Rektorid: Tallinna Ülikool on olnud edulugu!

TLÜ 15. sünnipäeva puhul antud intervjuus hindasid senised rektorid Mati Heidmets, Rein Raud ja Tiit Land Tallinna Ülikooli loomise otsuse ainuõigeks.

rektorid

Kuidas hindate mõtet luua Tallinna Ülikool?

Tiit Land: Praegu, 15 aastat hiljem, näeme selgelt, et tegemist oli väga õige otsusega. Eesti kõrgharidusmaastik on oluliselt korrastunud, Tallinna Ülikoolil on selles olnud väga suur ja oluline roll. Veel olulisem on ühtlaselt kõrge akadeemiline kvaliteet Eesti ülikoolides, mille saavutamisel on tähtsal kohal olnud kõrgkoolide ja teadusasutuste konsolideerimine.
Kvaliteedi saavutamiseks ja hoidmiseks on oluline heas mõttes akadeemiline konkurents, mis tekkis tänu Tallinna Ülikooli loomisele. Ka oleme täitnud uuenduslikku ja vaba mõtet kandvat rolli nii Tallinnas kui ka kogu Eestis.

 

 

 

 

Rein Raud: See oli ainuõige. Kõik ülikooliks koondunud asutused on minu arvates sellest sammust ainult võitnud. Kuigi uute struktuuride loomine on kohati läinud vaevaliselt ja tekitanud ka vastuseisu – sest kes siis tahaks loobuda vanast ja ennast juba justkui tõestanud tegevusviisist? –, on vist selge, et ei endised EHI, TPÜ ega ka teadusinstituudid poleks nii ehk naa saanud edukalt edasi olla oma seniste mallide kohaselt. See-eest on ühendatud energia muutnud ülikooli atraktiivseks nii lähedal kui ka kaugemalgi.

 

 

Mati Heidmets: Mõttest aru saamiseks tuleb silmad kinni panna ja kujutleda olukorda, et ka praegu ripub kõigi meie välisuste kõrval silt „Tallinna Pedagoogikaülikool”. Juba 15 aastat tagasi olid sisu ja silt vastuolus, nüüd oleks selline nimekasutus lihtsalt eksitav.
Pedagoogikaülikool oli väärikas nagu ka kõik teised 2005. aastal Tallinna Ülikooliks liitunud akadeemilised asutused. Nad olid väärikad omas ajas ja oludes. Uus aeg tõi uue nime, mis andis omakorda tõuke arengule. Ilma Tallinna Ülikoolita poleks meil ei praegust sisu ega ka südalinnas asuvat unikaalset kampust.


Mille üle olete Tallinna Ülikoolis uhked?

Tiit Land: Olen uhke, et töötajad väärtustavad järjest rohkem oma ülikooli – nii kolleege kui ka töökeskkonda. Olen uhke, et meile tahetakse tulla õppima nii Eestist kui ka välismaalt. Olen uhke, et oleme suhteliselt lühikese ajaga tõusnud maailma juhtivate ülikoolide hulka. Uhkust tunnen ka selle üle, et oleme 15 aasta jooksul ehitanud välja ja korrastanud Narva maantee kampuse. Meil on samuti interdistsiplinaarne õppeaine ELU, mis toob kokku nii tudengeid kui ka juhendajaid väga erinevatelt erialadelt. Ning muidugi olen uhke, et me väärtustame õpetajakoolitust. 

Rein Raud: Areng on toimunud üle ootuste kiiresti. Olulisim on mu jaoks teaduslik tase, sest ilma selleta mingit ülikooli ei ole. Ma ei võta küll ülikoolide ranking’uid eriti tõsiselt, aga Timesi ranking’us oleme teaduspotentsiaali poolest liikunud TTÜ-st mööda ja areng paistab ka teaduspreemiatest – sel aastal välja antud seitsmest preemiast sai kolm TÜ ning TLÜ ja TTÜ kumbki kaks.  Teisele kohale asetaksin rahvusvahelisuse. Konservatiivid võivad ju viriseda, ometi on tõsiasi, et Eesti noored tahavad õppida rahvusvahelises keskkonnas ning kui seda kodumaal ei leidu,  minnakse seda otsima mujalt ja võib-olla ei tuldagi enam tagasi.  Tallinna Ülikooli koridorides ringi käies on mul umbes sama tunne, mis näiteks Berliini Vabaülikoolis, kus hiljuti loenguid pidasin: siin kuuleb eri keeli, näeb nii lähemalt kui ka kaugemalt võõrsilt saabunud inimesi omavahel arutlemas, ja nii need kõige paremad mõtted sünnivadki. Ülikool võib olla küll geograafiliselt siin, aga vaimselt ulatub temasse kogu maailm.

Mati Heidmets: Kui poolteist kümnendit tagasi tekitas see nimeühend nii mõnelgi pool võõristust ja õlakehitusi, siis nüüdseks on see saanud normaalsuseks. Tallinna Ülikooli kiire normaliseerumine nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt on saavutus, mille üle võib
uhke olla. Lisaks pakub uhkust siin jätkuvalt ringi uitav vaba mõtte vaim, mis praegusel segasel ja muskleid viibutaval ajal on omaette väärtus.


Missugused on või peaksid olema Tallinna Ülikooli sihid ja suunad aastal 2020?

Tiit Land: Meie eelmises arengukavas aastateks 2015–2020 seatud visioon olla targa eluviisi eestvedaja ning arendada viit interdistsiplinaarset fookusvaldkonda on teinud Tallinna Ülikooli nähtavamaks ja andnud aluse paljudele uutele projektidele. 2020 võiks olla rahulik ja töine, et keskenduda ja pühenduda põhitegevustele. Alus selleks on loodud: meil on suurepärane uuenenud kampus, rahvusvaheline töökeskkond ja inimest väärtustav uus arengukava (2020–2022). Rektoraadi jaoks on muu hulgas uus ja oluline teema jätkusuutliku arengu põhimõtete väljatöötamine ning rakendamine.

Rein Raud: Ühe uuringu põhjal oli USA ülikoolides 30 aasta jooksul jäänud akadeemiliste töötajate ja üliõpilaste suhe umbes samaks (ca 1 : 15), ainult juhtimisega tegelevate inimeste hulk oli suurenenud 125 protsenti ja tugitöötajate hulk 240 protsenti. Kogu maailmas ähvardab ülikoole bürokratiseerumine ja sellega kaasnev vaimukadu. Üldiselt on TLÜ suutnud seda tendentsi vaos hoida. Ja nii ongi õige: mida vähem on ülalt alla juhtimist, seda paremini realiseerub ülikooli liikmete loov akadeemiline potentsiaal. Parim viis ülikooli arendada on teha pingutusi, et siia tahaksid tulla parimad, kelle omavahelisest kokkupuutest (ja ma ei mõtle siin koosolekuid!) peaks sündima ülikooli homne päev. Maailm muutub nii kiiresti, et me ei saagi siin ja praegu teada, milline see täpselt peaks olema. 

Mati Heidmets: Rahvusülikooliks pole mõtet pürgida, see on Eestis ammu olemas. Parim tehnoloogiaülikool on Mustamäel ka ära tehtud. Eesti kõige euroopalikuma ülikooli nišš on aga täitmata. Meile võiks see sobida, nii seltskonna kui ka mõtteviisi poolest. Taustaks Friedebert Tuglase igihaljas Euroopa-teemaline üleskutse “Olgem eestlased
aga saagem ka eurooplasteks“.