Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus (TERE KK) tegutseb väikeses kuurortlinnas Haapsalus. Kompetentsikeskus on loodud 2011. aastal Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi rahastustuse toel. Keskuse tegevuste fookuses on ravimuda-mudaravi ning liikumis- ja tegevusvõime valdkondades teadus- ja arendustegevus, teadmuse koondamine. 

Kompetentsikeskuse teadlaste koostöö annab olulise panuse ravimuda-mudaravi valdkonna arengusse. Kes on TLÜ kalendri jaanuarikuu fookuses? 

Veekogude uurija Galina Kapanen töötab setete, geokeemia ja litoloogia alal. Ta omandas ökoloogia doktorikraadi Tallinna Ülikoolis (2012. a), lisaks on õpingud ning teadustöö viinud teda Kreekasse (Erasmus Programm), Venemaale (Kristjan Jaagu Programm) ja Ameerika Ühendriikidesse (Fulbright Programm). „Mul on laialdased teadmised mitmes valdkonnas nagu keskkonnaprobleemid, säästev areng, kliimamuutus, ka erinevad EL toetusprogrammid, kultuur. See kõik on aidanud mul analüüsida ja luua seoseid erinevate valdkondade ja piirkondade vahel,“ tõi ta välja ning lisas: „Viimased aastad olen aktiivselt tegelenud ravimuda uuringutega ning osalenud mitmetes Euroopa ja Põhjamaade projektides.“ Galina Kapanen peamised huvialad on looduses viibimine ja lugemine, elava muusika (klassika ja jazz) kuulamine ja kunst.

Tartu Riiklikus Ülikoolis õppinud bioloog-mikrobioloog Kai Künnis-Beres on suure osa elust töötanud mereteadlasena, aga ka õppejõuna (dotsendina) TLÜ Keskkonnakorralduse õppesuunas ja TTÜs. Ta on esimene TLÜ-s kaitsnud doktor (1999. aastal ökoloogias). Aastate jooksul on ta uurinud järvi, nanoosakeste keskkonnamõjusid, ohtlike ainete mõju veeorganismidele, mikroorganismide rolli veekogude ja pinnase puhastumisel ning mikroobikooslusi põhjavees ja Antarktikas. Tema põhiline tööriist on olnud mikroskoop: „ See on imeline vaatepilt, mis avaneb 1000-kordsel suurendusel, annab tihti enamat kui kunstinäitus või kino. Olen õnnelik, sest minu töö on olnud mulle ka hobi.“ Mererand ja mets on kohad, kus käib Kai Künnis-Beres silmi puhkamas ja end „tankimas“.

Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja Moskva Patentoloogia Instituudi lõpetanud Viiu Tuulik kaitses kandidaadikraadi 1974. ja doktorikraadi 1994. aastal meditsiini valdkonnas. Ta on töötanud nii teaduri, õppejõu kui arstina neuroloogia, neurofüsioloogia ja töötervisehoiu alal. Lisaks on olnud autor või kaasautor ligi saja teadusartikli koostamisel ja on samuti 8 kasuliku mudeli ja 3 patendi autor (sh „Meetod ravimuda ettevalmistamiseks“ ja „Ravimudasegu ja meetod selle valmistamiseks“). „Kompetentsikeskuses ravimuda uuringutes arstina töötades pean oluliseks ravimuda toimemehhanismide täpsustamist ning selle kasutusala laiendamist nii töötervishoius ennetavas ravis kui ka neuroloogiliste haiguste taastusravis,“ tõi ta välja enda jaoks olulise aspekti. 

Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetanud Varje-Riin Tuulik töötab taastusarstina. Lisaks arstitööle panustab eriala arengusse nii Eesti Taastusarstide Seltsi juhatuse liikmena kui teadus-ja arendustöö kaudu TERE kompetentsikeskuses. Vabal ajal meeldib talle lugeda reisikirju, kuulata jazzi ja jalutada looduses.

Loodusteaduste doktorikraadiga Monika Kumm on kompetentsikeskuse ravimuda tootearenduslabori ekspert-spetsialist, kes on seotud ravimuda väärindamise katsetuste ja uuringute läbiviimisega. Lisaks teadusele lihvib ta vabal ajal häälepaelu koorilauluga ning armastab loodusest hääli ja elamusi püüda.

TERE KK ülesanne on uuendusliku valdkondliku teadmuse ettevõtlusesse siirdamine ning seeläbi regionaalse arengu toetamine. Liikumis- ja tegevusvõime valdkonnas  tugineb kompetentsikeskus Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse kompetentsidele. TERE KK tegevustesse on kaasatud ka Haapsalu kolledži rakendusliku kõrghariduse õppekavade (tervisejuht, käsitöötehnoloogiad ja disain, rakendusinformaatika, liiklusohutus) õppejõude ja üliõpilasi. Peamine koostöö Haapsalu kolledžiga toimub eelkõige tõenduspõhiste uuenduslike tervisetoodete ja teenuste kontseptsioonide ja lahenduste väljatöötamisel.

Miks on TERE KK fookuses ravimuda ja mudaravi valdkond?
Juba paarsada aastat on Eestis kaevandatud väärtuslikku loodusressurssi ravimuda. Seda on kasutatud mudaraviks erinevate luu- ja lihaskonna ülekoormussündroomide ennetamiseks ja krooniliste vaevuste leevendamiseks. Kompetentsikeskuse teadurid uurivad nii ravimuda koostist kui ravimuda ja selle väärindatud komponentide toimet täiskasvanud inimesele. TERE KK teadurite poolt väljatöötatud uued ravimuda-mudaravi kontseptsioonid on aluseks ettevõtjatele uuenduslike tervisetoodete ja teenuste arendamiseks. Samuti võimaldab uus teadmus ravimudast arendada uuenduslikke loodustooteid.

QUO VADIS Eesti ravimuda?
Varasemalt on Eestis, aga ka mujal maailmas, ravimuda kasutatud suurtes kogustes eelkõige mudaravi üldvanni ja üldmähise protseduurideks. Inimesed viibisid kuurortravi asutustes pikaajaliselt 3-4 nädalat. Selliselt sobitus humiinaineterikka Eesti ravimudaga kümne mudaravi üldprotseduuri läbiviimine kuurortravipaketti hästi. 
Tänasega viibib ravispaa külastaja kohapeal lühiajaliselt 2 kuni 5 päeva, mistõttu on oluliselt muutunud ja muutumas ravispaades pakutavate ravimuda-mudaravi teenuste olemus. Ravimuda-mudaravi tooted ja teenused on liikumas lokaalsema kasutuse suunas. Suund on, et mudaravis soovitakse kasutusele võtta nii ravispaades kui ka kodukasutuses väikeses koguses ravimuda sisaldavaid tootelahendusi, samuti väärindatud ravimuda komponente sisaldavaid tervisetooteid. Eestis on uue suunana kasvamas ettevõtjate huvi Eesti ravimudast uuenduslike loodustoodete arendamiseks.

Samuti on üha enam ühiskonnas laiemalt juurdumas keskkonnasäästlik mõtteviis, mis toetab keskkonda hoidva ringmajanduse toimimist. Sealjuures on oluline, et ka seonduvalt ravimuda-mudaravi teenuste pakkumisega või toodete kasutamisega tekiks võimalikult vähe utiliseerimist vajavaid jäätmeid.

Kui kunagi sai mõõta ravimuda kasutamise kogust mudaraviks ämbrites, siis tulevikus võiks saada luu- ja lihaskonna ülekoormussündroomide ennetamisel või nõrga valu korral abi näiteks ka Eesti ravimudaga ekstrakti tilgast.