Integreeritud loodusteadused
Kas soovid õppida oma ala tippspetsialistide juhendamisel ning kujundada oma õpiteed paindlikult, integreerides erinevaid loodusteadusi? Integreeritud loodusteaduste õppekaval saad ühendada erinevaid valdkondi, näiteks füüsikat matemaatika, geograafia, keemia või bioloogiaga. Samuti saad siduda geograafiat „rohelise bioloogiaga“, näiteks taimede ja loomade maailmaga, et mõista loodust maastike ja ökosüsteemide tasandil või ühendada „valget bioloogiat“ keemiaga, et keskenduda silmaga nähtamatutele protsessidele.
Õpi looduses seoseid nägema
Õppekava unikaalsus seisneb võimaluses kombineerida erinevaid aineid vastavalt oma huvidele ja tugevustele:
-
Süsteemne maailmapilt: kombineeri füüsikat matemaatika, geograafia või keemiaga, et mõista maailma füüsikalisi seaduspärasusi ja globaalseid protsesse.
-
Ökosüsteemide uuringud: seo geograafia ja "roheline bioloogia" (taimed, loomad, ökoloogia), et analüüsida loodust ja keskkonda tervikuna.
-
Molekulaarsed protsessid: integreeri "valge bioloogia" (geneetika, mikrobioloogia, rakubioloogia) keemiaga, et keskenduda silmaga nähtamatutele protsessidele ja biotehnoloogiale.
Praktiline kogemus ja teaduskeskkond
Meie õppekavas ei piirdu õpe ainult loengute ja seminaridega, suurt rõhku paneme laboripraktikumidele ning koostööle teadusgruppidega. Saad töötada päris teaduslaboris, kasutada kaasaegset aparatuuri ning teha oma lõputöö mõne teadussuuna juures.
Lisaks laboritööle toimub õppetöö koostöös meie Ökoloogia keskuse teadlastega ka välitingimustes. Välipraktikumide raames rakendatakse loengutes omandatud teadmisi eri keskkondades, alates põhjaveest, soodest, järvedest ja jõgedest kuni metsade, niitude, parkide ning linnalise ruumini.
Selline interdistsiplinaarne lähenemine tagab laiapõhjalise ettevalmistuse, mis on aluseks nii edasistele magistriõpingutele kui ka professionaalsele tegevusele kaasaegses teadusmahukas töökeskkonnas.
Heida pilk molekulaarteaduste laboritele
Keda ootame õppima?
- Sind huvitavad loodusteadused, kuid soovid mitmekülgsemat haridust kui ühe kitsa eriala õppimisel.
- Soovid mõista looduses toimuvaid protsesse ja nähtusi nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil.
- Tahad panustada keskkonnaprobleemide lahendamisse ja jätkusuutlikku arengusse.
- Sind huvitavad infotehnoloogia võimalused ja nende rakendamine loodusteadustes ning keskkonnaprobleemide analüüsis.
- Soovid tulevikus saada gümnaasiumi või põhikooli loodusteaduste õpetajaks ning vajad selleks erialast ettevalmistust.
Miks tulla meile õppima?
- Saad laiapõhjalise loodusteadusliku hariduse. Tuleviku töömaailm vajab üha enam inimesi, kes oskavad näha seoseid eri valdkondade vahel. Integreeritud loodusteaduste õppekava annab Sulle tugeva aluse mitmes loodusteaduses ning aitab mõista keerukaid probleeme terviklikumalt.
- Kujundad oma õpitee vastavalt huvidele. Tegemist on Eestis ainulaadse loodusteadusliku õppekavaga, kus saad valikmoodulite kaudu kujundada just sellise bakalaureusehariduse, mis sobib Sinu huvide ja tulevikuplaanidega.
- Sa ei pea kohe alguses lõplikku erialavalikut tegema. Pärast gümnaasiumi ei pea Sa veel täpselt teadma, millisele loodusteaduste suunale keskenduda. Esimesel semestril läbivad kõik tudengid loodusteaduste üldained ning erialasuuna valid alles teiseks semestriks.
