konverents

Konverents andis ülevaate, kuidas aitavad kunstid õpilasi paremini tunnis kaasata

Neljapäeval, 23. mail kogunesid Tallinna Ülikooli kõik koolijuhid ja spetsialistid, kes soovisid lähemalt teada saada, kuidas kunstid aitaksid koolis õpilaste heaolule ja õppekvaliteedile kaasa. Konverentsi „Kunstid aitavad õppida“ põhifookuseks oli Erasmus+ strateegilise partnerluse projekti “Õpetajate ja õppurite toetamine kunstidega: suhtetervis Euroopa koolides” (STALWARTS) Eesti tulemused.

kunstiteraapia

Teadlased ja õpetajad avasid konverentsil teema läbi kahe vaatenurga: õpetaja võimalused kunstide kasutamiseks koolitunnis (Randvere kooli näitel) ja millist kasu on siiani toonud koolidele loovterapeut kui tugispetsialist (nelja kooli näitel).

STALWARTS algas 2017. aasta sügisel ning selle põhifookus on muusikateraapial. Projektis osalevad lisaks Eestile veel Suurbritannia, Itaalia, Norra ja Portugal. STALWARTS toetub ülikooli ja kooli partnerlusele. Igas riigis on nimelt ülikooli partneriks üks kool, kus õpetajad integreerivad koolitundidesse kunstidel põhinevaid tegevusi ehk kasutavad muuhulgas klassiruumis erinevaid pille, mis äratavad õpilaste tähelepanu. Eestist osaleb projektis Tallinna Ülikool ja partneriks on Randvere kool.

„Projekt on suunatud nende noorte inimeste õpingute jätkamisele või õppes osalemisele, kes on formaalhariduses ebasoodsas olukorras oma emotsionaalse või vaimse seisundi ning sellest tulenevate sotsiaalsete suhete piiratuse tõttu,“ tutvustab Tallinna Ülikooli kunstiteraapiate professor Eha Rüütel rahvusvahelist projekti.

Projekti raames tegid teadlased õpetajatega intervjuusid, millest selgus, et kunstid on üsna kergesti väga paljudesse ainetundidesse integreeritavad ning seda saab teha vabalt ka ilma vastava kunstialase professionaalse hariduseta. Õpetajad aga kinnitasid, et loomingulised oskused loovad kindlasti suuremaid võimalusi kunstide rakendamiseks

Toetudes projektis osaleva Randvere Kooli kogemusele, saab Rüütli sõnul klassiruumis kunstidega juhtida emotsioone ja aktiivsust, soodustada kognitiivset ja sotsiaalset arengut, suurendada huvi õppeaine vastu ja käivitada sisemine õpimotivatsioon. Loominguline tegevus võib olla ka preemiaks peale raske õppeülesande sooritamist ja seega toimib ülesande täitmisel välise motivaatorina.

Muusika võib aidata ka agressiivse käitumise vastu. „Üks oluline tähelepanek tundub olevat see, et õpilase afektiseisundi maandamine õnnestus kahel õpetajal muusikaga ja traditsioonilist kinnihoidmise (Verge) tehnikat ei olnud vaja kasutada,“ kinnitab Rüütel.

Kuigi kunste saab kindlasti rohkem rakendada erivajadusega õpilastega eriklassides ja individuaalõppes, prooviti Rüütli sõnul projekti raames lähtuda kaasava hariduse põhimõttest ja võtta kunste kasutusele ka nn tavaklassides, kus õpib väga erinevate võimete ja vajadustega õpilasi.

Konverents „Kunstid aitavad õppida“ toimus neljapäeval, 23. mail Tallinna Ülikoolis, algusega kell 10 aadressil Uus-Sadama 5, ruumis M-218. Lisaks STALWARTS projektile tuli veel juttu õpetaja loovusest, kaasavast haridusest, koolitugispetsialistidest, sh lähemalt koolikunstiteraapiast.

Projektist „Sustaining Teachers and Learners with the Arts: Relational Health in European Schools“ (STALWARTS) saab lähemalt lugeda siit.

Täpsem info konverentsi kohta siin