Riigikeele süvaõppe eesmärk on mitte-eestikeelse üliõpilase eesti keele oskuse toetamine akadeemilise kraadi omandamiseks. Tallinna Ülikoolis on eestikeelse õppekava lõpetamise tingimuseks eesti keele oskus C1-tasemel (vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendile). Nõude täitmist kontrollitakse eestikeelsel õppekaval õppival üliõpilasel, kes ei ole lõpetanud eesti õppekeelega kooli või on lõpetanud kooli, kus üliõpilase õpe toimus mitmes keeles. Nõude täitmist on võimalik tõendada eesti keele riikliku C1-tasemeeksami tunnistuse või ülikoolis sooritatud ainekursuse eksamiga.

Kui üliõpilane sooritas gümnaasiumis eesti keele teise keelena riigieksami, ei loeta võõrkeele nõuet täidetuks keeles, milles toimus üliõpilase õpe gümnaasiumis ja/või põhikoolis (v.a juhul, kui see keel on õppekavas märgitud kui õppekava õpiväljundite saavutamiseks vajalik teine keel).

Eesti riigikeele süvaõppe moodul

Õppetöö korraldus

Moodul on õppimiseks avatud kõigile mitte-eestikeelsetele üliõpilastele. Riigikeele süvaõppe mooduli tingimused, mille kehtestab ülikooliseadus ja Haridus- ja Teadusministeeriumi määrus (õppe nominaalse kestuse pikendamine, tasuta riigikeele õpingud), laienevad vaid üliõpilastele, kes on immatrikuleeritud õppekavale, mille õppekeel on eesti keel.

Paigutustest sisseastujatele

Kõigile Tallinna Ülikooli eestikeelsele õppekavale astunud mitte-eestikeelse kooli lõpetanud üliõpilastele toimub sügissemestri eelnädalal kirjalik paigutustest eesti keele oskuse mõõtmiseks. Paigutustesti korraldab Humanitaarteaduste Instituut. Testimise ajad avalikustatakse ülikooli veebilehel.

Eesti keele paigutustest on seotud tekstiga kirjalik lünktest, mis kontrollib üliõpilaste lugemisoskust ning sõnavara- ja grammatikateadmisi korrektsete ja tähenduslikult õigete lausungite moodustamiseks.

Paigutustesti peavad sooritama kõik mitte-eestikeelse kooli lõpetanud üliõpilased (v.a erandid), eesti keele riigieksami tulemusest sõltumata.

Paigutustesti ei pea sooritama üliõpilased:

  • kellel puuduvad eesti keele teadmised ja kes registreerivad end kohe eesti keele A1-taseme kursusele;
  • kes on eelmised õpingud lõpetanud eestikeelsel õppekaval;
  • kes tõendavad oma eesti keele oskust eesti keele riikliku C1-tasemeeksami tunnistusega.

Paigutustesti tulemuse põhjal jagatakse üliõpilased eesti keele rühmadesse.

Kursused

Üliõpilasel on võimalik moodulis olevate kursuste sisuga tutvuda ning end ise ainetesse registreerida ÕISis. Kui õppetöö esimese nädala jooksul selgub, et valitud eesti keele kursus osutub liiga kergeks/raskeks, saab üliõpilane end kokkuleppel õppejõududega teisele kursusele ümber registreerida. Vajaduse korral pöördub üliõpilane registreeringu muutmiseks oma akadeemilisse üksusesse.

Eesti keele A1- ja  A2-taseme kursused toimuvad inglise keele ja B1-taseme kursused inglise ja vene keele baasil. Kursustel osalemiseks peab üliõpilane tõendama oma baaskeele oskust vähemalt B2-tasemel.  Keeleoskuse tõendamiseks esitatakse rahvusvaheliselt tunnustatud eksami sooritamise tunnistus. Baaskeele oskust ei kontrollita, kui vastav keel on üliõpilase emakeeleks või ta on õppinud eelmisel haridustasemel või -astmel  vene või inglise keeles.

Inglise keele baasil toimuvad eesti keele A- ja B1-taseme kursused on intensiivsemad ning kestavad 1 õppeperioodi; st ühes semestris on nii A1- kui ka A2-taseme kursus ning ühes semestris on nii B1.1- kui ka B1.2-taseme kursus. Seega saab sügissemestril alustades läbida aasta jooksul kursused A1, A2, B1.1. ja B1.2.

Kõik ülejäänud kursused toimuvad läbi semestri (vt allaolevat tabelit)

Sügis

 

Kevad

 

I periood

A1 (ing)

 

B1.1 (vn); B2.1; C1.1

I periood

A1 (ing); B1.1 (ing)

 

B1.2 (vn); B2.2; C.1.2

II periood

A2 (ing)

 

II periood

A2 (ing); B1.2. (ing)

 

 

Eesti keele rühm avatakse, kui kursusele on registreerunud vähemalt 10 üliõpilast. Kui vene baaskeelega B1-taseme gruppi on registreerinud alla 10 üliõpilase, siis liidetakse see grupp inglise baaskeelega B1-taseme grupiga.

Eesti keele kursuste sisu vastab Euroopa keeleõppe raamdokumendis kirjeldatud keeleoskuse tasemetele. Eesti keele kursuste õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid on kirjeldatud ÕISis.

Õppevorm

Eesti keele kursused toimuvad ainult päevaõppevormis. Tsükliõppe (sh kaugõppe)  üliõpilastele eraldi eesti keele kursusi ei korraldata. Pärast paigutustesti läbimist on kaugõppe üliõpilasel võimalik osaleda päevaõppe kursustel või kursustel väljaspool ülikooli ja sooritada riiklik eesti keele C1-tasemeeksam SA-s Innove.

Nominaalkestuse pikenemine

Nominaalkestuse pikendamise otsustab üliõpilase õppekava haldav akadeemiline üksus üks semester enne nominaalkestuse lõppemist. Pikenduse andmisel jälgitakse õppekava täitmist ning pikendust antakse vaid juhul, kui riigikeele õpinguid ei arvestada õppekava täitmise osana. 

Alates 2013. a sisseastunud üliõpilaste õppe nominaalkestust pikendatakse:

  • kui üliõpilane on õppekava läbimise käigus õppinud moodulist 31–60 EAP, kahe semestri võrra;
  • kui üliõpilane on õppekava läbimise käigus õppinud moodulist kuni 30 EAP, ühe semestri võrra.

 

Enne 2013. a sisseastunud üliõpilased:

Enne 2013. sisseastunud üliõpilased jätkavad oma eesti keele õpinguid vastavalt oma eesti keele oskuse tasemele (B1-taseme kursuse lõpetanud lähevad B2.1-taseme kursusele; B2.2‑taseme kursuse lõpetanud jätkavad C1.1-taseme kursusega, EKV6030 Akadeemiline eesti keel C1 kursuse sooritanud ei pea rohkem eesti keelt õppima jne). Eesti keele õpingute läbimine toimub vabaainete raames ja õppe nominaalkestus eesti keele õpingute võrra ei pikene.