- Õpid lahendama probleeme koostöös teiste erialade tudengitega. Õppekavas on interdistsiplinaarne projektõpe, kus eri suundade tudengid töötavad ühiste eesmärkide nimel ja otsivad lahendusi päris probleemidele.
Eriala omandamist toetav õppekeskkond ja üliõpilaselu
Õppetöö toimub valdavalt väikestes gruppides, mis võimaldab läheneda üliõpilaste huvidele ja õpivajadustele personaalselt. Üliõpilastel on ligipääs tänapäevastele e-õpikeskkondadele ning Eesti suurimale teadus- ja õpperaamatukogule.
Ülikoolis asub uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja.
Ülikooli elule lisab värvi ning annab jõudu ka Tallinna Ülikooli Üliõpilaskond (TLÜ ÜN). Samuti on igal instituudil ka oma üliõpilasnõukogu. Tallinna Ülikooli üliõpilased osalevad laialdaselt ülikooli juhtimises ning on teadlikud oma hariduslikest, sotsiaalsetest, kultuurilistest ja ühiskondlikest võimalustest ning kasutavad neid aktiivselt.
Loodus- ja Terviseteaduste Instituudi Üliõpilasnõukogu (LTI ÜN) eesmärk on muuta üliõpilaste elu värvikaks, mugavaks, heaks ning meeldejäävaks. LTI ÜN korraldab temaatilisi üritusi nagu talvepidu, vastlapäev, kevad- ja sügismatk, rebaste ristimine ning paljud muid kultuuri- ja vaimuvärskenduse üritusi.
TLÜ Roheklubi ühendab üliõpilasi, kes tunnevad huvi roheteemade vastu ning soovivad panustada kestlikumasse tulevikku. Klubi pakub tasakaalu õppetööle, tuues kokku teadlikud arutelud keskkonnaküsimuste üle ja praktilised tegevused ülikooli keskkonnasõbralikumaks muutmiseks. Heida pilk nende tegemistele Instagramis.
Geohub koondab geograafia- ja keskkonnahuvilisi üliõpilasi, pakkudes ühist platvormi erialasteks aruteludeks, põnevateks sündmusteks ja kogemuste vahetamiseks. Heida pilk nende tegemistele Instagramis.
Õppekava ja -ained
Õppevormi kirjeldus
- Kestus: 3 aastat
- Õppevorm: päevaõpe
Õppetöö toimub päevaõppe vormis iganädalaselt esmaspäevast reedeni.
Spetsialiseeruda saab vähemalt kahe erialamooduli raames füüsikale, keemiale, bioloogiale ja geograafiale. Edasiste erialaainete õpingute raames saab kas 1) süvendatult õppida valitud eriala edasi kolmandat moodulit ja viimane moodul panna ise kokku loodusteaduste või matemaatika ainetest, 2) valida mõne teise üks loodusteaduste (füüsika, keemia, bioloogia, geograafia või matemaatika) eriala moodul tervikuna ja viimane moodul panna kokku ise loodusteaduste ainetest või 3) õppida teise loodusteaduse või matemaatika kaks moodulit.
Loodusteaduste õppimine
Integreeritud loodusteaduste õppekaval saad Sa õppida korraga kuni kahte erinevat eriala. Erialad on jaotatud põhi- ja lisavalikuteks. Põhivalikud on bioloogia, füüsika, geograafia ja keemia.
Spetsialiseerudes bioloogiale saad teadmisi eluslooduse toimimise ja mitmekesisuse kohta. Mitmete suviste välipraktikumide ajal õpid põhjalikult tundma peamisi Eesti looduses esinevaid liike ning süvendad loengutel omandatud teadmisi nende praktilise rakendamise käigus.
Spetsialiseerudes füüsikale saad uurida ja analüüsida füüsikanähtusi nii eksperimentaalselt kui ka teoreetiliselt. Õppetöös on oluline osa laboripraktikumidel, kus omandatakse oskused erinevate laboriseadmetega tegutsemiseks, mõõtmiste sooritamiseks ning eksperimendi tulemuste analüüsiks. Katsete ja vaatluste põhjaliku range analüüsi ning uute teadmiste sünteesi oskus on vajalik ka neile, kes edaspidi füüsikaga väga tihedalt kokku ei puutu.
