Kersti Štarkov  – 10 aastat Tallinna Ülikoolis

Kuidas  ülikooli tööle sattusid? Mis pani Sind toona just Tallinna Ülikooli valima?

Tallinna Ülikooli sattusin tööle natuke juhuslikult ja natuke planeeritult, ju siis pidi nii minema. Õppisin Tallinna Tehnikaülikoolis ja tollal Tallinna Ülikooliga väga palju kokkupuuteid ei olnud. Aastaid hiljem aga kuulasin Tallinna Ülikoolis psühholoogia loenguid ja meeldis siia tulla ja siin olla. Ja kui siis ülikoolis töötavalt healt tuttavalt kuulsin, et rahandusosakonda vajatakse uut töötajat, konkureerisin.

Kelleks lapsena saada tahtsid?

Lapsena tahtsin saada vaheldumisi arstiks ja õpetajaks, vahel ka poemüüjaks ja lauljaks. Klassikalised väikeste tüdrukute valikud.

Suurim senine väljakutse ning kuidas selle ületasid?  

Elu pakub ikka väljakutseid. Ka ülikooli tööle tulemine oli üks neist. Tulin erasektorist ja teada saamine, kuidas ülikoolis asjad käivad ja mis millega mismoodi seotud on, see võttis aega ja ei olnud lihtne. Minu töö ülikoolis on põhiliselt pankadega seotud ja väike väljakutse oli ka kui esimest korda miljonilise ülekande pidin tegema, oi kui mitu korda neid nulle üle lugesin.

Suurim õnnestumine?

Tööalaseid õnnestumisi on igapäevaselt. Meie töö rahanduses on numbrite ja rahaga seotud. Kui raha laekub ja numbrid klapivad, on päev korda läinud. Lihtne on see numbrite maailm.

Milliste tööväliste tegevustega endal sära silmis hoiad?

Laulan kooris, käin meelsasti teatris ja kontserdil. Väga meeldib reisida. Minu esimene inglise keele õpetaja ütles kunagi aastaid tagasi, et alati peab olema väike plaan (näiteks teater) ja suur plaan (näiteks reis).

Olen selle õpetuse kõrva taha pannud, midagi mõnusat peab ikka ees ootama.

Mida tähendab sinu jaoks meeskonnatöö?

Meeskonnatöö on teadmiste ja kogemuste jagamine, aga kindlasti ka kuulamine ja märkamine ja kuldreegel - ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks.