TLÜ blogi

Saame tuttavaks: Haridusteaduste instituudi doktorant Reet Kasepalu

ERR-i ja Teaduste Akadeemia konkursil „3 minuti loeng“ osaleb 3 TLÜ doktoranti, nende seas ka Reet Kasepalu. Loe lähemalt, millega ta tegeleb.

Reet Kasepalu

Kirjeldage oma uurimuse vajalikkust ja oodatavaid tulemusi. 
Minu uurimus on vajalik, sest olgugi et on jõutud arusaamale, et koos õppimise ja töötamise oskused on ülimalt olulised, ei õpetada täna koolis enamasti, kuidas efektiivselt rühmatööd teha. Meie oleme täiustamas abivahendit õpetajatele, mis aitaks õpetajal suurendada teadlikkust selle kohta, mis rühmatöö ajal rühmades toimub ning probleemide korral pakkuda välja ka lahendusstrateegiaid. Hetkel oleme välja töötamas teist protoüüpi, mida hakkame laiemalt katsetama sel kevadel. 

Milliseid uuringuid olete läbi viinud või plaanite teha?
Oleme läbi viinud 3 uuringufaasi, kus esmalt hindasime õpetajate vajadusi rühmatöö planeerimisel, läbi viimisel ja hindamisel. Õpetajate jaoks oli oluline märgata neid õpilasi, kes mitte midagi ei tee ning anda toetust hindamisel. Esmaste vajaduste põhjal ehitasime esimese prototüübi CoTrack, mis nelja suunamikrofoniga kogus andmeid selle kohta, kes rühmas rääkis, seda lisaks logiandmetele. Me testisime prototüüpi autentsetes klassiruumi tingimustes, mida videosalvestati. Valisime välja ühe rühmatöö, mida näitasime 21 erinevale õpetajale ning palusime neil hinnata, kes õpilastest oli passiivne, domineeriv, kas nähtud grupitöö oli efektiivne ning kui kindlad nad selles otsuses ennast tunnevad. Pärast seda näitasime õpetajatele grupianalüütika tulemusi, mis baseerusid andmetel CoTrackist ning küsisime samad küsimused uuesti. Teine uuring näitas meile, et õpetajate kindlus oma otsustele suurenes ning osalenud õpetajate seas oli valmisolek prototüüpi oma õpilastega testida. Kolmandas faasis töötasime juba välja süsteemi, mis aitaks õpetajal märgata problemaatilisi olukordi rühmatöö ajal ning anda nõuandeid sekkumiseks. Siin faasis kogusime jällegi 20 õpetaja reaktsioone ja hinnanguid süsteemile. Hetkel tegeleme süsteemi automatiseerimisega ning täiustamisega õpetajatepoolsete soovitustega. Kevadel on plaan alustada laiema eksperimendiga, kus tahame näha, kuidas õpetaja koostöös tehnilise assistendiga tunde annab ja kas/kuidas see teda mõjutab. 

Kas on protsessis ette tulnud ootamatuid tulemusi või üllatusi? 
Soovisime juba eelmisel kevadel esimese prototüübiga katseid läbi viia erinevates tingimustes, mis aga jäi tänu eriolukorrale ära. Tänu sellele aga hakkasime süsteemi välja töötama ning kui esimese prototüübi töötamiseks oli vaja tehniliselt palju asju klassiruumis eelnevalt üles seada, siis tänane süsteem hakkab töötama võrgus ning vajalik ei ole lisariistvara peale arvuti. Ju siis oli meil just seda vaja. 

Kuidas võib uuringust kasu saada tavaline inimene?
Tavaline inimene saab meie uuringust kasu seeläbi, kui õpilased koolis omandavad efektiivsed koostöötamise oskused, siis need noored inimesed tulevad tööle teie firmadesse, organisatsioonidesse ning on harjunud koos mõtlema. Interdistsiplinaarsed meeskonnad on vajalikud erinevate probleemide lahendamiseks ja ehk ühel päeval harjume vastuseisu asemel esmalt koostöö peale mõtlema. 

Millised on teie hobid ja tegevused väljaspool teadust? 
Ma olen hetkel väikese koormusega inglise keele õpetaja Tartu Kutsehariduskeskuses ja Folkuniversitetis, sest ma lihtsalt naudin õpilastega koos arenemist. Vabal ajal tegelen ma pikamaajooksu, tantsimise ja matkamisega. Puhkan looduses aktiivne olles ja lugedes. 

Loe Reet Kasepalu artiklit „Uus nutikas abimees märkab looderdajaid ja tõhustab õpilaste rühmatööd“ Novaatorist.