Spetsialiseerudes geograafias õpid mõistma looduse erinevate elus ja eluta komponentide omavahelisi seoseid, ökosüsteemide toimimist ja maastikke kujundavaid protsesse. Samuti saad teada, kuidas on neid kõiki mõjutanud inimtegevus, nii minevikus kui ka tänapäeval. Õppetöös kombineeruvad erinevad praktilised õppevormid sh õppekäigud ja välipraktikumid teoreetiliste teadmistega.
Spetsialiseerudes keemiale õpid mõistma keskkonnas toimuvaid keemilisi protsesse ning seoseid keemia ja teiste loodusteaduste vahel. Saad tundma ainelise maailma sügavamaid tahke, mis aitab tajuda ja mõista seaduspärasusi looduses. Õpid tundma kaasaegse keemia arengusuundi ning väljundeid, mis annavad võimaluse edasisteks valikuteks. Õppetöösse on integreeritud ka keemia praktikumid kaasaegsetes laborites.
Vastuvõtutingimused
Üldised kandideerimise eeldused integreeritud loodusteaduste eriala BA õppekavale:
- Vastuvõtueksam 100%.
- Vastuvõtulävend on 65 punkti.
Kandidaadil peab olema keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon.
Vastuvõtueksam
Integreeritud loodusteaduste ning bioloogia (kõrvalerialaga) vastuvõtueksam toimub koos.
Kandidaadid jagatakse vastuvõtueksamiks (01.07.2026 ruumis A-543) väiksematesse gruppidesse (kell 10.00, 10.30, 11.00, 11.30 jne), täpse aja saab teada SAISis pärast avalduse esitamist. Bioloogia ja integreeritud loodusteaduste jaoks on koostatud eraldi küsimused. Kui kandideeritakse mõlemale õppekavale, valitakse mõlemast nimekirjast üks küsimus, vaid ühele neist erialadest kandideerimisel valitakse 2 küsimust vastavalt erialaküsimuste nimekirjast. Küsimuste kirjalikule ettevalmistamisele järgneb vestlus, milles hinnatakse kandidaadi loodusteadustealaseid teadmisi ja motivatsiooni õpinguteks.
100% suuline eksam, millele eelneb kirjalik eriala küsimuste vastuste ettevalmistuse aeg. Suulisel vestlusel hinnatakse ka õppija eesti keele oskuse taset (väljendus, arusaamine) ja motivatsiooni.
Hinnatakse protsendipunktidega. Pingerida (Hinne) kujuneb kõigi komisjoni liikmete hinnete keskmistamise ja järjestamise tulemusel. Juhul kui kanditaat on tõestanud erialase vabatahtliku töö kogemust, lisatakse 5 punkti. Kanditaat on erialast tööd tõendava tõendi eelnevalt üles laadinud SAISi keskkonda.
Hinnatakse erialateadmisi keskkooli programmi mahus. Ettevalmistuseks korrata loodusteaduste teemasid keskkooli riikliku õppekava mahus.
Vt ka eritingimused: https://www.tlu.ee/eritingimustel-vastuvott
Õppejõud
Kokku on õppekava erinevates moodulites olevate ainetega seotud enam kui 70 õppejõudu ja teadlast. Valik õppejõududest, kellega võid õppekavale õppima asudes kokku puutuda on järgnev:
Katrin Laas
Astronoomia ja optika dotsent ja õppekava juht
Katrin Laas annab loenguid ning praktikume nii füüsikas kui ka astronoomias. Astronoomia osas korraldab õppetöö ja huvitegevuse raames päris ehtsaid vaatluspraktikume ka teleskoopidega nii tähtede, planeetide ja süvataeva objektide vaatlemiseks kui ka Päikese uurimiseks.
