Miks merevesi jõululaupäeval punaseks värvus?
Jõulude ajal võis näha Suurupi tuletorni lähedal omapärast vaatepilti: merevesi oli omandanud mitmekümne meetri ulatuses piki rannikuriba neoonroosa värvuse. Nähtust käisid kohapeal uurimas Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vetikateadlased Rando Tuvikene (keemia vanemteadur, keemia dotsent) ja Marju Robal (nooremteadur).
Kuigi nimetatud nähtus ei ole midagi väga ebaharilikku ning peamiselt sügisel-talvel tuleb seda soodsate olude kokkulangemisel ikka ette, jääb omapärase värvidemängu sügavam tekkepõhjus sageli selgitamata. Vee iseloomuliku punase värvuse põhjuseks on tormidega randa uhutud punavetikate lagunemine.
Sarnaselt maismaataimedele sisaldavad ka punavetikad rohelist pigmentainet, klorofülli, mille abil suudavad taimed kasutada ära valgusenergiat oma elutegevuseks. Punavetikate rakkudes esinevad lisaks klorofüllile veel teatud fotosünteesi abipigmendid – punase värvusega fükoerütriinid ja sinised fükotsüaniinid.
Need värvained võimaldavad fotosünteesi toimumist meresügavustes, kus valgustingimused on kehvad ning üksnes klorofülli abil taim oma elutegevuseks piisavalt energiat ei saaks. Fükoerütriinid maskeerivad hästi klorofülli rohelised toonid ja annavad punavetikatele iseloomuliku värvuse.
Sedavõrd kontrastse "värvireostuse" puhul tekib paratamatult küsimus, kas tegemist võib olla millegi ohtlikuga. Punavetikatest pärinevad spetsiifilised värvipigmendid, fükoerütriinid, on väga omapärased ained – tegemist on valkudega. Kui punavetikatest ja mõnedest bakteritest pärinevad pigmendid kõrvale jätta, on värviliste valkude esinemine looduses väga erandlik nähtus. Inimesele on fükoerütriinid kahjutud, pigem on tegemist suisa kasulike ainetega.
Loe täpsemalt 30.12.2018 ilmunud ERR-i teadusportaalist Novaator!