Eesti riigikeele süvaõpingud
Riigikeele süvaõppe eesmärk on mitte-eestikeelse üliõpilase eesti keele oskuse toetamine akadeemilise kraadi omandamiseks. Tallinna Ülikoolis on eestikeelse õppekava lõpetamise tingimuseks eesti keele oskus C1-tasemel (vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendile). Nõude täitmist kontrollitakse eestikeelsel õppekaval õppival üliõpilasel, kes ei ole lõpetanud eesti õppekeelega kooli või on lõpetanud kooli, kus üliõpilase õpe toimus mitmes keeles. Nõude täitmist on võimalik tõendada eesti keele riikliku C1-tasemeeksami tunnistuse või ülikoolis sooritatud ainekursuse eksamiga.
Kui üliõpilane sooritas gümnaasiumis eesti keele teise keelena riigieksami, ei loeta võõrkeele nõuet täidetuks keeles, milles toimus üliõpilase õpe gümnaasiumis ja/või põhikoolis (v.a juhul, kui see keel on õppekavas märgitud kui õppekava õpiväljundite saavutamiseks vajalik teine keel).
Riigikeele süvaõppe maht, tingimused ja kord
Õppetöö korraldus
Moodul on õppimiseks avatud kõigile mitte-eestikeelsetele üliõpilastele. Riigikeele süvaõppe mooduli tingimused, mille kehtestab ülikooliseadus ja Haridus- ja Teadusministeeriumi määrus (õppe nominaalse kestuse pikendamine, tasuta riigikeele õpingud), laienevad vaid üliõpilastele, kes on immatrikuleeritud õppekavale, mille õppekeel on eesti keel.
Paigutustest sisseastujatele
Kõigile Tallinna Ülikooli eestikeelsele õppekavale astunud üliõpilased, kes ei ole sooritanud eesti keel teise keelena või eesti keele riigieksamit ning on lõpetanud kooli, mille õppekeel ei olnud eesti keel või kus toimus õpe mitmes keeles, peavad sooritama eelnädalal paigustustesti. Paigutustesti korraldab Humanitaarteaduste Instituut. Testimise ajad avalikustatakse ülikooli veebilehel.
Eesti keele paigutustest on seotud tekstiga kirjalik lünktest, mis kontrollib üliõpilaste lugemisoskust ning sõnavara- ja grammatikateadmisi korrektsete ja tähenduslikult õigete lausungite moodustamiseks.
Paigutustesti ei pea sooritama üliõpilased:
- kellel puuduvad eesti keele teadmised ja kes registreerivad end kohe eesti keele A1-taseme kursusele;
- kes on sooritanud eesti keel teise keelena või eesti keele riigieksami;
- kes on eelmised kõrgharidusasmte õpingud lõpetanud eestikeelsel õppekaval;
- kes tõendavad oma eesti keele oskust eesti keele riikliku C1-tasemeeksami tunnistusega.
Paigutustesti tulemuse põhjal jagatakse üliõpilased eesti keele rühmadesse. Eesti keel teise keelena või eesti keele riigieksami sooritanud üliõpilased jagatakse õppegruppi korra alusel (lehe üleval osas).
Kursused
Üliõpilasel on võimalik moodulis olevate kursuste sisuga tutvuda ning end ise ainetesse registreerida ÕISis. Kui õppetöö esimese nädala jooksul selgub, et valitud eesti keele kursus osutub liiga kergeks/raskeks, saab üliõpilane end kokkuleppel õppejõududega teisele kursusele ümber registreerida. Vajaduse korral pöördub üliõpilane registreeringu muutmiseks oma akadeemilisse üksusesse.
Eesti keele A1-, A2- ja B1-taseme kursused toimuvad inglise keele baasil. Kursustel osalemiseks peab üliõpilane tõendama oma baaskeele oskust vähemalt B2-tasemel. Keeleoskuse tõendamiseks esitatakse rahvusvaheliselt tunnustatud eksami sooritamise tunnistus. Baaskeele oskust ei kontrollita, kui vastav keel on üliõpilase emakeeleks või ta on õppinud eelmisel haridustasemel või -astmel vene või inglise keeles
Eesti keele kursuste sisu vastab Euroopa keeleõppe raamdokumendis kirjeldatud keeleoskuse tasemetele. Eesti keele kursuste õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid on kirjeldatud ÕISis.
Õppevorm
Eesti keele kursused toimuvad ainult päevaõppevormis. Tsükliõppe (sh kaugõppe) üliõpilastele eraldi eesti keele kursusi ei korraldata. Pärast paigutustesti läbimist on kaugõppe üliõpilasel võimalik osaleda päevaõppe kursustel või kursustel väljaspool ülikooli ja sooritada riiklik eesti keele C1-tasemeeksam SA-s Innove.
Nominaalkestuse pikenemine
Alates 2013. a sisseastunud üliõpilaste õppe nominaalkestust pikendatakse:
- kui üliõpilane on õppekava läbimise käigus õppinud moodulist 31–60 EAP, kahe semestri võrra;
- kui üliõpilane on õppekava läbimise käigus õppinud moodulist kuni 30 EAP, ühe semestri võrra.
Enne 2013. a sisseastunud üliõpilased:
Enne 2013. sisseastunud üliõpilased jätkavad oma eesti keele õpinguid vastavalt oma eesti keele oskuse tasemele (B1-taseme kursuse lõpetanud lähevad B2.1-taseme kursusele; B2.2‑taseme kursuse lõpetanud jätkavad C1.1-taseme kursusega, EKV6030 Akadeemiline eesti keel C1 kursuse sooritanud ei pea rohkem eesti keelt õppima jne). Eesti keele õpingute läbimine toimub vabaainete raames ja õppe nominaalkestus eesti keele õpingute võrra ei pikene.