Kalle Kivi 30. tööjuubel
Augustis täitus digitehnoloogiate instituudi informaatika õpetajal Kalle Kivil 30. tööjuubel. Loe tema meenutusi möödunud aastatest.
Sul täitus augustis 30 aastat Tallinna Ülikoolis töötamist. Kuidas Sa ülikooli tööle sattusid? Mis pani Sind toona just Tallinna Ülikooli valima?
Hakkasin tunde ülikoolis andma kolmanda kursuse üliõpilasena. Õppisin lisaerialana informaatikat. Ega õppejõude väga kuskilt vist sel ajal võtta ei olnud ja nii see algus tehtud saigi. Miks? Ega ühtegi mõistlikku põhjust ei olnudki.
Nende aastate jooksul näeb ja kogeb ühes organisatsioonis nii mõndagi. Kuidas on Sinu arvates Tallinna Ülikool muutunud? Kuhu ülikool Sinu arvates suundub ja mis peaksid olema tuleviku sihid?
Ülikoolis on kõik selle ajaga muutunud. Muutunud on üliõpilased, töö sisu, töökaaslased, ruumid ja ka võimalused. Alustades oli aeg selline, kus lisaerialana õppis informaatikat üle 30 õpilase ja meil oli kasutada kolm arvutit. Ühel oli monitoril isegi värviline pilt. Viriseda võib alati, aga hetkel on siiski võimalused ajale vastavad. Tuleviku sihid peaks olema samad mis alati – „Teha kõike nii hästi kui võimalik.“ Vajadused ja võimalused on ajas muutuvad.
Milline on ühe informaatika õpetaja argipäev? Kuidas kirjeldada oma ametit nii, et rohkem noori eriala valides just informaatika kasuks otsustaksid?
Informaatika eriala valikuks ei pea väga reklaami tegema, meil on piisavalt tublisid ja asjalikke tudengeid. Kuid kirjeldada ametit nii, et kellelgi tekiks soov õppejõuna tööle hakata ei ole võimalik. Meie tingimustes enamik inimesi seda teed pigem ei vali. Tulusamat ja lihtsamat tegevust on küll ja küll. Selleks, et seda tööd teha peab olema tunne, et teed midagi olulist ja vajalikku. Kui see tunne kaob, siis oleks õige aeg lõpetada.
Mis on möödunud aastatest Sulle kõige eredamalt meelde jäänud?
Ülikoolis on olnud raskeid aegu. Oli periood, kus küte lülitati välja maksmata arvete pärast. Loengud toimusid ikka, kuna elekter oli alles. Loengu alguses võtsid üliõpilased üleriided ära. Natukese aja pärast hakati jopesid selga tagasi panema. Varsti võeti kindad kasutusele. Kui esimene õliõpilane mütsi pähe pani, siis jätsin tunni pooleli. Tõenäoliselt oli kõige soojem koht sel ajal meie majas arvutiklass. Arvutite toiteplokkide ventilaatorid puhusid piisavalt sooja õhku, et seal sai siis ennast natuke soojendada. Kuid tegelikult on kõige olulisemad inimesed kellega koos on neid asju tehtud.
Milliste tööväliste tegevustega Sa endal sära silmis hoiad?
Discgolfi, rattasõidu ja hea veiniga.