Teadustöös on Katrin Laas kaitsnud oma doktoritöö teoreetilise füüsika stohhastiliste protsesside valdkonnas (stohhastiline ja murrulise tuletisega ostsillaatorid), kuid lisaks stohhastikale tegeleb ta ka kõrgtemperatuurilise plasma- ja materjalide uuringutes pinnadefektide multifraktaalanalüüsiga. Enesetäiendamist välislähetuste raames on toimunud nii Euroopas kui Aasias.
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Jaanus Terasmaa
Ökohüdroloogia professor
Jaanus Terasmaa on ökohüdroloogia professor, kes uurib globaalseid keskkonnaprobleeme. Tema teadustee algas järvemuda ja mineviku-uuringutega, liikudes seejärel veestiku seisundiga seotud küsimuste juurde. Praegu keskendub ta keskkonnaprobleemide lahendamisele, lähtudes ökosüsteemide halvenevast seisundist ja kiirenevatest keskkonnamuutustest. Kuna keskkonnamuutustega kohanemine ja nende mõju leevendamine nõuavad laiemat vaadet kui loodusteadused, tunneb ta süvendatud huvi keskkonnateadlikkuse, hariduse, harrastusteaduse ning digitaalse õppevahendite ja mängude kasutamise vastu. Ta on õuesõpperakenduse avastusrada.ee ning harrastusteaduse platvormide allikad.info ja veestik.info eestvedaja.
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Tõnu Laas
Füüsika professor
Tõnu Laas annab loenguid, seminare ja ka praktikume füüsikas ja sellega seotud kursustel. Põhilised kursused on mehaanika, soojusõpetus ja elektromagnetism, mõõtmiste alused ning kosmoloogia. Ta on tegelenud mitmete eri valdkondade laboritööde juhendmaterjalide arendamisega. Varasemalt on ta on kuulunud ka füüsika riigieksamite ettevalmistamise töörühma.
Teaduslikud huvid seotud ühelt poolt teoreetilise ja matemaatilise füüsika valdkonda kuuluva kosmoloogia ning stohhastiliste protsesside uurimisega. Viimastel aastatel on Tõnu Laas tegelenud termotuumaseadmetes kasutatavate kõrgetele temperatuuridele vastupidavate materjalide arendamisega. Sellised volframipõhised materjalid on tegelikult kasutatavad paljudes erinevates valdkondades, nt kõrgele temperatuurile vastupidavate tööriistade või plasmaga kokkupuutuvate seadmete osade valmistamisel.
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Kalle Truus
Anorgaanilise ja üldkeemia emeriitdotsent.
Kalle Truus on lõpetanud Tartu Ülikooli keemia erialal ja kaitsnud doktorikraadi Orgaanilise Keemia Instituudis Moskvas.
Kalle Truusi teaduslikud huvid on seotud erinevate looduslike ühendite keemilise struktuuri ja analüüsi probleemidega. Ta on uurinud Läänemere ja Vaikse ookeani vetikate polüsahhariidide struktuuri, taimealkaloide ja jälgelementide sisaldust merevees. Ta on tegelnud keemianomenklatuuri arendamisega ja kirjutanud (enamasti koos kaasautoritega) mitmeid raamatuid, sealhulgas ülikooliõpiku „Elementide keemia“. Ta on juhtinud Riiklikku vetikaprogrammi ja olnud mitmete Eesti Teadusfondi grantide hoidja. Viimastel aastatel on Kalle Truus keskendunud psühhoaktiivsete seente ja jugapuu vähivastaste alkaloidide analüüsi probleemidele.
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
- Miks peaks taimedes sisalduvaid aineid uurima?
- Keemiadoktor Kalle Truus: närvimürkidest – nii sellest, mida kasutati Skripalide puhul, kui ka teistest
Erkki Soika
Füüsika ja füüsika didaktika lektor
Kõik kõrghariduse etapid (bakalaureusest kuni doktorikraadini) on Erkki omandanud Tallinna Ülikoolis ning tema doktoritöö käsitles juhuslike mõjude rolli ökoloogilistes süsteemides.
