Martin Aidniku ja Erle Rikmanni artikkel “Domesticating the future?: Citizen´s income discussion in Estonia?” (Kas tuleviku kodustamine?: Kodanikupalga diskussioon Eestis) sai teise koha teaduspublikatsioonide kategoorias ühiskonna ja avatud valitsemise valdkonnas. Artikkel ilmus ajakirjas Journal of Baltic Studies.

Artikkel kujutab endast kodanikupalga diskussiooni pilootuurimust Eestis. Teema on maailmas viimastel aastatel jõudsalt esile kerkinud kui tõsiseltvõetav lahendus heaoluriigi reformimiseks. Kõige kaugemale on kodanikupalga rakendamisel jõudnud Soome, kus eelmise aasta lõpus lõppes kaks aastat kestnud eksperiment. Märkimist väärib ka kodanikupalga referendum Šveitsis 2016 aastal. Artikkel põhineb kuuel poolstruktureeritud intervjuul poliitika, teaduse ja majanduse valdkonna esindajatega ning meediaanalüüsil, seejuures on peamine fookus intervjuudel. Autorid uurivad, millised on kodanikupalga ellurakendamise tingimused Eestis ning mida kodanikupalk intervjueeritute arvates endaga kaasa tooks. Uurimuses toetuvad autorid Rootsi meediauurija Ulrika Olaussoni “kodustamise” mõistele, mille sisuks on erinevad globaalsete arenguatega suhestumise viisid. Kodanikupalka toetanud intervjueeritud nägid Eestit globaalsete arengute kontestis ning soovisid näha uut heaoluriigi paradigmat rakendumas ka siin. Kodanikupalga kriitikud seevastu distantseerisid Eesti mujal aset leidvatest eksperimentidest ning ei pidanud nendega kaasa minemist võimalikuks meie piiratud majanduslike vahendite tõttu. Õigeks peeti senise konkurentsikeskse majandusliku liberalismi juurde jäämist. Peamise uurimistulemusena võibki välja tuua kodanikupalga toetajate ja kriitikute erinevat suhtumist status quo´sse: kodanikupalga toetajad keskendusid ühiskonna probleemidele nagu suur ebavõrdsus ja puudulik sotsiaalne kaitse, kriitikud pidasid Eesti senist kurssi edukaks ja leidsid, et heaolu suurendamisele suunatud sotsiaalmajanduslik eksperimenteerimine on ebavajalik ning ohtlik. Artikli lõppsõnas tõdevad autorid, et kodanikupalga innovatsioon seisneks (tagatud sissetuleku tõttu) töö ja palga lahutamises. Niisugune muutus eeldab olulist muutust inimeste hoiakutes, mis Eestis vajab veel aega.

Kõiki hinnatud töid saab vaadata siit.