Tallinna ülikoolis kasutatakse nii eristavat kui ka mitteeristavat hindamist. Hindamisel lähtutakse sellest, millisel tasemel on omandatud aine õpiväljundid. Õpiväljundid on õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud või nende kogumid (pädevused).

Eristaval hindamisel kasutatakse 6-pallist hindamisskaalat:

„A” (suurepärane) – silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine;

„B” (väga hea) – väga heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused;

„C” (hea) – heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas avaldub ebakindlus ja ebatäpsus;

„D” (rahuldav) – piisaval tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine harjumuspärases olukorras, kuid erandlikes olukordades avalduvad puudujäägid ja ebakindlus;

„E” (kasin) – minimaalselt lubataval tasemel olulisemate õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades piiratud viisidel, kuid erandlikes olukordades avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus;

„F” (puudulik) – õppija on omandanud teadmised ja oskused miinimumtasemest madalamal tasemel. Hinne "F" on negatiivne tulemus ning eksam/test vms tuleb uuesti sooritada.

Mitteeristaval hindamisel kasutatakse 2-pallist hindamisskaalat:

„P” (arvestatud) – õppija on omandanud teadmised ja oskused vähemalt miinimumtasemel, positiivne tulemus;

„MA” (mittearvestatud) - õppija on omandanud teadmised ja oskused miinimumtasemest madalamal tasemel, negatiivne tulemus.

Keskmine hinne ja keskmine kaalutud hinne

Keskmise hinde ja keskmise kaalutud hinde arvutamisel arvestatakse tähed numbriteks järgmiselt: A = 5, B = 4, C = 3, D = 2, E = 1, F = 0. Arvestusel saadud tulemust “arvestatud” (“P”) keskmise ega kaalutud keskmise hinde arvutamisel ei kaasata. Samuti ei arvestata märget "mitteilmunud" ("MI"). 

Keskmine kaalutud hinne (KKH) teatava õppeperioodi kohta arvutatakse kõigi antud perioodil sooritatud õppeainete hinnete ja Euroopa ainepunkti süsteemi ainepunktide (EAP) korrutiste summa jagamisel antud perioodil sooritatud vastavate õppeainete EAP kogusummaga. KKH arvutatakse järgmise valemi alusel:

EAP1xH1 + EAP2xH2 ... + ... EAPnxHn
---------------------------------
EAP1 + EAP2 ... + ... EAPn

Keskmist kaalutud hinnet arvestatakse:

  • õppetoetuste ja stipendiumite määramisel,
  • vabanenud õppekohtadele kandideerijate pingerea koostamisel,
  • diplomi cum laude väljaandmisel.

Keskmine hinne (KH) arvutatakse kõigi sooritatud õppeainete hinnete summa jagamisel õppeainete arvuga.