Erkki huvi on seotud füüsika hariduse ja matemaatika rakendamisega erinevates valdkondades, põhiliselt küll looduses toimuvate protsesside kirjeldamises diferentsiaalvõrrandite abil, ja koolifüüsika didaktikaga seotud problemaatikate lahti mõtestamine ja koostöös füüsika õpetajatega lahenduste leidmine. Erkki kuulub füüsika eksami ja õppematerjalide koostamise komisjoni (Harno) ning on mitmete õpilasteadustööde juhendaja ning füüsika olümpiaadi Tallinna piirkonnavooru komisjoni esimees.
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Mihkel Kangur
Vanemteadur
Üliõpilasena uuris Mihkel Kangur jääaja järgset taimkatte arengut Eestis kasutades õietolmuanalüüsi. Selle uurimise metoodika edasiarenduse ja rakendamise kohta kaitses 2005. aastal doktoritöö. Juba õpingute raames osales ta rahvusvahelistes võrgustikes, mis uuris Euroopa taimkatte muutuseid. Sellise koostöö raames ilmus 2013. aastal artikkel, kus näidati, et tõenäoliselt on viimase 2000-3000 aasta jooksul inimene avaldanud Eesti taimkattele olulisemat mõju kui kliima.
Hilisemad uuringud on seda seisukohta ainult kinnitanud. Selle artikli järel süvenes temas veendumus, et inimkonna poolt tekitatava keskkonnamõju leevendusi ei saa pakkuda vaid loodusteadlased, vaid need lahendused sünnivad vaid läbi inimese käitumise muutuste. Seetõttu on ta viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu küsimustele ning peab olulisimaks just selle valdkonna hariduse edendamist.
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Reimo Rivis
Loodusgeograafia dotsent
Reimo Rivis on üle poole oma elust olnud moel või teisel seotud Tallinna Ülikooli ja tema eelkäijatega. Õppima asus 1993. aastal, mil asutuse nimes oli veel Pedagoogika. Läbis üsna ühtlase jadana õppesüsteemi 5+2+4 aastat. Selle õppe käigus omandas igast loodusteaduste valdkonnast üsna palju ja kõige rohkem geoteadustest. Kaks nädalat peale 2005. aasta jaanuari tormi kaitses oma väitekirja (PhD), mis keskendus samuti merele ja tema suhetele rannaga.
Reimo Rivise teaduslikeks huvideks on lisaks mainitud randade dünaamikale veel ranniku- ja muude maastike areng, rannaelupaigad, ruumianalüüsi meetodid, geoteaduste metodoloogia ja geograafia didaktikaga. Ülikoolis õpetama hakkas juba magistriõpingute ajal ning erinevaid nimetusi õppeaineid ja erinevaid välipraktikaid on selle ajaga kogunenud paarkümmend; südamelähedasemad on talle Eesti maastikud, loodusgeograafia välipraktika, globaalökoloogia, geoinformaatika, õppeekskursioonid.
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Neeme Lumi
Füüsika hariduse lektor.
Oma kõrghariduse olen omandanud Tallinna Ülikoolis. Doktorikraadi kaitsesin aastal 2015. Valdkonnaks teoreetiline füüsika, juhuslikud protsessid. Dissertatsiooni kirjutasin teemal: “Värvilise müra indutseeritud üleminekud mittelineaarsetes populatsiooni kasvumudelites”. Juhendajad Romi Mankin, Astrid Rekker.
Kõik 23 aastat pärast bakalaureusekraadi kaitsmist olen töötanud haridussüsteemis. Nendest 18 aastat koolijuhina. Seepärast oman laiemat ülevaadet Eesti hariduse rõõmudest ja muredest. Valutan südant meie õpetajate järelkasvu pärast. See on suur ja tõsine väljakutse Eesti hariduses lähiaastatel. Siit tulenevalt minu soov jätkata karjääri Tallinna Ülikoolis ja panustada meie hariduse jätkusuutlikkusse. Töötan selle nimel, et pikemas vaates üldhariduskoolides jaguks professionaalseid ja motiveeritud õpetajaid, kes heal tasemel haridust edasi kannaksid.
