1 Minuti Loeng: milline on Eesti ilm 30 aasta pärast? (Jüri Kamenik)
Veebruari alguses meenutas Jaapani aed tõelist lähistroopikat: päike paistis, tuult polnud, lund ei olnud, igal pool oli näha rohelust, mitmed taimed olid puhkemad, lilled õitsesid. TLÜ klimatoloogia ja meteoroloogia lektor Jüri Kamenik küsib minutiloengus, kas see muutub kolmekümne aasta jooksul tavapäraseks?
Ilmastik ja kliima on muutumas. See tähendab, et nii talve kui suve ilmastik muutub. Talv on tulevikus üha sagedamini soojem, niiskem ja tuulisem, sest jääd on Arktikas vähem ja mis eriti oluline: Barentsi meri on ka talvel jäävaba. See tähendab, et soojus- ja kiirgusbilanss on muutunud ja tsüklonid (nn tormipesa), mis varem olid Islandi ümbruses, on nihkunud üha enam ida, Novaja Zemlja (ja ka Teravmägede) poole.
Seega toovad läänetsüklonid oma lõunaservas Läänemere idakaldale talvel tuulise, sooja ja niiske ilma. Sekka võib sattuda mõni lumisem ja külmem periood (nn seeriatevaheline periood). Ometigi ei kao lumised ja külmad talved täielikult ehk edaspidiste sajandite vältel tuleb arvestada sellega, et jaanuaris on lund 60 sentimeetrit või et märtsiks on suur osa merest jäätunud ja vaja on jäälõhkujate abi.
Suvel on olukord keerulisem, sest mõju avaldab rohkem Venemaal asuv kõrgrõhkkond (osa Siberi antitsüklonist): sagedamini on põuda, kuumust ja paduvihmu. Erandiks on juuni, mis kipub olema jahe ja niiske, sest õhuvool on siis sagedamini loodest. Aga see ei tähenda, et juuni muutub lumiseks ja talviseks. Tuleb ka meeldivalt palavaid juunisid, nagu juhtus 2019. aastal, kui juuni oli kõige kuumem suvekuu.
Kokkuvõttes on üha sagedasem soe ja lumeta talv, mida põhjustab muutunud tsüklonaalne aktiivsus. Varakevad saabub sel juhul juba veebruaris, sest soojust ei kulu lume ja jää sulamiseks. Ka suve algusaeg nihkub varasemaks ning suvist soojust on nii aprillis kui ka mais. Sellele järgneb jahe ja niiske juuni ning palavate suveilmadega juuli ja august. Septembergi jätkab suviselt, sügis aga pilviselt ja sombuselt poolde kalendritalvesse välja. Esimene lumi jääb ikka pigem oktoobrisse.
Külmad ja lumised või jahedad ning niisked suved ei kao täielikult ka sajandi lõpuks, kuid neid jääb üha harvemaks. Eesti äärmiselt muutliku ilmastiku tingimustes peame endiselt kõigega arvestama ja lihtsalt kohanema.
