Eha Rüütel - 35 aastat Tallinna Ülikoolis
Märtsis täitus kunstiteraapiate teenekal professoril Eha Rüütlil 35 aastat Tallinna Ülikoolis. Küsisime, kuidas püsida omal alal edukana ja milliste tööväliste tegevustega Eha endal sära silmis hoiab.
Sul täitus märtsis 35 aastat Tallinna Ülikoolis töötamist. Kuidas Sa ülikooli tööle sattusid?
Olin just lõpatanud TRÜ-s psühholoogia õpingud ja otsisin uut tööalast väljakutset. Kui tuttav tegi ettepaneku tulla TPedI tervisekabinetti laborandiks, siis ei kõhelnud ma kaua, kas jätta hästi tasustatud töökoht majanduses ja alustada millegagi, mis oli tundmatu, aga väga ahvatlev.
Mis teeb akadeemilise karjääri Sinu jaoks atraktiivseks?
Akadeemiline vabadus.
Kuidas püsida oma alal nii pika perioodi jooksul edukana?
Edukus on suhteline mõiste. Mulle meeldib areneda. Tundub, et on veel palju valdkondi, kus saaksin end täiendada. Püsimiseks ja/või edasiminakuks on vaja kogu aeg uut energiat. Koostöö üliõpilastega on ammendamatu energiaallikas.
Nende aastate jooksul näeb ja kogeb ühes organisatsioonis nii mõndagi. Kuidas on Sinu arvates Tallinna Ülikool muutunud? Kuhu ülikool Sinu arvates suundub ja mis peaksid olema tuleviku sihid?
Selle aja jooksul olen tähendanud kolme suurt reformi, mis on minu akadeemilise elu täiesti segi pööranud. Minu jaoks on sellistes olukordades tähtis leida oma perspektiiv ja säilitada mingi järjepidevus, et väljakutsega toime tulla.
Muutus on olnud suur. Kui siia tööle tulin, siis moodustas teadusosakonna üks inimene koos oma tähtsa märkmikuga ja kõik oli kontrolli all. Praegu tegeleme sellega, et AI ei võtaks kontrolli. Ülikooli kui tervikut on praegusel ajal minu positsioonilt raske hoomata. Õnneks liigub akadeemiline masinavärk aeglaselt ja on võimalik ebaõnnestunud uuendusi tagasi pöörata. Lähtudes oma erialast olen keskendunud inimese toimetulekule ja loovale eneseteostusele. Tundub, et see saab tähelepanu ka ülikooli tulevikuvisioonis.
Milliste tööväliste tegevustega Sa endal sära silmis hoiad?
Aeg koos lähedastega. Koostöö loodusega koduaias – olen õppinud, et võitlus iluaia ja heinamaa vahel lõpeb heinamaa võiduga. Rõõmu toob see, et ilmub palju head eesti kirjandust ja et olen õppinud võtma aega (erialakirjanduse kõrval) süüvida ilukirjandusse.