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Tõnu Ploompuu
Botaanika ja mükoloogia õpetaja.
Tõnu Ploompuu on botaanika ja mükoloogia õpetaja, Eesti parim botaanik mükoloogide seas ja parim mükoloog botaanikute seas. On hästiuuritud elustikuga Eestile leidnud juurde nii soontaimede, sammalde kui seente uusi liike ja tähelepanuvärseid vorme. Floristiliste ja fungistiliste käsitluste kõrval armastab uurida ka Eesti kooslusi – omadega rappa minna, pärandkooslusi lahata, teiste rikutud elupaikades selgust saada, inimeste jäetud kaudseid jälgi otsida. Viimastega seostub ka inimese elukeskkonna mõtestamine, linnaruumi toimimise käsitlemine.
Teiseks suunaks tema tegevuses on evolutsiooni probleemide teoreetiline lahendamine. Elu tekke ja oluliste organismirühmade tekkeks vajalike muutuste kirjeldamine, barjääride ja nende võimalike ületusteede täpsustamine. Geneetilised muutused evolutsioonis on informatsiooniliselt põhimõttelt samasugused kui seda on inimese sotsiaalsetes infosüsteemides toimuvad, sellest tuleneb inimese sotsiaalsete süsteemide evolutsiooni käsitlemine. Viimasest lähtuvalt ei ole Tõnul võimalik suud kinni hoida, kui poliitikud hakkavad perpetum mobile kasutamist inimestele kohustuslikuks muutma.
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Kairi Koort
Süsteemibioloogia lektorKairi Koort on süsteemibioloogia lektor ning alates aastast 2015 kureerib Tallinna Ülikoolis bioloogia õppekavasid. Ta on õppinud Karolinska Instituudis, Stocholmis ning ligi kümme aastat tegelenud teadustööga Euroopa Bioinformaatika Instituudis ja Cambridge Ülikoolis, Suurbritannias.
Kairi Koorti teaduslikud huvid on seotud biomeditsiini ja bioinformaatikaga. Viimaste aastate projektid on keskendunud neuroloogiliste haiguste, nagu näiteks Parkinsoni tõbi, geneetiliste aluste uuringutele ning inimese mikrobioomi uurimisele. Nende kompleksete süsteemide uurimiseks kasutab ta järgmise põlvkonna sekveneerimise tehnoloogiaid ja ülegenoomseid ning bioinformaatika meetodeid. Kairi Koorti teadustöö on ka täna seotud erinevate rahvusvaheliste teadusasutustega - tema tähtsamateks koostööpartneriteks on Luksemburgi Ülikooli Biomeditsiinisüsteemide Keskus, Uppsala Ülikool ja Karolinska Instituut Rootsis, Cambridge Ülikool, Imperial College ja Euroopa Bioinformaatika Instituut Suurbritannias. Eesti-sisesed koostööprojektid on seotud Ida-Tallinna Regionaalhaigla, Synlab Eesti, Põhja-Tallinna Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskusega.
Lisaks teadustööle tegeleb ta loodusteaduste populariseerimisega olles kaasatud Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni Keskuse ning Looduse Akadeemia tegevusse. Kairi Koort annab regulaarselt genoomika ning biomeditsiini teemadega seotud avalikke loenguid nii Eestis kui välisriikides.
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
- Teadlane teab: Mis on mikrobioota? (Kairi Koort)
- Teadlane teab: mis teeb saiast saia ja õllest õlle? (Kairi Koort)
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Katre Luik
Nooremteadur
Katre Luik on Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur. Tema teadustöö keskendub füüsilisele geograafiale, klimatoloogiale ja rannikute pikaajalistele muutustele. Doktoritöös uurib ta võimalike kliimarežiimi nihete esinemist viimase 6000 aasta jooksul, kombineerides rannikugeoloogia ja klimatoloogia.
