näeme. Kui mitte kohe, siis kaugemas tulevikus. Loodan, et nende arengute taustal saavad suurema kaalu ka märksõnad: põhjalikkus, kvaliteet, struktureeritus, interaktiivsus ja teadlase sõna jõud.