Uus kolleeg- Mari Andressoo
Mari töötab detsembrist ühiskonnateaduste instituudis juhiabina.
Mis pani sind oma uueks töökohaks just Tallinna Ülikooli valima?
Kuigi oman varasemat töökogemust hoopis personalitöös, siis kandideerisin Tallinna Ülikooli juhiabi positsioonile, sest soovisin kogeda ning õppida tööalaselt midagi uut/meelde tuletada vana (olen õppinud halduskorraldust). Minu valikut mõjutas teadmine, et Tallinna Ülikool on tunnustatud teadus- ja hariduskeskus ja teadmine, et ülikoolis on palju erinevaid karjäärivõimalusi.
Mis on su suurim unistus?
Elada nii, et igal aastal oma sünnipäeval tunneksin: "My life is better with every year of living it." Ehk elada iga uus ring ümber Päikese nii, et oskaksin tähistada suuri ja väiksemaid võite, samas õppides ja kasvades ka tagasilööke või ebaõnnestumisi kogedes.
Mille võib alati sinu töölaualt leida?
Lisaks tööarvutile ja kahele monitorile on seal kindlasti veepudel ja postitid.
Mida võiksid kolleegid sinu kohta teada, et sind paremini mõista?
Mulle on oluline meeskonnatöö ja hea suhtlemine. Usun, et edukas meeskond põhineb vastastikusel toetamisel. Olen hea kuulaja ja püüan mõista teiste inimeste vaatenurki ja parandamatu optimistina, ootan seda ka teistelt.
Millised on su hobid ja huvialad?
Looduses liikumine, ringtreening, tõlkimine (ilukirjandus ja varasemalt ka teleseriaalid), muusika.
Enim kõnetanud raamat?
"Väike prints" Antoine de Saint-Exupéry .
See raamat kõnetab mind seetõttu, kuidas ajas sõnum lugeja jaoks muutub. Kui loed seda lapsena, teismelisena ja siis täiskasvanuna, kui oled juba ise ema. Suurepäraselt kajastatud lapsepõlve siirus ja süütus, inimsuhete olemus, pinnapealsetest välistest asjadest kaugemale nägemise tähtsus ning sõpruse ja armastuse väärtus. See, mis on päriselt oluline, on sageli silmale nähtamatu. Tänapäevases kiires elutempos kutsub selline raamat kasvõi hetkeks mõtlema elu sügavamale tähendusele ja inimlikkusele.