Katre on õppinud ja töötanud lisaks Eestile ka Hispaanias ja Suurbritannias. Hispaanias õppis vahetusüliõpilasena geograafiat, Suurbritannias töötas aga Londoni koolides geograafiaõpetajana.
Talle meeldivad pikad rongireisid, matkad maailma eri paikades, jazzmuusika ja male.
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Oliver Koit
Teadur
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Pamela Abreldaal
Nooremteadur
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Kuhu edasi?
Millistel erialadel võib tööd leida?
Loodusteaduslik kõrgharidus võimaldab töötada spetsialistina nii avalikus kui ka erasektoris, ametnikuna riigi- või kohaliku omavalitsuse struktuurides, panganduses, õpetajana nii üldhariduskoolides kui ka mitteformaalset haridust pakkuvates asutustes (nt keskkonnahariduskeskustes), teadurina uurimisasutustes või alustada tööd ettevõtjana. Üldjuhul on nendel ametitel töötamiseks vaja läbida ka magistriõpingud ning teaduriks saamiseks ka doktoriõpingud.
Silmapaistvad vilistlased
Kertu Lepiksaar
Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi laborant ja teaduse populariseerija
"Nüüd tagasi vaadates võin öelda, et see on mulle andnud oskust keskenduda sisule ja leida igast asjast niiöelda „asja uba“. Väga tihti kohtab kahjuks seda, et pannakse palju rõhku sellele, kuidas mingi asi väliselt paistab. Seetõttu kulutatakse tohutult palju energiat turundusele ning asja sisu arendamiseks enam jaksu ei jätku. Ideed päriselt toimimiseks, on oluline sisu." Loe lähemalt Kertu õpingutest meie blogist.
Svetlana Kalvan
Integreeritud loodusteaduste vilistlane ja Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi õpetaja
"Kõige enam meeldis õppekava juures see, et integreeritud loodusteadused annavad võimaluse valida ja koostada just enda jaoks sobiva õppeprogrammi, nagu konstruktor. Ise valisin klassikalist loodusteaduse, mille raames õppisin geoökoloogiat ja keemiat."
Sander Trofimov
Kvaliteedi insener ettevõttes Stoneridge Electronics
"Usaldage oma sisetunnet. Õppige seda, mis teile huvi pakub. Ülikoolis õppimine on raske, kuid seda leevendab huvi õpitava vastu. Kui teil on suur huvi loodusteaduste vastu ning ei tea millele spetsialiseeruda, siis integreeritud loodusteadused on just see õige. Sul on suurepärane võimalus kombineerida erinevaid õppekava mooduleid, et käsitsi valmistada just sulle sobilik hariduskäik."
Karoliina Roots
Starship Technologies pakirobotite operatsioonilise kui ka tehnilise toe pakkuja ning robootikaõpetaja
"Teadsin, et tahan enda lõputööks teha midagi, mis paneb mul silmad särama. Kui teise aasta lõppedes mul endiselt ühtegi briljantset ideed pähe tulnud ei olnud, kõndisin meie bioloogiaõppe kuraatori Kairi Koorti kabinetti ja esitasin jabura idee, et soovin lõputööd teha tuulegeneraatoritest ja nende mõjust elukooslustele. Selle peale õppejõud Koorti kabinetis istus härra küsis mult väga sügavamõtteliselt „Aga mis sind tegelikult huvitab?“. Nii lõpetasingi enda bakalaureuse kaitsmise rääkides ikkagi südamelähedasest rakendusest, mis suutis mõõta laboris analüüsitud Läänemere pinnakihi mitmekesisust."
"Otsige endast välja initsiatiiv, aktiivsus ja julgus. Kui on soov teha, annab ülikool võimaluse teha. Unistage suurelt ja ärge kartke küsida ka kõige rumalamaid küsimusi."
Edasiõppimisvõimalused
Bakalaureuseõpe on esimene aste loodusteadusliku kõrghariduse omandamiseks ning selle loogiliseks jätkuks on magistriõpingud. Tallinna Ülikoolis ootavad Sind edasiõppimiseks teadusele või õpetajakoolitusele orienteeritud magistrikavad: Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia või Loodusteaduste õpetaja.
