Kõige keskkonnasõbralikum jakk on sul juba olemas!
Multimeedia projekt II raames arendasid tudengid rohelist mõtteviisi toetavat projekti, kust peegeldub nii nende armastus looduse vastu, kui ka soov anda panus jätkusuutlikuma tuleviku hüvanguks. Artikli kirjutasid Integreeritud kunst, muusika ja multimeedia viimase aasta tudengid Tiare Truss ja Violeta Osula.
Koolitöö raames lõime informatiivse kodulehe, mis näitab kiirmoetööstuse ja kosmeetikamaailma õõvastavaid telgitaguseid. Meie kodulehelt leiab informatsiooni hetkeolukorrast maailmas ja Eestis ning illustreerivaid multimeedialiseid videoklippe. Videote eesmärk on rõhutada probleemi tõsidust, et me vaataksime enda sisse ja küsiksime, millist rolli maailma kujundamisel mängime.
Rõivatööstus on naftatööstuse järel maailmas teine kõige enam keskkonda saastavam tööstusharu (Runnel, 2018). Moetööstuse toimimiseks kulub tohutul hulgal kemikaale, naftat, puitu ja vett. Enamik kiirmoerõivaid valmivad tehastes, kus töötingimused on alla igasuguse arvestuse. Rõivaste valmistamisel kasutatakse ka ohtralt kemikaale, mis iga pesukorraga maailmamerd mürgitavad.
Projektiga alustades polnud meil õrna aimugi tegelikust probleemi suurusest Eestis. Uskusime naiivselt, et linnapildis nähtud Kalamaja hipsterid oma ägeda second-hand outfiti ja riidest poekotiga ongi tavapärane uus reaalsus. Tegelikult on keskmise eestlase tarbimisharjumused võrdväärsed Ühendkuningriigi kodanikega. Probleem on suur ja puudutab meid rohkem kui arvatagi oskame. Tänapäeva noored kuulutavad küll, et nad on veganid ja keelduvad kasutamast kilekotte, aga külastavad igakuiselt Zarat, HM’i ning teisigi tuntud kiirmoebrände. Šoppamisest on saanud tänapäevane sõltuvus, mis annab igatsetud dopamiinidoosi, seda aga lühiajaliselt ja uue annuse saamiseks suundutakse taas tarbima.
Teemasse sukeldudes selgus, et tõenduspõhist infot polegi nii lihtne välja selekteerida ja seetõttu tegime koostööd oma ala spetsialisti, rõivaste ringi uuriva Kerli Kant Hvassiga, kes selgitas äsja olukorda ka ajakirjas Anne & Stiil: “Rõivaste tarbimine erineb kultuuriti ja riigiti, aga näiteks keskmine ameeriklane soetab aastas umbes 64 uut rõiva- ja tekstiileset. Eesti olukorda ei ole väga põhjalikult uuritud, aga hiljutine uuring näitab, et aastas ostetakse ligi 12,4 kg tekstiiltooteid inimese kohta, millest 2,4 kg moodustavad kasutatud rõivad või tekstiilid. Taanis ja Norras on see näitaja 15 kg, Lätis ja Leedus aga vaid 6 kg inimese kohta aastas.” (Hvass, 2021)
Kui varasemalt avalikustas keskmine moebränd neli kollektsiooni aastas, siis nüüd on see arv ulatunud 52 mikrokollektsioonini. Uusi riideid saabub kauplustesse igal nädalal! See tähendab, et poodi sisenedes on tarbijal rohkem kiusatusi tegemaks ostuotsust. Kaasa ei aita ka sotsiaalmeediasse uppunud ühiskond, mis rõhutab peamiselt materiaalset ja välist heaolu. Eriti karmilt mõjub olukord noortele, kes tunnevad, et ilma uusimate rõivasteta ei suuda nad kaaslastega sammu pidada.
Kas oled kunagi mõelnud, kui palju jõuab sinu ostetud 5 eurosest särgist selle Hiina tehases õmmelnud töötaja taskusse? Ainult mõni sent, enamiku kasumist teenivad rõivatehaste omanikud ja kiirmoebrändid, rääkimata veel transpordi jm kuludest, et toode poodidesse jõuaks. Samuti on masendavad rõivatehaste töötingimused. Mida odavamalt riideid ostetakse, seda madalam on keskmise rõivatootja töötasu. Keskmine tööaeg ühel moetööstuse tehasetöötajal on 14-16 tundi pikk ja tööl käiakse iga päev.
Me usume, et teekond muutusteni ja keskkonnasõbralikuma maailmani algab iseendast. Meie eesmärk on jagada ja teadvustada. Hoidkem ja hooligem! Osta vähem, parema kvaliteediga ja taaskasuta! Vali enda garderoobi naturaalseid või pool-sünteetilisi rõivaid. Osta pigem harvem ning kallim ja kvaliteetsem rõivas - pikemas perspektiivis säästad lisaks loodusele ka raha. Taaskasuta - vii basaari, müü Yagas, kirbukal või anna riided sõbrannale. Disaini vanu rõivaid ümber. Šoppa poodides, kes müüvad eetilistel põhimõtetel toodetud kaupa!
Meie teadmiste arengusse panustasid ka valdkonna spetsialistid Liisa Puusepp ja Kerli Kant Hvass. Taaskasutatava moe põhimõtteid järgiv disainer Reet Aus laenas meile videomaterjali tootmiseks oma rõivaid. Aitäh teile, võimsad naised!
Meie täismahus projekti ja lisateadmisi leiad veebilehelt eivajaeiosta.com
Kasutatud allikad:
Hvass, K., K. (2021, jaanuar). Riiete ring. Anne ja Stiil, 37-40.
Runnel, A. (15.10.2018). Ringmajandus on uus internet. Müürileht. https://www.muurileht.ee/ringmajandus-on-uus-internet/. [28.01.2020]