Indrek Ilves: Ülikooli postmark sai väärikas!

"Tallinna Ülikooli tähistatavale õpetajahariduse juubelile pühendatud postmark on minu jaoks erilise tähendusega, sest see kool ise on minu jaoks eriline,“ nendib Ilves. „Kui saatus tahtnuks teisiti, oleksin praeguseks selle kooli lõpetanud ja töötaksin võib-olla hoopis mõnes koolis kunstiõpetajana. Aga läks teisiti.“ 

Ülikooli postmargiga alustada polnud siiski lihtne. Pärast esimest kohtumist oli mitu võimalust ka eksiteele sattuda. „Aga lõplik variant on minu arust täitsa kena, kaasaegne ja dünaamiline, annab edasi kõiki neid väärtusi, mida siin oluliseks peetakse,“ tõdeb Ilves. „Peale selle, et margil on kujutatud üht hüüdlauset ja Astra hoonet, on seal kujutatud ka neid, kes ülikoolist tegelikult ülikooli teevad – kes hoolikalt otsib, leiab postmargilt võib-olla ka iseenda.“ Autor tõdeb, et postmargi lõplik kujundus on sobiv ning väärikas täiendus järjepideva õpetajahariduse juubeli tähistamiseks.

Ülikoolile juubelimargi teinud Ilves õppis Eesti Kunstiakadeemias graafilist disaini. Kui algteadmised arvutiga kujundamisest omandatud, alustati Jüri Haini juhendamisel väga huvitava postigraafika teemaga. Hain saatis mõned oma õpilaste tööd Eesti Posti emissioonikomisjonile ja „Pärnu 750“ juubelimargi väljaande jaoks osutus valituks just Indrek Ilvese kavand. See oli aastal 2001, mil noor mees õppis kolmandal kursusel. Sealt alates kujundas ta igal aastal ühe margi või kaks, aastal 2010 asus aga Eesti Postis tööle margikunstnikuna. „Selle töö juures võlub mind peaaegu kõik, sest töö on huvitav ja rohkete väljakutsetega,“ tõdeb nüüdseks juba kogenud kunstnik.

Ajaliste piirangute tõttu on töö väga tihti ka üsna pingeline. Pealegi võib igasse teemasse põhjalikult süveneda ning nii saab töö käigus päris tihti teada midagi sellist, mille kohta varem erilisi teadmisi polnud. „Hindan kõrgelt, et see töö loob midagi jäävat,  sest postmarkidel kujutatakse meie riigi jaoks kõige tähelepanuväärsemaid sündmusi: kunsti, kultuuri, tähtsamaid isikuid, loodust jne. Samuti levivad postmargid päevadega üle maailma ning tihti on neid kutsutud ka riigi visiitkaartideks,“ selgitab Ilves. „Postmargist võib sõltuda kirja saaja jaoks terve riigi maine ning sellepärast on margikunstniku vastutus väga suur!

Postmarke on Ilves 17 aasta jooksul kujundanud tublisti üle saja – aga mitte arv pole autori jaoks oluline. Lisaks Eestis ilmunutele on tema käe alt tulnud postmarke ka Lätile ja Leedule, samuti on ta veidi üle aasta tagasi ilmunud Eesti-Rumeenia ühisväljaande üks autoreid. Lisaks postmarkidele on Ilves hulgaliselt kujundanud tervikasju ehk pealetrükitud postmargiga postkaarte, mis on ilmunud erinevate sündmuste ja tähtpäevade puhul. Oma seni ilmunud markide seast on autori enda lemmikuks möödunud sügisel ilmunud „Tallinn – Monte Carlo elektriautode maratoni“ margiplokk, aga ka „Eesti fauna“ seerias ilmunud šaakali mark. „Aasta varem, täpselt oma sünnipäeval ilmunud ilvest kujutavat marki pean ma arusaadavatel põhjustel samuti eriliseks,“ lisab Indrek Ilves.

Postmarkide kogumine on maailmas endiselt kogumisega seotud harrastus nr.1, infotehnoloogia kiire arengu tõttu on postmarkide müük aga languses. Ilves võrdleb seda sularaha kasutamisega, mis samuti pidevalt väheneb, kuna otsitakse/leitakse uusi võimalusi ning tehnoloogiaid, et maksete eest mugavamalt tasuda. „Aga sularaha ei kao maailmast ilmselt niipea, samuti ei kao veel kuhugi ka postmargid,“ väidab ta. Oluline roll on siin margikunstnikel, kes peavad muutma postmargid atraktiivsemaks ka neile, kes igapäevaselt nendega kokku ei puutu. Viimastel aastatel ongi välja mõeldud mitmeid erilahendusi nii lõhnavate jõulumarkide kui ka aasta tagasi Eesti Vabariik 100 auks välja antud puhtast hõbedast valmistatud postmargi näol. „Oleme saanud väga positiivset tagasisidet ning oma soove on kirja teel hakanud saatma ka need, kes siiani eelistanud seda teha e-maili või sõnumiga,“ nendib Ilves.

Praegusel ajal on postmargist saamas emotsionaalne toode ning see, kes soovib oma lähedastele, sõpradele või tuttavatele saata midagi oma kätega tehtut ja ainulaadset, teeb seda kindlasti kirja teel. Saaja jaoks on see samuti hoopis teise tähendusega ning südamlikum kui virtuaalsesse postkasti saabunud e-kiri. Ka mitmed ettevõtted on viimastel aastatel hakanud oma ametlikke teateid saatma kirja teel ja postmargiga ümbrikus, et eristuda ning pakkuda klientidele personaalsemat lähenemist. „Mina saatsin viimati kirja eile!“ kinnitas Indrek Ilves nädal tagasi.