Õppekava nominaalkestus
Õppekava nominaalkestus viitab õppekavaga seotud õppeajale, mille jooksul üliõpilane peaks õppekava täitma sealjuures arvestades, et üliõpilane sooritab 30 EAP semestris ja 60 EAP õppeaastas. Nt bakalaureuseõppes on õppekava nominaalkestus 3 aastat, magistriõppes 2 aastat.
Üliõpilase nominaalne õppeaeg vastab õppekava nominaalkestusele. Üliõpilase nominaalne õppeaeg võib pikeneda järgnevatel juhtudel:
| Nominaalse õppeaja pikenemise alus | Aeg, mille võrra nominaalne õppeaeg pikeneb |
|---|---|
| üliõpilane on olnud akadeemilisel puhkusel | akadeemilisel puhkusel oldud aja võrra |
| üliõpilane on õppinud välisriigis ja toob välisriigis õppimise perioodist kaasa 15 EAP ulatuses oma õppekava täitvaid õppeaineid |
|
|
üliõpilasele on määratud riigikeele süvaõpe (riigikeele süvaõppe eesmärk on mitte-eestikeelse üliõpilase eesti keele oskuse toetamine akadeemilise kraadi omandamiseks. Tallinna Ülikoolis on eestikeelse õppekava lõpetamise tingimuseks eesti keele oskus C1-tasemel (vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendile). Loe täpsemalt siit!) |
|
| üliõpilane viibib rohkem kui kuus kuud õppekava järgsel praktikal | praktika kestuse võrra |
Pane tähele, et riik ja ülikool arvestavad nominaalaega akadeemilise puhkuse korral erinevalt. Kui ülikool vaatab, mis kuupäeval sa puhkusele siirdusid ja loeb enne kontaktõppe teist perioodi esitatud avalduse korral semestri mitte õpituks, siis riik loeb õpituks kõik need päevad, mis eelnesid akadeemilisele puhkusele. Enne puhkusele siirdumist oli sul ravikindlustus. Samuti loetakse õpituks suvi, kui su akadeemiline puhkus lõpeb kevadsemestri lõpuga, ja seda isegi siis, kui sa siirdud sügisel uuesti puhkusele (esitad uue avalduse). Seega, isegi kui sul ülikooli mõistes võib õpitud olla vaid 2 semestrit (bakalaureuse puhul), siis riigi jaoks võid sa olla nominaalaja ületanud.
NB! Tasuta õpitud päevi on võimalik näha SAISist. Selleks tuleb minna SAISi ja valida pealehelt tasuta õppimise õiguse alt "Kontrolli".