Klassikaliste loodusteaduste peaerialal lõpetajad saavad magistriõppes jätkata üldjuhul nende erialade õppekavadel (nii teaduse- kui õpetajakoolituse suunal), mida nad on bakalaureuseõppes õppinud vähemalt kahe mooduli mahus. Täpsemate vastuvõtutingimustega saab tutvuda konkreetsete õppekavade juures.
Kõigi peaerialade lõpetajatel on lisaks võimalik jätkata õpinguid paljudel avatud või osaliselt avatud magistriõppekavadel erinevates ülikoolides Eestis ja välismaal.
Uuringud ja materjalid
Tehtud lõputööd
Vaata loodus- ja terviseteaduste instituudis tehtud lõputöid TLÜ digitaalraamatukogus ETERA.
Huvitavad videod
- Jaanus Terasmaa - Mis on ökosüsteemiteenused?
-
Jaanus Terasmaa - Miks me ei tohiks rääkida ainult kliimamuutustest?
-
Jaanus Terasmaa - Miks me kliima pärast ei muretse?
-
Jaanus Terasmaa - Kas allikavett tohib juua?
- Rando Tuvikene - Vetikas toiduainetes
- Mihkel Kangur - Kas maakera suudab inimest kanda?
- Martin Küttim - Kas taimed kasvavad ka talvel?
- Kairi Koort - Teadlane teab: mis teeb saiast saia ja õllest õlle?
- Kairi Koort - Teadlane teab: Mis on mikrobioota?
- Katrin Laas - Kui palju mõjutavad meid päikesetormid?
- Katrin Laas - Kas täiskuu mõjutab inimest?
- Tõnu Laas - Mis on gravitatsioonilained?
- Tõnu Laas - Kuidas isesõitevauto ümbrus tajub?
- Tiit Land - Teadlane teab: mis andis perioodilisustabelile selle tänase ilme?
- Tiit Land - Mis põhjustab pohmelli?
- Erkki Soika - Energia sünd ja surm ehk energia elukaar
- Marko Vainu - Teaduslik aparaat veevahetuse mõõtmiseks järve põhjas
- Tiina Elvisto - Mis on sinu hambapastas?
- Liisa Puusepp - Kas mesilaste pidamine linnas on ohutu?
Võta ühendust!
Õppekava juht: Katrin Laas
Õppenõustaja-spetsialist: Marianne Paapstel
Sarnased erialad
Bioloogia (kõrvalerialaga)
Loodus- ja terviseteaduste instituut
Soovid mõista, kuidas toimib elu alates raku biokeemiast ja geenide avaldumisest kuni liikide mitmekesisuse ning ökosüsteemideni? Tallinna Ülikool on ainus koht Tallinnas, kus saad õppida bioloogiat peaerialana bakalaureuseastmes, saades laiapõhjalise hariduse, kus teooria käib käsikäes labori- ja välitöödega.
Loodusteaduste õpetaja
Loodus- ja terviseteaduste instituut
Loodusteaduste õpetaja magistriõpe on suunatud neile, kes soovivad ühendada oma kire loodusteaduste vastu kutsumusega inspireerida järgmist põlvkonda. Õppekava eesmärk ei ole koolitada vaid aineõpetajat, vaid teadusliku maailmavaate kujundajat, kes suudab selgitada maailma keerulisi seoseid lihtsalt ja kaasavalt. Õppekaval saab õppida bioloogia-, füüsika-, geograafia- ja keemiaõpetaja suunal, nii põhikooli kui gümnaasiumi õpetajaks.
Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia
Loodus- ja terviseteaduste instituut
Meie teaduspõhine ja distsipliinidevaheline õppekava ühendab erinevaid biokeemia ja -tehnoloogia ning molekulaarbioloogia valdkondi ja nende rakendusi erinevates kliinilistes süsteemides või keskkonnaökoloogias, pakkudes üliõpilasele võimaluse oma huvidest lähtuvalt läbi valikainete täpsemale teemale spetsialiseeruda.